Furgoonauto sõitis Londonis pärast õhtupalvust mošeest väljunud inimsumma

„Vastusterrorism“ ehk on see Euroopa võimalik tulevik

63
Terrorismi ja sanktsioneerimata vastuaktsioonide sobiva uurimispolügoonina võib käsitleda Iisraeli

Avigdor Eskin, agentuurile RIA Novosti

Furgoonauto sõitis Londonis pärast õhtupalvust mošeest väljunud inimsumma. Autojuht karjus islamivastaseid loosungeid. Varsti saame teada, kas see terroriakti oli moslemite vastu üldse või tegutses „tasuja" just selle Finsbury Parkis asuva mošee koguduse vastu. Just seda mošeed külastas Richard Reid, kes üritas saabastesse peidetud lõhkeainega reisilennukit õhkida ja selle mošee eelmine imaam Abu Hamza al-Masri kannab USA-s terrorismi eest eluaegset vanglakaristust. Enne seda istus ta seitse aastat Briti vanglates üleskutsete eest massitapmistele.

Selliseid „vastusterroriakte" pannakse ikka aeg-ajalt toime riikides, kus džihhadism levinud on. Sellistesse kättemaksuaktsioonidesse suhtuvad eriteenistused erilise tähelepanuga, sest nende leviku korral võib riik jõuda kodusõja lävele. Tihtilugu võtavad tasuja rolli enda peale täiesti seadusekuulekad ja lugupeetud kodanikud.

Terrorismi ja sanktsioneerimata vastuaktsioonide sobiva uurimispolügoonina võib käsitleda Iisraeli. Seal formeerus 1980. aastal, vastuseks Hebron palvetanud inimeste tulistamisele, terve „juudi põrandaalune võrgustik". 2. mail tapeti kuus Makpelast ehk Patriarhide hauakoopast väljunud iisraellast ja 12 said haavata. 3. juulil said autopommiplahvatuses raskelt vigastada kaks palestiinlasest linnapead, kes seda Hebroni rünnakut toetanud olid. Pärast Iisraeli julgeolekujõudude pikka ja põhjalikku uurimist õnnestus linnapeade suhtes omakohut teostanud isikud kohtu alla anda. Nendeks osutusid laitmatu reputatsiooniga inimesed, reservohvitserid.

Kohus mõistis neile üsna karmid karistused. Prokuratuur ja Shabak (tuntud ka kui Shin Bet — Iisraeli eriteenistus — toim.) arvasid, et vastusterror on nähtusena väga ohtlik. Kui seitsmekümnendatel aastatel Shabaki polnud „juudi osakonnas" isegi viit töötajat, siis üheksakümnendate alguseks oli neid juba sadu. Kuid siiski ei suutnud nad ära hoida 29 moslemi tapmist Hebroni Patriarhide hauakoopas 25. veebruaril 1994. aastal, kui „kättemaksuaktsiooni" sooritas Kirjat Arba elanik Baruch Goldstein. Teda peeti ümbruskonna heaks doktor „Ai-valus'eks". Hebroni araablased pöördusid tihti tema poole arstiabi saamiseks, kuid araablaste poolt tema sõbra, Riias sündinud Mordechai Lapidi ja tema poja Shalom tapmine tõukas Goldsteini astuma sammu, mis võis plahvatama panna kogu olukorra piirkonnas, nagu Iisraeli eriteenistused kartsid.

Neil ei õnnestunud välja traalida ka 35-aastast üliõpilast Yigal Amir'i, kes sooritas 4. novembril 1995 atentaadi Iisraeli peaminister Yitzhak Rabin'ile. Hiljuti tunnistas endine USA president Bill Clinton, et see sündmus sai Lähis-Ida ja kogu maailma ajaloo pöördepunktiks. Kui Clintonit uskuda, siis nurjusid hoobilt kõik senised rahuplaanid ja globaliseerumise projektid.

Isegi kui dramaatika Clintoni kõnest välja jätta, saame aru, miks Iisraeli eriteenistused suhtuvad iisraellaste mistahes kavandatavatesse ja toimepandavatesse terroristlikesse aktsioonidesse nii leppimatult.

Selliste ajalugu mõjutanud eriliste terroriaktide kategooriasse võib kanda ka Norra kodaniku Anders Breiviki poolt 77 kaasmaalase tapmise 22. juulil 2011, kui ta Norra tööpartei noortelaagrit ründas. Breivik nimetas seda esimeseks sammuks sõjas Euroopa riikide valitsuste vastu, kes lubasid Euroopasse massilist migratsiooni araabia- ja teistest islamimaadest. Euroopa liidrite suureks rõõmuks ei leidnud see üleskutse järgijaid.

Vaatamata sellele viitavad kõik toodud näited väikeste gruppide ja isegi üksikisikute võimalusele mõjutada globaalses mõttes asjade käiku ja isegi ajaloo kulgu, nagu selgub Bill Clintoni sõnadest. Kõik need kõlavad terroriaktid panid toime varem täiesti korralikud inimesed, kes tulid äkki mõttele, et nende „valitsused ei täida oma ülesandeid kodanike kaitsmiseks terrori eest," ja asusid vastusammudele, olles veendunud oma moraalses õigsuses."

Kui vaadata nendele sündmustele ajaloolase pilguga, võib arvata, et teatud hulga Amiri ja Breiviki tüüpi inimeste ilmumine võib viia revolutsioonilise situatsioonini. Meie näidetes ei toimunud seda tänu eriteenistuste tublile tööle uute „terroristliku peegelduse" maailmavaatega „idealistide-tasujate" väljailmumise ärahoidmisel.

Me räägime just seda tüüpi inimestest, kes panevad vastuseks terrorile toime terroriakte. Ei maksa neid segamini ajada tavaliste paremradikaalidega, kes vastavad islamiterrorile tavalise huligaansusega nagu süütamised Saksamaal või moslemi välimusega inimeste ründamised tänaval USA-s ja Prantsusmaal. Need, kes seda teevad, on politsei alalised kunded ja mitte ainult paremradikaalide, vaid ka lihtsalt pisikriminaalidena.

Hoopis rohkem kardetakse Euroopas, USA-s ja Iisraelis Iisraeli „põrandaaluse võrgustiku" ja Breiviki sarnaseid inimesi. 47-aastane Darren Osborne, nelja lapse isa, kes sooritas „kättemaksuotsasõidu" Londonis, kuulub ilmselt just sellesse ohtlikusse kategooriasse. Ta ei olnud eriteenistustele tuntud paremradikaal. Obsborne tegutses omaette. Võimalik, et ta ei olnud eriti taibukas nagu Amir või Breivik, kuid Briti detektiividel on praegu ärevad ajad.

Kui palju selliseid inimesi käib veel tänavatel ringi tundega, et võimud ei ole võimelised neid radikaalsete pühasõdalaste eest kaitsma? Kui paljud neist mõtlevad praegu sellele, kuidas korrata Osburne otsasõitu, kuid taha seda efektsemalt?

Kõik see on väga aktuaalne, kui niinimetatud tsiviliseeritud riikide valitsused ei ole tegelikult võimelised kodanikke terrorismi eest kaitsma. Ja kõigutavad sellega tõepoolest Euroopa vundamenti.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

63
Tagid:
terrorioht, terrorirünnak, mošee, Iisrael, London
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul