Päästevesti kandmine veesõidukis ei ole kohustuslik, illustratiivne foto

Inimesed kipuvad oma ujumisoskust üle hindama

50
(Uuendatud 15:24 31.07.2017)
Inimesed kipuvad oma ujumisoskust üle hindama ning usuvad, et suudavad vees tõmmata kaldal viibijate tähelepanu, arutleb Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints

Indrek Ints, Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja

Tsiviilõiguses kehtib põhimõte: kõik see, mis pole keelatud, on lubatud. Kui palju peaks reguleerima inimeste elu käskude ja keeldudega?

Päästevesti kandmine veesõidukis ei ole kohustuslik. Selle üle, kas kirjutada seadusesse sisse vastav nõue või ei, on korduvalt vaieldud. Seni on jäänud kõlama mõte, et iga inimene otsustab ise, kui kallis ta elu talle on. Käskude ja keeldude ühiskond viiks absurdini, kus tuleks kehtestada ka söömise ja hingamise kohustus.

Soe suvi jätkub kohatiste vihmahoogudega, illustratiivne foto
© Sputnik / Евгений Одиноков

Soe suvi jätkub kohatiste vihmahoogudega >>

Muutused mõtlemises

1959. aastal tulid Euroopas esimest korda kasutusele turvavööd. Turvavöö leiutamise au kuulub rootslasele Nils Bohlinile. Ligi 60 aastat hiljem saame tõdeda, et turvavöö vajalikkuses ei kahtle enam keegi. Eraldi teema on turvavööd bussides, kuid üldiselt on ühiskonna hoiak, et turvavöö peab olema kinni. Tõsi, see on ka seaduses kirjas.

Kui kõrvutada Eestis ringi vuravate autode hulk ja veesõidukite arv, siis on selge, et esimesi on märgatavalt rohkem, mistõttu on ka enam õnnetusi ja sõnum – turvavöö päästis elu – kõlab sagedamalt kui päästevestiga seotud lood.

Kommentaar internetist: "Ma ei ole päästevesti kasutamise vastu või midagi taolist, kuid merel ei tähenda päästevesti kasutamine veel eluga pääsemist, kui oled üle parda läinud."

Turvavöö ega päästevest ei ole maagilised abivahendid. Oli, on ja jääb selliseid õnnetusi, kus turvavööst või päästevestist ei ole kasu, aga need on üksikjuhud. Kindlasti ei ole õiglane rääkida erandlikest olukordadest, kui aastas on sadu kordi, kus vest on päästnud kellegi elu.

Eestlastele meeldib privaatsus >>

Illustratiivne foto
© Sputnik / Виталий Аньков

12. septembril 2015 õhtupoolikul vajas Aegna sadamas abi Viimsi elanik, kes oli äsja oma paadist ilma jäänud ning soovis Rohuneeme jõuda. Abivajaja oli veel mõni hetk varem saare ümber isikliku kummipaadiga lõbusõitu tegemas, kui teda ühtäkki tugev lainetus tabas ning mees merre kukkus. Õnnetus juhtus umbes kolmsada meetrit saare põhjakaldast. Õnneks oli hättasattunul seljas päästevest, mis säästis hullemast.

Ma ju oskan ujuda

Tihti on päästevesti mitte kandmine kinni mõtteviisis, kus inimene leiab, et ta oskab ujuda ja lisaks leiab, et vestiga on ebamugav. Ajad, mil päästevest tähendas korkidest kõva koorikut keha ümber, on ammu möödas.

Täna on olemas erinevat tüüpi päästevestid – lastele, kaluritele, sportlastele jt, oluline on leida just enda vajadustele sobiv ja õiges mõõdus päästevest. Unustada ei tohiks ka pere lemmikloomi. Üllatusena võib tulla fakt, et kõik koerad ei oska ujuda.

Kommentaar internetist: "Noh, nati ülepingutatud siiski nende ohutustegelaste jutt. Jah, kui tarbitakse alkoholi ja ujumisoskus piirdub koera ja konnaga, siis tuleb kanda. Lapsed ka peaks kandma. Kuid hea ujumiseoskusega mina ei pea vajalikuks. Suudan igas asendis veel hõljuda ja drinki ka pole sees."

Karjalas hukkus 11 last >>

Päästevestist on kasu ainult siis, kui see on seljas. Ümber läinud paadist või jahedas vees hulpides on vesti kätte saamine ja selga panemine ülimalt keeruline, kui mitte võimatu. Rääkimata siis veel olukorrast, kus inimene on vigastatud või teadvuseta.

Inimesed kipuvad ka oma ujumisoskust üle hindama ning usuvad, et suudavad vees tõmmata kaldal viibijate tähelepanu. Ekslikult arvatakse, et uppuja saab vees kätega vehkida ja karjuda, tegelikult tuleb uppujal võidelda vee peal püsimise, lainete ja jaheda veega ning energiat vehkimiseks või karjumiseks ei jätku.

Ujumisõppe ajalugu on Eestis suhteliselt lühike. Üles on kasvanud mitu põlvkonda inimesi, kelle ujumisoskus on kesine. 2018. aasta jaanuarist rakenduva põhikooli õppekava kohaselt peavad lapsed saama kolmanda klassi lõpuks koolist eakohased veeohutusalased teadmised ja ujumisoskuse.

Päästeamet võttis esmakordselt kasutusele päästejetid >>

Eesti on seadnud eesmärgiks jõuda aastaks 2025 veeõnnetustes hukkunute arvuga Põhjamaade tasemele, mis tähendab maksimaalselt 20 uppunut aastas. See ei ole lihtne, aga kindlasti mitte võimatu, juhul kui iga inimene oma panuse annab.

2016. aastal uppus Eestis 47 inimest. Päästevest oli nõuetekohaselt seljas vaid ühel hukkunul. Iga kolmas inimene uppus järves. Seega on oluline meeles pidada, et päästevest pole mõeldud vaid avamerel seilamiseks, vaid kasutamiseks ka jõgedel, järvedel ja väiksematel veekogudel. Selle aasta 6 kuuga on juba uppunud 22 inimest.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

50
Tagid:
jõgi, järv, päästevest, ohutus, meri, vesi, päästeamet, Indrek Ints, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul