Baltic Pride 2013

Venemaa LGBT kaheldav võit

76
(Uuendatud 20:40 24.06.2017)
„Homoseksuaalsuse propaganda“ keelamise seaduse autorid lähtuvad sellest, et inimene sünnib ilma ebatavalise seksuaalse sättumuseta, kuid võib selle hiljem omandada – niiöelda „homoseksuaalsuse reklaamimise“ mõjul

TALLINN, 24. juuni — Sputnik. „Homoseksuaalsus ei ole perverssus. Perverssuseks on maahoki ja jääballett." Need sõnad kuuluvad tuntud nõukogude näitlejannale, Stalini preemia laureaadile Faina Ranevskajale. Tema oleks ilmselt üsna üllatunud nähes, millised tõsised tagajärjed on sellel väljaütlemisel nüüd, 30 aastat pärast tema surma. Portaal Inosmi vahendab kirjutise saksa ajakirjast Spiegel.

12. aprillil 2012. aastal tuli seksuaalvähemuste õiguste eest võitlev aktivist Nikolai Aleksejev plakatiga, millele oli maalitud Ranevsjaka aforism, Peterburi linnavalitsuse esisele väljakule ja peeti peatselt kinni korrakaitseorganite töötajate poolt. „Homoseksuaalsuse propaganda" eest tuli Aleksejevil maksta viis tuhat rubla trahvi (umbes 77 eurot). Isegi Venemaal ei saa seda summat nimetada märkimisväärseks, kuid Aleksejevi jaoks oli tegemist põhimõttelise küsimusega. Ta kaebas antud otsuse Peterburi linnakohtusse, ent edutult. 2012. aasta juunis pöördus ta hagiavaldusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (ECHR).

Vilniuses algas Baltic Pride.
© AFP 2019 / PETRAS MALUKAS

Samamoodi toimis Rjazani elanik Nikolai Bajev. Tema seisis samasisuliste plakatitega koolide ja lasteraamatukogu ees. „Homoseksuaalsus — see on normalne," oli neile plakatitele kirjutatud. Ja ka: „Ma olen uhke, et olen „lilla"!" Bajev vahistati, kuna Rjazanis kehtib alates 2006. aasta aprillist lastekaitseseadus, mis keelab „avaliku homopropaganda alaealiste seas". Bajevile mõisteti karistuseks rahatrahv — 1500 rubla (ligikaudu 23 eurot), kuid ta pöördus Venemaa põhiseaduskohtusse ning pärast tema hagi tagassilükkamist Euroopa Inimõiguste Kohtusse Strasbourgis.

„Rahvasaadikud on lapsetapjad"

Arhangelski elanik Aleksei Kisseljov süüdistas 2012. aastal Venemaa valitsust hoolimatuses ja valeinfo levitamises: „Venemaal on alaealiste hulgas kõige kõrgem enesetappude osakaal. Märkimisväärne osa neist ohvritest on homoseksuaalid. Nad otsustavad selle sammu kasuks, sest saavad liiga vähe teavet oma loomupärase soodumuse kohta." Kisseljov jõudis koguni järeldusele: „Rahvasaadikud on lapsetapjad." Tulemusena karistati teda 1800 rubla suuruse rahatrahviga

Nüüd on ECHR otsustanud, et:

— kõigi kolme juhtumi puhul rikuti Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 10, mis sätestab õiguse avaldada oma isiklikku arvamust;

— samuti eirati inimõiguste konventsiooni artiklit 14, mis sätestab keelu kedagi diskrimineerida;

— Venemaa võimud peavad Bajevile, Kisseljovile ja Aleksejevile maksma hüvitiseks vastavalt 8000, 15 000 ja 20 000 eurot.

Kuigi Venemaal ametlikult vastu võetud seadus „homoseksuaalsuse propaganda" keelamise näol on kutsutud ja seatud alaealisi kaitsma, on Venemaa võimud toiminud diskrimineerivalt ning soodustanud eelarvamuste ja homofoobia levikut, otsustas EHRC. Teabe varjamine seksuaalse enesemääratluse ja sooliste küsimuste osas on kohtu hinnangul „kontraproduktiivne".

11. juunil 2013. aastal kirjutas Venema president Vladimir Putin alla seadusele nr 135 „Alaealiste seas ebatraditsiooniliste seksuaalsete suhete propaganda keelustamisest".

Eksperdid kardavad oma arvamust avaldada

Seaduse autorid lähtuvad sellest, et inimene sünnib ilma ebatavalise seksuaalse sättumuseta, kuid võib selle hiljem omandada — niiöelda „homoseksuaalsuse reklaamimise" mõjul. Samas ei ole Venemaa juhtkonna esindajad esitanud mingeid selgitusi, „rääkimata juba teaduslikul alusel" kinnitusest, et selline „homoseksuaalne ümberkasvatamine" on tõepoolest võimalik, öeldakse EHRC dokumentides.

„Mul on väga hea meel, et EHRC on selgesõnaliselt keeldunud seda teooriat tunnistamast," teatas intervjuus väljandele Bajevi advokaat Dmitri Bartenjev. Loomulikult leidub Venemaal nimekaid psühhologe, kes on veendunud, et homoseksuaalsus on kaasasündinud omadus. „Aga sel teemal ei esine mingit asjatundlikku dialoogi, eeskätt seetõttu, et eksperdid lihtsalt kardavad oma isiklikku arvamust avaldada. Võimalik, et see kohtuotsus annab neile julgust."

Vene kohtunik Dmitri Dedov osutus ainsaks, kes hääletas EHRC otsuse vastu. Tema sõnul on laste isiklik elu tähtsam kui arvamuste avaldamise vabadus. „Mõte sellest, et seksuaalsuhted samasooliste inimeste vahel on normaalsed, loob eeldused selleks, et lapsed võivad nendega nõustuda puhtast uudishimust." Sellega seostuvalt tekib oht seksuaalse vägivalla näol.

Trahvid ja ametikohal töötamise keeld

„Homoseksualsuse propagandat" keelava seaduse pooldajad on alati osutanud sellele, et samasooliste suhete vastuvõetamatus on vene ühiskonnas algselt loomupärane. EHRC seevastu sedastas, et Venemaa juhtkonnal pole õnnestunud veenvalt tõestad, et iga vaba mõtteväljendus LGBT teemal võib kompromiteerida ja kahjustada „traditsioonilist perekonda".

Olenevalt sellest, kes nimelt „homoseksuaalsuse propagandaga" tegeleb, on selle eest ette nähtud trahvid alates neljast tuhandest kuni ühe miljoni rublani (alates 60 kuni 15 000 euroni) ning oma ametis töötamise keeld tähtajaga kuni 90 päeva. Välismaalastele ja kodakondsuseta isikutele on sätestatud eraldi trahvimäärad: neljast kuni viie tuhande rublani, kuid erakorralistel juhtudel võib neile osaks saada ka haldusarest tähtajaga kuni 15 ööpäeva, ühtlasi on sätestatud Venemaalt väljasaatmise võimalus.

Kuigi karistusmäärad on selgelt välja toodud, ei ole Venemaa seaduse sõnastus EHRC arvates keeleliselt piisavalt täpne. Sõnastuse ebamäärasuse tõttu on võimalik seadust tõlgendada lubamatul laialdaselt ja nii võib see avada tee kuritarvitustele. Advokaat Bartenjevi sõnul on tegemist „erakordselt olulise aspektiga".

Kas tegelik või vaid sümboolne võit?

Nikolai Aleksejev nimetas EHRC otsust Venemaa LGBT kogukonna „suureks võiduks". Ent milliseid konkreetseid tulemusi sellel võib olla?

2015. aasta detsembrist peale ei loeta EHRC otsuseid Venemaal täitmise kohustuse poolest siduvateks — siis kirjutas president Putin alla seadusele, mille kohaselt Venemaa Konstitutsioonikohtu otsused on Euroopa kohtu otsuse suhtes ülimuslikud. Põhjuseks oli EHRC kohtulahend 2014. aastast, millega Venemaale määrati kohustus maksta naftakontserni JUKOS endistele osanikele kompensatsioone kogusummas 1,9 miljardit eurot.

Teisisõnu, jutt käis tohutu suurest rahast. Ent sääraste tõsiste juhtumite puhul ei ole sellest tühjagi, et Venemaa omal ajal Euroopa inimõiguste konventsioonile alla kirjutas, ja rangelt võttes peaks olema kohustatud EHRC otsuseid täitma.

Venemaa juhtkond esitab vaide

Kõnealune kohtuotsus ei ole veel jõustunud. Venemaa justiitsministeerium on juba teatanud, et EHRC otsus läheb uuesti läbivaatamisele. Tema hinnangul ei ole homoseksuaalsuse propageerimist keelavad seadused rahvusvahelise praktikaga vastuolus.

Venemaal loeti homoseksuaalsus kuni 1993. aastani kriminaalkuriteoks ning kuni 1999. aastani klassifitseerus mitteheteroseksuaalne käitumine haigusilminguks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

76
Tagid:
homoseksuaalsus, homo, ECHR, LGBT, Euroopa Inimõiguste kohus, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul