Justiitsministeerium alustab ulatuslikku teavituskampaaniat, millega tutvustatakse uut õigusabi süsteemi, mis laiendab oluliselt tasuta ning soodustingimustel riigi poolt õigusabi saajate hulka

Riigi poolt antav õigusabi muutub kättesaadavamaks

45
(Uuendatud 14:30 05.07.2017)
Justiitsministeerium alustab ulatuslikku teavituskampaaniat, millega tutvustatakse uut õigusabi süsteemi, mis laiendab oluliselt tasuta ning soodustingimustel riigi poolt õigusabi saajate hulka

TALLINN, 05. juuli — Sputnik. Justiitsministeeriumi hinnangul on Eestis rohkem kui 100 000 inimest, keda sissetuleku järgi ei saa arvestada otseselt tasuta riigi õigusabi saajate hulka, kuid kelle majanduslik olukord ei luba neil ootamatute õigusküsimuste korral ka ise õigusabi küsida. Justiitsministeerium tutvustab täna uut projekti, mis laiendab oluliselt riigi poolt tasuta õigusabi saajate ringi, teatab ministeerium.

"Seni kehtinud õigusabi programmi kohaselt oli riigilt tasuta õigusnõu võimalik saada üksnes vähekindlustatud isikutel, kelle igakuine sissetulek jäi alla ametliku miinimumpalga ning erandjuhtudel ka suurperede esindajatel," selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu.

"Neile lisaks on Eestis suur hulk inimesi, kes esmapilgul saavad hakkama igapäevase kulude katmisega nagu toit, eluase, riided ja ravimid, kuid kelle sissetulek ei võimalda neil turutingimustel, kus advokaadi tund maksab keskmiselt 130 eurot pluss käibemaks, ise õigusabi küsida. Justiitsministeeriumi hinnangul on Eestis selliseid inimesi 100 000 – 150 000," ütles Reinsalu.

Seaduse tekst peab olema arusaadav kõigile, mitte vaid juristidele >>

"Riigi seisukohalt on lubamatu, et nii suur hulk Eesti elanikke jäävad õiguskaitseta," märkis Urmas Reinsalu. "Justiitsministeeriumi hinnangu aluseks on võetud osalt Statistikaameti andmed, mille kohaselt elas Eestis 2015. aastal vaesuses või absoluutses vaesuses ehk igakuise sissetulekuga alla 429 euro kuus 25,2% elanikkonnast ehk ca 330 000 inimest," sõnas minister.

Ta lisas: "Olenevalt leibkonna suurusest ja veel mitmetest teguritest on inimeste hulk, kes tänastel turutingimustel ei saa endale õigusabi lubada, ligi kaks korda suurem. Samas on arvesse võetud ka seda, et kõik inimesed ei vaja õigusabi ja osa neist suudab ka iseseisvalt õigusnõu hankida."

"Esmatasandi õigusnõustamise süsteemi muutmisega ja täiendavate riigi rahaliste ressursside panustamisega suurendatakse kvaliteetse õigusabi kättesaamist inimestele, kellel see praegu puudub," rääkis justiitsministeeriumi vabakutse talituse juhataja ja projekti peamine eestvedaja Gunnar Vaikmaa.

Justiitsministeerium otsib tasuta õigusnõu pakkujaid >>

"Uue süsteemi kohaselt saavad üldist õigusnõustamist edaspidi tasuta või turutingimustest soodsamalt kõik Eestis elavad inimesed, kelle brutosissetulek on kuni 1,5-kordne Statistikaameti avaldatud keskmisest ehk ca 1730 eurot. Projekti jõustumisega paranevad märkimisväärselt Eesti inimeste huvide ja õiguste kaitse võimalused."

Õigusnõustamist pakutakse 2 + 3 + 10 süsteemiga, mis tähendab, et esimesed kaks tundi on võimalik saada õigusnõu ühekordse visiiditasu eest 5 eurot koos käibemaksuga (v.a alaealised), sellele järgneva kolme tunni eest tuleb tasuda tunnitasu 20 eurot koos käibemaksuga. Lisaks on abivajajal võimalik saada veel 10 tundi õigusnõustamist turuhinnast oluliselt soodsamalt ehk tunnitasuga 40 eurot koos käibemaksuga.

Justiitsministeerium otsib eakatele, represseeritutele ja perevägivalla ohvritele tasuta õigusnõu pakkujaid
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Ühtlasi laieneb õigusabi kättesaadavus piirkondlikul tasandil," selgitas Gunnar Vaikmaa. "Riigi toel õigusnõustamise teostaja leidmiseks korraldati konkurss, mille võitis Eesti Õigusbüroo, kes hakkab lepingu kohaselt pakkuma õigusnõu edaspidi 15 nõustamiskohas üle Eesti."

Lisaks kohtumisega õigusnõustamisele ja telefoni teel juhendamisele pakub Eesti Õigusbüroo veel ka veebipõhist õigusnõustamist nii eesti kui vene keeles portaalis Jurist Aitab www.juristaitab.ee. Eesti Õigusbürooga sõlmiti esialgu leping kolmeks aastaks.

Justiitsministeerium tutvustab tasuta riigi õigusabi projekti tingimusi ja võimalusi täna kell 14 algaval pressikonverentsil.

45
Tagid:
õigusabi, kättesaadavus, tasuta, ühiskond, majandus, Justiitsministeerium, riik, Urmas Reinsalu, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul