Eesti Pank lasi EV 100. aastapäeva auks käibele uue mündi

Eesti Pank lasi EV 100. aastapäeva puhul käibele uue mündi

242
(Uuendatud 16:16 28.06.2017)
Riigikogu Valges saalis toimus Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale pühendatud uue juubelimündi pidulik esitlus; tseremoonial osalesid parlamendisaadikud, Riigipanga esindajad ja mündi kujunduse autor

ТАLLINN, 26. juuni — Sputnik, Аndrei Petrov. Kaheeurose nominaalväärtusega mündi esiküljel on kujutatud kaheks jaotatud tammepuu. Raagus puu poolele on kirjutatud aastaarv 1917 ning lopsakate lehtede alla aastaarv 2017. Mündi allservas on kiri "Maapäev" — nii nimetati Eestimaa Kubermangu Ajutist Maanõukogu, mis etendas erilist rolli meie riigi iseseisvuse saavutamisel.

„Üks pool pealdisega „1917 Мааpäev" on kujutatud dramaatilises laadis — nõnda, nagu on olnud Eestimaa ajalugu. Tammelehed mündi esikülje paremal poolel tekstiga „Eesti 2017" sümboliseerivad vabadust, mis kestab tänaseni ja loodan, et jääb kestma ka tulevikus," lausus mündi kujundaja Jaan Meristo.

Оформитель монеты Яан Меристо
© Sputnik / Вадим Анцупов
Mündi kujundaja Jaan Meristo


Esitlusel võtsid sõna ka Eesti Panga president Ardo Hansson ja Eesti Sõjamuuseumi direktor Toomas Hiio. Viimane pidas noortele loengu riikliku iseseisvuse saavutamise ajaloost.
Kõik huvilised said juubelimündi kohapealt 7 euro eest kaasa osta.

Tähtis kuupäev riigi ajaloos

Uue mündi esitlemise kuupäeva — 26. juuni — ei olnud juhuslikult valitud. Sel päeval sada aastat tagasi ilmus ajalehes „Tallinna Teataja" määrus, millega kuulutati välja Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu valimised.

Esialgu allus Maanõukogu vahetult Venemaa Ajutise Valitsuse kubermangukomissarile. Sel perioodil oli Ajutise Maanõukogu ülesandeks kohalike küsimuste lahendamine, eeskätt maksude ja määruste kehtestamine.

Презентация монеты достоинством два евро, посвященной независимости Эстонии, в Белом зале замка Тоомпеа
© Sputnik / Вадим Анцупов
Mündi esiküljel on kujutatud kaheks jaotatud tammepuu

Pärast Oktoobrirevolutsiooni ei tunnustanud kubermangu Ajutine Maanõukogu uue võimu legitiimsust ja kuulutas enda Venemaa Eestimaa kubermangu kõrgeimaks võimuorganiks ning kutsus üles valima võimuorganiks Eesti Asutav Kogu. Veidi hiljem saadeti Maanõukogu ametlikult Venemaa võimude poolt laiali.

1918. aastal valis Saksamaa vägede pealetungi ajaks põranda alla läinud Ajutine Maanõukogu kolm inimest Eesti Päästekomiteesse, mis omakorda valmistas ette, avaldas trükisena ja esitas 24. veebruaril Revelis (nüüdses Tallinnas — toim.) Eestimaa iseseisvuse manifesti.

242
Tagid:
kaheeurone, münt, tamm, esitlus, Maapäev, Eesti Vabariigi 100. aastapäev, Eesti Pank, Riigikogu, Jaan Meristo, Tallinn
Teema:
100 aastat Eesti Vabariiki (214)
Samal teemal
Balti riikide keskpangad annavad välja ühise mälestusmündi
Mälestusmündi kujunduskonkursi võitis Leedu kujundaja kavand
Algab Balti riikide aastapäevamündi kujunduse hääletus
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul