Algas malevasuvi, illustratiivne foto

Malevasuvi on avatud

37
(Uuendatud 10:24 27.06.2017)
Esmaspäeval avati teada-tuntud malevalaulu “Maasika klaarika” saatel järjekordne malevasuvi, kus ühtekokku pea 4300 noort üle eesti tööle asuvad

TALLINN, 27. juuni — Sputnik. Malevasuve kuulutasid alanuks abilinnapea Eha Võrk ja SA Õpilasmalev juhataja Ott Väli, teatas Raepress. 

Malevasuve avaüritus algas traditsiooniliselt malevlaste ja rühmajuhtide puhkpillimuusika saatel rongkäiguga läbi vanalinna Vabaduse väljakult Raekoja platsile. Avamistseremoonial anti uutele rühmakomandöridele tunnistused ning lauldi malevalaule.

Tänavu läheb Tallinnast malevarühmadesse ligi 1000 koolinoort. Neist umbes pooled Tallinna linnas toimuvatesse rühmadesse ja teine pool väljapoole Tallinna. Kui tavaliselt lähevad Tallinnast teele Sihtasutuse Õpilasmalev korraldatavad malevarühmad, siis seekord on avatseremooniale oodata ka teiste Harjumaa omavalitsuste malevarühmi.

Sihtasutus Õpilasmalev koostöös MTÜ-ga Riigikaitse Rügement (Kaitseministeeriumi toel) töötas eelmisel aastal välja õpilasmaleva formaadiga sobituva riigikaitseõpetuse. Sel aastal on juba kümnekonna õpilasmaleva rühma malevlastel võimalus saada teadmisi Eesti riigikaitsest ning proovida ka metsaelu välilaagris.

Ka sel suvel pannakse kokku erinevatest Eesti piirkondadest pärit noored. Sihtasutuse Õpilasmalev ja Tartu Noorte Töömaleva ühisrühmad asuvad teele Põlvamaale Kosova külla ja Pärnumaale Koongasse.

Malevasuvi lõpeb 15.-17. augustil toimuva üleriigilise kokkutulekuga Toosikannul.

Eesti Õpilasmalev

Õpilasmalev on koolinoortele (enamasti vanuses 13-19) suunatud suvelaagri formaat, mille eripäraks on töökasvatuse ja aktiivse vabaaja veetmise ühendamine. Vahel nimetatakse ka töö- ja puhkelaagriks, noortemalevaks, töömalevaks vms.

Õpilasmaleva formaati hakati kasutama 1966. aastal ning pika tegevusaja jooksul on kujunenud terve hulk malevale omaseid traditsioone — suvelõpu kokkutulekud, ühtne sümboolika (malevajakk, lipud, rühmalaulud, embleemid jms.), uute malevlaste ristimine, malevapulm jne.

Õpilasmalevate puhul tuleb kindlasti eristada nõukogude aega ja praegust. Üheks peamiseks erinevuseks kahe ajastu vahel on, et nõukogude ajal juhiti õpilasmalevat tsentraalselt. 1967 loodi Eesti Õpilaste Töömalev (hiljem muudeti Eesti Õpilasmalevaks — EÕM) ehk keskstaap, mis tegutses aastaringselt. Erinevates Eesti paigus tekkisid ka hooajalised piirkonnastaabid (nt. Rakvere, Võru, Harju jne.).

Tänapäeval on malevakorraldajad enamasti seotud mõne omavalitsusega. Erandiks on MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev, mis koordineerib õpilasmalevat kogu Pärnu maakonnas. Malevakorraldajate võrgustik katab küll pea kogu Eesti, kuid on väga ebaühtlane ja ka erinevate võimalustega.

Omavalitsustes on maleva korraldamise ülesanne enamasti antud, kas valla- või linnavalitsuses töötavale noorsootöötajale/-spetsialistile (nt. Maardu linn, Viimsi vald jne), kohalikule noortekeskusele (nt Kiili Valla Noortekeskus, Anne Noortekeskus) või avalikku teenust osutavatele MTÜ-dele (nt. MTÜ Võru Noortekeskus).

Tänastest malevakorraldajatest on ainult kaks, kel on organisatsioon, mis on spetsialiseerunud ainult õpilasmaleva korraldamisele — SA Õpilasmalev ja MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev. SA Õpilasmalev on sealjuures ainus, kel on aastaringselt tegutsev staap.

Mõningasel määral tegeletakse õpilasmalevate koordineerimisega ka riiklikult. Haridus- ja Teadusministeeriumi allasutus Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) veab koondprojekti "Noortemalevad", mille kaudu toetatakse rahaliselt malevakorraldajaid. Noortemalevad projekti taotlustingimustes on ka sõnastatud, millistele tingimustele peab vastama õpilasmalev (ainus seesugune dokument). ENTK teostab kontrolli enda poolt toetatud malevakorraldajate üle. ENTK juures tegutseb ka Noortemalevate Nõukoda, kuhu kuuluvad suuremad malevakorraldajad ja ENTK esindajad.

Kokkuvõtvalt saab kaasaja kohta öelda, et tänasel päeval organisatsiooni Eesti Õpilasmalev juriidiliselt ei eksisteeri. Pigem võib EÕM-i all mõista nõrgalt seotud malevakorraldajate föderatsiooni. Seetõttu puuduvad ka üheselt mõistetav ja aktsepteeritud õpilasmalevate eestkõneleja ning ühtsed arusaamad õpilasmaleva olemusest, tähendusest ja tulevikust.

Siiski kasutavad paljud malevakorraldajad ühist sümboolikat — aastaembleemid, malevajakid. Aktiivsemad malevakorraldajad osalevad ka augustis toimuval EÕM-i vabariiklikul kokkutulekul.

Allikas: SA Õpilasmalev

37
Tagid:
malev, avaüritus, noored, õpilasmalev, Ott Väli, Eha Võrk, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul