Õlu jõuab sujuvalt eliitalkoholi kategooriasse, illustratiivne foto

Alkoturistid hülgavad Eesti. Kahju

112
(Uuendatud 16:23 28.06.2017)
Eesti valitsus püüab riigi elanikkonda ümber kasvatada, tõstes vägijookide aktsiisi aina kõrgemale ja kõrgemale – lausa pilvekõrguseks

TALLINN, 28. juuni — Sputnik, Vladimir Barsegjan. Mida iganes lapse hing ihaldab, olgu see vaid aktsiisivaba. Eesti otsustas kogu Euroopa Liitu oma alkohoolsete jookide aktsiisimääraga edestada. Rõõmu pole sellest kellelgi. Soome turistidel ja ka eestlastel endil tuli ümber orienteeruda Lätile.

Balti riigid leppisid kokku ühistes kavatsustes tervisepoliitika kujundamisel, illustratiivne foto
© Sputnik / Валерий Титиевский

Eesti valitsus püüab riigi elanikkonda ümber kasvatada, tõstes vägijookide aktsiisi aina kõrgemale ja kõrgemale – lausa pilvekõrguseks. Selles suunas Eesti mitte et sammub, vaid suisa jookseb kogu Euroopa eesotsas, ületades mitmekordselt kõiki Euroopa Liidu regulatiivseid nõudeid. Juba praegu on siin õlleaktsiis EL-is kehtestatud miinimumist neli korda kõrgem. Ning kuivõrd valitsuskoalitsioon, põhjendades seda hoolitsusega rahva tervise eest, kavatseb seda lähiajal veelgi tõsta, on meil võimalus juba rekordit püüelda – ületada EL-is sätestatud aktsiisimiinimum kümnekordselt. Ja siis jõuab õlu sujuvalt eliitalkoholi kategooriasse. Kange alkoholi maksustamise poolest on Eesti samuti olulisel määral teistest EL-i riikidest sammujagu ees. 

Juulis kerkivad tulivee hinnad Eestis jällegi. Ja see hävitab riigis sisuliselt sellise kauaaegse nähtuse nagu Soome kodanike alkoreisid Tallinna ja selle lähiümbrusse. Alkoholi kuhjaga täis ostukärudega põhjanaabrid on saanud igapäevaseks ja tuttavlikuks vaatepildiks, mis kujundlikult öeldes meenutab sadade sipelgate voorimist etteantud marsruudil kauplustest laevadeni. Uus aktsiisitõus mõjub nii, et alkoholi hinnavahe Eestis ja Soomes jääb märgatavalt vähemaks ja soomlastel ei ole enam innustavat põhjust Tallinna tulla. Ei ole nad ju suuremat huvi kultuuriliste ja ajalooliste vaatamisväärsuste vastu senimaani üles näidanud.

Aga väsimatud odava alkoholi jahtijad ongi juba sillutanud enesele uue suuna – Lätisse. Et seejuures  mitte liialt palju sõidu peale kulutada, siirduvad nad kõige lähemasse punkti – Eesti ja Läti piiripunkti, haarates seal viinapoe riiulitelt mõistagi mitte kõike, kuid hästi palju. Samas suunas on asunud liikuma ka Eesti elanikud, kes samavõrd massiliselt käivad oma lõunanaabrite juurest vägijooke varumas. Suure kurbusega teatas Eesti Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit „rahvale ja maailmale“, et kangete alkohoolsete jookide läbimüük on riigis kümne protsendi võrra langenud. Õlle, tolle Eestis põhilise „rahvajoogi“ müügimahud on samuti märgatavalt kahanenud. 

Arusaadav, et see tendents tekitab terve ahelreaktsioni ja toob endaga kaasa tootmismahu vähenemise, palkade külmutamise ja töökohtade koondamise, mõne aja pärast aga terve hulga tootmisettevõtete ja toitlusasutuste sulgemise. Ühesõnaga, kõik kulgeb täies vastavuses Viktor Stepanovitš Tšernomõrdini sõnastatud valemiga „tahtsime parimat, aga välja kukkus nii, nagu alati“. Kui lisada siia niiöelda nurgataguse alkoholitoodangu kiirelt kasvav osakaal, mis mõjub tervisele veelgi hullemini kui tehastes toodetu, siis lisandub eelöeldule veel üks miinus. Ning tahaks juhtida tähelepanu sellelegi, et aktsiisid ei kasva Eestis üksnes alkoholi osas. Seejuures pidevalt. Sisuliselt tähendab see, et valitsus, oskamata leida raha eelarve täitmiseks kuidagi teisiti kui fiskaalsel viisil, ajab käe üha sügavamale ja sügavamale tavakodaniku taskusse. Ning „hoolitsus kodanike tervise eest“ osutub vaid sõnadeks, mis on seatud varjama poliitikute tegelikke eesmärke.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

112
Tagid:
analüütika, aktsiisitõus, õlu, ühiskond, alkohol, EL, valitsus, Eesti
Samal teemal
Alkoholi ja mootorikütuse hinnad tõusevad
Soome turistidest käib Eestis alkoholi ostmas vaid vähemus
Pakistanis suri mürgise alkoholi joomise tagajärjel 24 inimest
Alkoholi aktsiisimaksu tõstmine: kes siin lolliks jääb
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul