Meediaagentuuri Rossija Segodnja peatoimetaja Margarita Simonjan

Simonjan tänas Gutiérrezi toetuse eest agentuurile Rossija Segodnja

69
(Uuendatud 14:12 04.09.2017)
Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni peasekretär Ricardo Gutiérrez mõistis hukka Tallinna keeldumise akrediteerida meediaagentuuri Rossija Segodnja korrespondente EL-i 28 liikmesriigi välisministrite kohtumisele

ТАLLINN, 25. august — Sputnik. Eesti Euroopa Liidu eesistujana keeldus akrediteerimast meediaagentuuri Rossija Segodnja korrespondente EL-i riikide välisministrite kohtumisele. Euroopa Nõukogu peasekretär nõuab Eesti valitsuselt seoses selle juhtumiga selgitust, teatab RIA Novosti.

Portaal Sputnik Eesti on juba varem maininud, et sai ebaviisaka ja täiesti põhjendmatu keeldumise akrediteerimisest kõigile Eesti EL-i eesistumisega seotud sündmustele. Väljaanne on ühtlasi hoiatanud, et selgitab välja rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Nõukogu seisukoha kõnealuse ajakirjanike diskrimineerimise fakti suhtes. Paistab, et nende arvamus Eesti võimude suhtumisest sõnavabadusse ei kujune Tallinna kasuks.

Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni (EFJ) peasekretär Ricardo Gutiérrez taunis Eesti kui Euroopa Liidu eesistujariigi keeldumist anda meediaagentuuri Rossija Segodnja korrespondentidele akrediteering 7. — 8. septembril Tallinnas toimuva EL-i 28 liikmesriigi välisministrite mitteametliku kohtumise kajastamiseks.
Akrediteerimist taotlesid kolm korrespondenti, kellele põhjusi selgitamata järjekindlalt ära öeldi.

"See on selgelt tõsine rünne meediavabadusele," väitis Gutiérrez.

Agentuur seisis esimest korda silmitsi selliste piirangutega ligipääsul ministeeriumi tasandil Euroopa egiidi all toimuvatele sündmustele nende valgustamiseks.

"Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon ja Rahvusvaheline Ajakirjanike Föderatsioon otsustasid seoses selle (meediavabaduse rikkumise — toim.) juhtumiga avaldada teavituse reaalajas Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse veebilehel. Tegelikkuses tähendab see, et Euroopa Nõukogu peasekretär nõuab Eesti valitsuselt selle juhtumi asjus selgitusi," lisas EFJ peasekretär.

Ajakirjanike föderatsioon omistas meediavabadusele tänu Tallinna keeldumisele vene ajakirjanikke akrediteerimast teise astme ohutaseme.
Meediaagentuuri Rossija Segodnja peatoimetaja Margarita Simonjan tänas omalt poolt Gutiérrezi toetuse eest.

"Väga rõõmustav, et peale Eesti on Euroopa Liidus veel paarkümmend riiki. Paljud neist, nagu me näeme, on täiesti mõistlikud. Eraldi tänu härra Gutiérrezile selle eest, et riskides näida vanamoodsana, lubas ta endale seismist euroopaliku sõnavabaduse eest," ütles Simonjan RIA Novostile.

Baltimaade riigiasutused seavad ajakirjanikele tõkendeid

Balti riikide valitsused ja EL üritavad juba ammu mõjutada vene meedia, sealhulgas meediaagentuuri Rossija Segodnja ja Sputniku tegevust.

Nii lõpetasid agentuurid LETA ja BNS 2017. aasta märtsis ühepoolses korras lepingu portaalide Sputnik Läti ja Sputnik Eesti toimetustega. See otsus langetati äriliste struktuuride poolt, kes on huvitatud tööst klientidega saadava kasumi teenimisest, peagi pärast seda, kui Eesti haridusminister Mailis Reps oli intervjuus ajalehele Postimees tunnistanud, et Eesti kaitsepolitsei on riigiametnikele soovitanud mitte suhelda infoportaaliga Sputnik Eesti, kuna kapo arvates ei ole tegu ajakirjanduse, vaid "propagandistliku väljaandega".

Jaanuari lõpul juhtus samalaadne lugu Leedu Sputnikuga. Siis sai agentuur uudisteagentuuri BNS juhilt Tomas Balžekaselt teavituse koostöö ennetähtaegse ülesütlemise kohta.

Meediaagentuuri Rossija Segodnja peatoimetaja Margarita Simonjan
© Sputnik / Сергей Гунеев

BNS-i otsus Leedu portaali suhtes järgnes selles portaalis avaldatud interjuule telesaate Vesti Nedeli autori ja saatejuhi ning meediaagentuuri Rossia Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljoviga, kes nentis, et "sõnavabaduse ulatus Lääne-Euroopas, Euroopa Liidus on palju ahtam kui Venemaal. See piirdub poliitkorrektsuse ja avaliku russofoobiaga…" Need sõnad said nähtavasti Vilniuse reaktsiooni põhjuseks.

17. oktoobril 2016. aastal ei lubatud portaali Sputnik Eesti ajakirjanikke põhjuseid selgitamata Euroopa Komisjoni migratsiooni- ja kodakondsusvoliniku Dimitris Avramopoulose ja Eesti siseministri Hanno Pevkuri avalikule pressikonverentsile, süüdistades portaali "Putini režiimi propagandas".

6. oktoobril keeldus Eesti kaitseministeerium akrediteerimast Sputnik Eesti ajakirjanikke pressikonverentsile kaitseministri Hannes Hanso osavõtul, süüdistades portaali "Putini režiimi propagandas".

2016. aasta oktoobris peeti Koidula piiripunktis kinni ülevenemaalise tele- ja raadiokompanii VGTRK korrespondendi Nikolai Vassiljevi võttegrupp. Konktrollimise käigus pöörati ajakirjanikel taskud pahupidi, paluti ette näidata kogu isikliku pagasi sisu. Kinnipeetud vabastati mitme tunni pärast, nende viisad tühistati.

Septembris keelas Eesti meediaagentuuri Rossija Segodnja töötajal Marina Perekrestoval riiki siseneda, kuigi agentuuril on olemas kõik tööks vajalikud dokumendid.
Möödunud aasta juuli lõpul ei lubanud Eesti piirivalvurid riiki Viienda Kanali ajakirjanike gruppi. Politsei- ja Piirivalveameti teadaande kohaselt sõitsid korrespondendid kohale turistiviisadega, ehkki kavatsesid töötada.

Aprillis sai agentuur Sputnik Läti ametliku teavituse oma veebilehe sulgemisest domeenialal.lv väidetava rikkumise tõttu EL-i Nõukogu määruse osas, mis käsitleb piirangumeetmeid seoses ohuga Ulkraina territoriaalsele terviklikkusele, suveräänsusele ja sõltumatusele. Agentuur Sputnik kinnitas, et ei ole mitte ühtegi punkti Lätis ega EL-is kehtivates seadustes rikkunud.

Leedu välisministeerium keeldus 2014. aasta aprillis andmast akrediteeringut RIA Novosti erikorrespondendile Irina Pavlovale, põhjuseid võimud ei selgitanud. Venemaa välisministeerium on märkinud, et meedia ahistamise juhtumid Balti riikides „näitavad ilmekalt, mida tegelikkuses maksavad demagoogilised avaldused Vilniuse, Riia ja Tallinna ustavusest demokratia ja sõnavabaduse põhimõtetele," sedastatakse välisministeeriumi veebilehel.

69
Tagid:
eesistumine, EFJ, Ricardo Gutiérrez, ajakirjanik, Margarita Simonjan, Eesti, EL
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul