Jõhvi kalmistule on maetud eestlasi, venelasi, tatarlasi, armeenlasi ja teisi

Pastor: eestlased tuleb matta slaavlastest eraldi

123
(Uuendatud 14:51 16.06.2017)
Üks Jõhvi vallavalitsusele adresseeritud pöördumisele allakirjutanuist, kes taotleb kalmistul eesti ja slaavi kultuuri esindajatele eraldi matmisalade määramist, Peeter Kaldur usub, et see uuendus ei peaks küll ühiskonnas pingeid üles kruvima

ТАLLINN, 16. juuni — Sputnik, Jevgeni Ašihmin. Juuni algul laekus Jõhvi vallavalitsusele ühispöördumine, kus räägitakse vajadusest "kaitsta nii eesti kui vene kalmistukultuuri" ja selleks tuleb piiritleda kummagi kogukonna jaoks oma matmispaik. Üks petitsioonile allakirjutanuist, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Jõhvi Mihkli koguduse pastor Peeter Kaldur selgitab, et surnute hauarahu rikkuma ei hakata, vaid pöördumises kõneldakse üksnes uutest kalmupaikadest.

Jõhvis küpseb kalmistuskandaal
© Sputnik / Евгений Ашихмин

„Inimesed on sõltumata rassist, rahvusest ja poliitilistest vaadetest kõik ühevõrra väärtuslikud," ütleb pastor portaalile Sputnik Eesti, kuid lisab, et kuna slaavlased ja eestlased esindavad kumbki erinevat kultuuri ja tsivilisatsiooni, siis peaksid nende kalmud asetsema teineteisest eraldi.

Ei nõua, vaid soovitame

Jõhvi linnas, mis on Ida-Virumaa valla halduskeskuseks, elab ligikaudu 14 000 inimest, kellest enamik on venekeelsed. Kohaliku kirikuaia kalmistul on juba üle kümne tuhande hauaplatsi.

Pastor ütleb, et ajalooliselt oli kalmistul venelaste ja eestlaste osa eraldi, kuid viimastel aastatel on alanud segunemine, ühes ja samas kalmistuosas on hakatud matma nii eestlasi kui venelasi.

„Küsimus ei ole rahvuses. Mitte keegi ei taha ühiskonnas pingeid tekitada. Kuid kultuuride erinevust tuleb aktsepteerida," lausub pastor. „Ma olen üllatunud, et nimelt paari päevaga õnnestus niisugune hulk allkirju koguda," kõneleb pastor enam kui viiekümne Jõhvi kodaniku allkirjast mainitud pöördumisel.

Küsitlus

Kas inimene tuleks pärast tema surma matta sõltuvalt tema
  • rahvusest
    4.3% (2)
  • usutunnistusest
    8.7% (4)
  • sünnikohast
    0.0% (0)
  • surma kohast
    0.0% (0)
  • elukohast
    0.0% (0)
  • soovist
    52.2% (24)
  • lähedaste soovist
    17.4% (8)
  • Kõik surnud tuleks matta nende vahel vahet tegemata
    17.4% (8)
Hääleta: 4

Ta täpsustab ühtlasi, et allakirjutanute seas on ka üks väliseestlasest naine. „Kohalikele võimudele saadetud pöördumisel ei ole esitatud ranget nõudmist kehtestada matmisaladele kindlad piirid, vaid on tõstatatud küsimus ja esitatud ettepanek. Eestlased peavad matma oma sugulasi oma kommete kohaselt ja soovitavalt eraldi alale," jätkab pastor.

Tema sõnul on igal rahval oma kultuuripärand, erandiks pole ka slaavlased ja eestlased. Näiteks, selgitab pastor, püstitavad slaavlased erinevalt eestlastest kalmude ümber tarad ja kaunistavad hauaplatsi kunstlilledega. Eestlased aga eelistavad ääristada hauaplatsi elavate taimedega ja jätta taraga piiramata. Erinevus on ka hauale paigutatud risti kujus. 

Lõimumises tekkis tõrge

Tema hinnangul edeneb lõimumine ühiskonnas väga viletsalt. „See on mõistetav — inimesed hoiavad kinni neist arusaamadest, mille najal nad on üles kasvanud. Nii peabki olema. Seda ei saa hukka mõista, kuid seda tuleb teada ja arvestada," ütleb Mihkli koguduse karjane.

Pastori meelest on eestlaste ja slaavi rahvaste seas säilinud vaadete erinevus üheks tõendiks kultuuride erinevusest.

Slaavlaste ja eestlaste segaabielusid on palju, nõustub luteri koguduse hingekarjane. Mis saab siis, kui vallavalitsus kehtestab eri kultuuride esindajatele uued matmisreeglid? „Kummale kalmistuosale sellise pere liikmed matta, seda ei otsusta kirik, vaid lahkunu lähedased," arvab pastor vastuseks.

Varem hoolitsesime koos haudade eest

Selle linna elanik, katoliku usutunnistusega Sofia Šilak ütles portaalile Sputnik Eesti, et ta kahtleb idees piiritleda uus kalmistuosa rahvuste ja kultuuritavade järgi: „Jumal on meil kõigil üks. Arvan, et pole vajadust uusi kalmualasid omavahel eraldada."

Eestivenelaste kuuluvustunne Eesti riiki on kasvanud, illustratiivne foto
© Sputnik / Владимир Песня

Kohtla-Järve ja Jõhvi sõja-, töö- ja Leningradi blokaadi veteranide ning fašistlikes koonduslaagrites kinnipeetute ühingu esimees Valeri Tumko ütleb, et on valla juhtkonnale saadetud kirjast teadlik.

„Ent kui mees on eestlane, naine aga venelane, mida siis teha? Kalmistule on maetud eestlasi, venelasi, tatarlasi, armeenlasi ja teisi. Jaotada kadunukesed rahvuslike ja usuliste tunnuste põhjal — see käib üle mõistuse," leiab ta.

Tema hinnangul ei ole võimalik aru saada, mis selle pöördumise autoreid tagant tõukab. „Nähtavasti tahab keegi enne kohalikke valimisi pisut paati kõigutada," on veteranide ühingu juhi arvamus.

Veteranide organisatsiooni juht meenutab, et läinud aastatel ei seganud eestlaste ja venelaste viimse rahupaiga lähinaabrus mitte kedagi. „Enamgi veel, eestlased ja venelased käisid üksteisel abiks haudade eest hoolitsemas," lausub Tumko.

123
Tagid:
ühispöördumine, kalmistu, allkirjad, skandaal, Jõhvi Mihkli kogudus, vallavalitsus, Peeter Kaldur, Jõhvi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul