Ühendkuningriigi eurooplastel tuleb taotleda elamisluba, illustratiivne foto

Ühendkuningriigi eurooplastel tuleb taotleda elamisluba

38
Ühendkuningriigi peaminister Theresa May avalikustas, kuidas ja kellele tagab Ühendkuningriik õiguse elada ja töötada kuningriigis pärast Euroopa Liidust lahkumist

TALLINN, 1. juuli — Sputnik, Aleksei Toom. Kontinentaaleuroopa riikide kodanikud, kes on elama asunud Ühendkuningriigis, pole rahul sellega, kuidas kohalikud võimud kavatsevad tagada nendele õiguse jääda kuningriiki ka pärast riigi lahkumist euroliidust. 

Euroopa Liit on oma hinnangutes kidakeelne, kuid räägib Londoni jõupingutuste ebapiisavusest ja tehtud ettepanekute segasusest. Omal ajal kogu EL territooriumil tööjõu vaba liikumise vabadust kasutanud ja Ühendkuningriiki elama asunud kontinentaaleuroopa kodanike staatuse probleemi, nagu portaal Sputnik Eesti on juba teatanud, peetakse Brüsselis Londoniga peetavate läbirääkimiste päevakorra esimeseks punktiks.

Ühendkuningriigi peaminister Theresa May esitas omapoolse nägemuse 26. juunil avalikustatud programmis "Euroopa Liidu kodanike õiguslikust seisnudist Ühendkuningriigis ja Ühendkuningriigi elanike õiguslikust seisundist Euroopa Liidus".

Esialgu sobib, kuid detaile tuleb täpsustada

Umbes 3 miljonit Ühendkuningriiki elama asunud Kontinentaaleuroopa kodanikku (samuti kontinendile elama asunud britid) nimetasid peaminister Theresa May ettepanekuid "haledateks".

Ühendkuningriigis elavate kontinentaaleurooplast omaalgatuslik liit the3million, kuhu kuuluvad ilmselt ka umbes 10 tuhat saarele elama asunud Eesti elanikku, nõuavad nende õiguste tagamist ka pärast Brexitit.

Paljusid Eesti ja Läti päritolu britte teeb ärevaks fakt, et Theresa May ettepanekutes räägitakse "EL kodanikest", mis eraldab Euroopa Liidu riigi kodanike või alamate hulgast, kelle õigusi Ühendkuningriik on valmis tagama, automaatselt niinimetatud "hallpassiomanikud" (Eesti ja Läti alaliste elanikena registreeritud kodakondsuseta isikud). 

Oma varasemas pöördumises Theresa May poole nõudis the3million nende õiguste tagamise küsimuse läbivaatamist teistest Brexiti läbirääkimiste küsimustest eraldi. Organisatsioon väidab samuti, et alalise elamisloa väljastamise kehtiv protseduur Ühendkuningriigis ei tule miljonite eurooplaste taotluste läbivaatamisega toime.

Brüsseli seisukohast jääb Londoni ettepanekutes vajaka "mastaapsusest ja selgusest". "Esmamulje põhjal ei vasta Briti ettepanekud meie ootustele ja kipuvad kodanike olukorda halvendama," on varem öelnud Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk ja seda on teiste väljaannete hulga tsiteerinud ka Euobserver.

EL eesistujariigi Malta peaminister Joseph Muscat märkis, et Theresa May ettepanekud on "hea algus, kuid vaja oleks näha ka detaile". Esialgu on ebaselge, kas 26. juunil avalikustatud Ühendkuningriigi ametlikud ettepanekud on samad, mis olid avaldatud varem.

Theresa May: me tahame, et te jääksite

Kaitstes oma ettepanekuid, teatas Theresa May 26. juunil riigi parlamendi kuulamistel, et EL elanikud ja nende perekonnaliikmed võivad taotleda riigi "alalise elaniku" staatust pärast Brexitit ja et London tagab kindlustunde 3,2 miljonile EL kodanikule ja on Ühendkuningriiki elama asunud.

"Me tahame, et te jääksite," teatas Theresa May, pöördudes nende sõnadega loomulikult mitte kuningriigi parlamendisaadikute, vaid Briti eurooplaste poole. "Ühtki perekonda ei lahutata," lisas May. 

Kuningriigi võimude ettepanekutes sisaldub ka lubadus anda Ühendkuningriiki elama asunud kontinentaaleurooplastele õiguslik seisund, mis annaks neile kuningriigi alamatega samad õigused, välja arvatud hääleõigus valimistel.

Kõik Ühendkuningriiki elama jääda soovivad eurooplased võivad taotleda elamisluba elektrooniliselt ja saavad selle kiirendatud korras "mõõduka tasu" eest, kui nad esialgu veel kindlaks määramata "X" päeva seisuga on elanud Ühendkuningriigis vähemalt viis aastat. Brüssel on varem nõudnud Londonilt eurooplastele dokumentide väljastamist tasuta.

Elamisloa saamise takistuseks võivad saada ka varasemad kriminaalkaristused või muud pahuksisse sattumised seadusega. Elamisluba võidakse tühistada, kui selle omanik tulevikus lahkub kuningriigi piiridest ja elab seal üle kahe aasta.

Elamisloa saanud eurooplased võivad kuningriiki jääda ja sinna sõita, kui nad "Ühendkuningriigis elamise ajal olid seal EL kodanikuga faktiliselt lähedastes suhetes". Eurooplased, kes on elanud selle sama "X" päeva seisuga Ühendkuningriigis vähem kui 5 aastat, saavad taotleda ajutist elamisluba ja muuta selle tähtaja lõppedes Briti seadusandluses ette nähtud kehtivusajaga elamisloaks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

38
Tagid:
õigus, elamisluba, kodanikud, Brexit, EL, Theresa May, Euroopa, Ühendkuningriik, Suurbritannia
Teema:
Brexit – protsess läks käima (132)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul