Meediaagentuuri Rossija Segodnja peatoimetaja Margarita Simonjan

Simonjan tänas Gutiérrezi toetuse eest agentuurile Rossija Segodnja

64
(Uuendatud 14:12 04.09.2017)
Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni peasekretär Ricardo Gutiérrez mõistis hukka Tallinna keeldumise akrediteerida meediaagentuuri Rossija Segodnja korrespondente EL-i 28 liikmesriigi välisministrite kohtumisele

ТАLLINN, 25. august — Sputnik. Eesti Euroopa Liidu eesistujana keeldus akrediteerimast meediaagentuuri Rossija Segodnja korrespondente EL-i riikide välisministrite kohtumisele. Euroopa Nõukogu peasekretär nõuab Eesti valitsuselt seoses selle juhtumiga selgitust, teatab RIA Novosti.

Portaal Sputnik Eesti on juba varem maininud, et sai ebaviisaka ja täiesti põhjendmatu keeldumise akrediteerimisest kõigile Eesti EL-i eesistumisega seotud sündmustele. Väljaanne on ühtlasi hoiatanud, et selgitab välja rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Nõukogu seisukoha kõnealuse ajakirjanike diskrimineerimise fakti suhtes. Paistab, et nende arvamus Eesti võimude suhtumisest sõnavabadusse ei kujune Tallinna kasuks.

Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni (EFJ) peasekretär Ricardo Gutiérrez taunis Eesti kui Euroopa Liidu eesistujariigi keeldumist anda meediaagentuuri Rossija Segodnja korrespondentidele akrediteering 7. — 8. septembril Tallinnas toimuva EL-i 28 liikmesriigi välisministrite mitteametliku kohtumise kajastamiseks.
Akrediteerimist taotlesid kolm korrespondenti, kellele põhjusi selgitamata järjekindlalt ära öeldi.

"See on selgelt tõsine rünne meediavabadusele," väitis Gutiérrez.

Agentuur seisis esimest korda silmitsi selliste piirangutega ligipääsul ministeeriumi tasandil Euroopa egiidi all toimuvatele sündmustele nende valgustamiseks.

"Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon ja Rahvusvaheline Ajakirjanike Föderatsioon otsustasid seoses selle (meediavabaduse rikkumise — toim.) juhtumiga avaldada teavituse reaalajas Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse veebilehel. Tegelikkuses tähendab see, et Euroopa Nõukogu peasekretär nõuab Eesti valitsuselt selle juhtumi asjus selgitusi," lisas EFJ peasekretär.

Ajakirjanike föderatsioon omistas meediavabadusele tänu Tallinna keeldumisele vene ajakirjanikke akrediteerimast teise astme ohutaseme.
Meediaagentuuri Rossija Segodnja peatoimetaja Margarita Simonjan tänas omalt poolt Gutiérrezi toetuse eest.

"Väga rõõmustav, et peale Eesti on Euroopa Liidus veel paarkümmend riiki. Paljud neist, nagu me näeme, on täiesti mõistlikud. Eraldi tänu härra Gutiérrezile selle eest, et riskides näida vanamoodsana, lubas ta endale seismist euroopaliku sõnavabaduse eest," ütles Simonjan RIA Novostile.

Baltimaade riigiasutused seavad ajakirjanikele tõkendeid

Balti riikide valitsused ja EL üritavad juba ammu mõjutada vene meedia, sealhulgas meediaagentuuri Rossija Segodnja ja Sputniku tegevust.

Nii lõpetasid agentuurid LETA ja BNS 2017. aasta märtsis ühepoolses korras lepingu portaalide Sputnik Läti ja Sputnik Eesti toimetustega. See otsus langetati äriliste struktuuride poolt, kes on huvitatud tööst klientidega saadava kasumi teenimisest, peagi pärast seda, kui Eesti haridusminister Mailis Reps oli intervjuus ajalehele Postimees tunnistanud, et Eesti kaitsepolitsei on riigiametnikele soovitanud mitte suhelda infoportaaliga Sputnik Eesti, kuna kapo arvates ei ole tegu ajakirjanduse, vaid "propagandistliku väljaandega".

Jaanuari lõpul juhtus samalaadne lugu Leedu Sputnikuga. Siis sai agentuur uudisteagentuuri BNS juhilt Tomas Balžekaselt teavituse koostöö ennetähtaegse ülesütlemise kohta.

Meediaagentuuri Rossija Segodnja peatoimetaja Margarita Simonjan
© Sputnik / Сергей Гунеев

BNS-i otsus Leedu portaali suhtes järgnes selles portaalis avaldatud interjuule telesaate Vesti Nedeli autori ja saatejuhi ning meediaagentuuri Rossia Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljoviga, kes nentis, et "sõnavabaduse ulatus Lääne-Euroopas, Euroopa Liidus on palju ahtam kui Venemaal. See piirdub poliitkorrektsuse ja avaliku russofoobiaga…" Need sõnad said nähtavasti Vilniuse reaktsiooni põhjuseks.

17. oktoobril 2016. aastal ei lubatud portaali Sputnik Eesti ajakirjanikke põhjuseid selgitamata Euroopa Komisjoni migratsiooni- ja kodakondsusvoliniku Dimitris Avramopoulose ja Eesti siseministri Hanno Pevkuri avalikule pressikonverentsile, süüdistades portaali "Putini režiimi propagandas".

6. oktoobril keeldus Eesti kaitseministeerium akrediteerimast Sputnik Eesti ajakirjanikke pressikonverentsile kaitseministri Hannes Hanso osavõtul, süüdistades portaali "Putini režiimi propagandas".

2016. aasta oktoobris peeti Koidula piiripunktis kinni ülevenemaalise tele- ja raadiokompanii VGTRK korrespondendi Nikolai Vassiljevi võttegrupp. Konktrollimise käigus pöörati ajakirjanikel taskud pahupidi, paluti ette näidata kogu isikliku pagasi sisu. Kinnipeetud vabastati mitme tunni pärast, nende viisad tühistati.

Septembris keelas Eesti meediaagentuuri Rossija Segodnja töötajal Marina Perekrestoval riiki siseneda, kuigi agentuuril on olemas kõik tööks vajalikud dokumendid.
Möödunud aasta juuli lõpul ei lubanud Eesti piirivalvurid riiki Viienda Kanali ajakirjanike gruppi. Politsei- ja Piirivalveameti teadaande kohaselt sõitsid korrespondendid kohale turistiviisadega, ehkki kavatsesid töötada.

Aprillis sai agentuur Sputnik Läti ametliku teavituse oma veebilehe sulgemisest domeenialal.lv väidetava rikkumise tõttu EL-i Nõukogu määruse osas, mis käsitleb piirangumeetmeid seoses ohuga Ulkraina territoriaalsele terviklikkusele, suveräänsusele ja sõltumatusele. Agentuur Sputnik kinnitas, et ei ole mitte ühtegi punkti Lätis ega EL-is kehtivates seadustes rikkunud.

Leedu välisministeerium keeldus 2014. aasta aprillis andmast akrediteeringut RIA Novosti erikorrespondendile Irina Pavlovale, põhjuseid võimud ei selgitanud. Venemaa välisministeerium on märkinud, et meedia ahistamise juhtumid Balti riikides „näitavad ilmekalt, mida tegelikkuses maksavad demagoogilised avaldused Vilniuse, Riia ja Tallinna ustavusest demokratia ja sõnavabaduse põhimõtetele," sedastatakse välisministeeriumi veebilehel.

64
Tagid:
eesistumine, EFJ, Ricardo Gutiérrez, ajakirjanik, Margarita Simonjan, Eesti, EL
Teema:
Meedialahingud (260)