Eesti areneb üha sidusama ühiskonna suunas, illustratiivne foto

Eesti areneb üha sidusama ühiskonna suunas

49
(Uuendatud 14:33 12.06.2017)
12. juunil avalikustatud 2017. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu aruanne näitab eri valdkondade lõikes mitmeid positiivseid suundumusi

TALLINN, 12. juuni — Sputnik. Kasvanud on keskmise ja kõrgema riigiidentiteediga Eesti elanike arv, paranenud on teisest rahvusest elanike eesti keele oskus ja üha enam pooldatakse eri emakeelega laste koosõppimist. Endiselt valmistavad aga muret tööturu näitajad, vahendab Kultuuriministeerium.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul võib tõdeda, et olukord on hea ja protsessid liiguvad õiges suunas. „Inimeste hoiakud on ajaga muutunud avatumaks ja sallivamaks. Valdav enamus eestlastest kui ka teisest rahvusest elanikud toetavad suhteliselt tugeval üksmeelel Eesti rahvusriikluse ja kodanikuriikluse põhialuseid. Eestis on piisavalt palju tugeva riigiidentideediga inimesi, et Eesti areneks, hoolimata sellest, et vahel esineb ka erimeelsusi," rääkis Saar.

Määratlemata kodakondsusega inimesed  peavad peamisteks takistusteks kodakondsuse omandamisel suutmatust ära õppida eesti keelt ning kodakondsuseksami keerukust. .
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tänu 2016. aastal jõustunud seadusemuudatustele, mis võimaldasid kodakondsuseta noortele Eesti kodakondsust taotleda, on mittekodanike arv oluliselt määral langenud. 2016. aastal sai naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse 1765 isikut. See on omakorda vähendanud hetkel ka nende inimeste arvu, kellel on soov Eesti kodakodanikuks saada. 2015. aastal soovis Eesti kodakondsust 57% määratlemata kodakondsusega inimestest, tänavu 55%.

Saar selgitas, et peamised põhjused kodakondsust mitte taotleda, on praktilised. „Kui varem oli esikohal vähene eesti keele oskus või hirm kodakondsuse eksami ees, siis praegu peamine põhjus on see, et see ei takista Eestis elamist. Samuti on Eesti kodakondsuseta lihtsam reisida Venemaale ja SRÜ riikidesse," selgitas Saar.

Üha enam tähtsustavad erineva emakeelega inimesed eesti keele oskust. „Võrreldes 2015. aasta monitooringuga on eesti keele oskus enamikes vanuserühmades paranenud, kasvanud on aktiivselt keelt kasutavate inimeste arv ja seda eriti noorte hulgas. Nende inimeste osakaal, kes eesti keelt üldse ei oska, on langenud 15%lt 10%le," rääkis Saar. 

„Kindlasti on keeleoskuse paranemisele kaasa aidanud 2015. sügisel alanud Integratsiooni Sihtasutuse tasuta keelekursused ja keele praktiseerimiseks loodud keeleklubid- ja kohvikud kui ka asjaolu, et eri rahvuste vahel on üldiselt kontaktid tihenenud," ütles Saar.

„Keeleõppe populaarsust kinnitab ka see, et nii eestlaste kui ka vene keelt kõnelevate inimeste hulgas valitseb üksmeel minna juba lasteaias üle osalisele eestikeelsele õppele. 2015. aastal pooldas keeleõpet lasteaias 69% Eesti elanikest, tänavu aga juba 77%," ütles Saar. „Samuti pooldab üha rohkem Eesti elanikke segarühmi ja —klasse, kus õpiksid eri rahvusest ja eri emakeelt kõnelevad lapsed üheskoos," täiendas Saar.

Saar tõdes, et jätkuvaks murekohaks on tööturu näitajad. „Teisest rahvusest elanikel on väiksem tööhõive määr, suurem töötuse määr ja ka väiksem sissetulek. Faktoreid, mis seda mõjutavad on mitmeid, kuid olulist rolli mängib ka siin just eesti keele oskus," sõans minister.

Ta lisas, et nii eestlased kui ka teise emakeelega inimesed arvavad, et tööalaseks edenemiseks on olulisim eesti keele väga hea valdamine. "Sellisel arvamusel on ühiselt oldud juba ka varem ja nii arvas ka 2017. aastal 96% eestlastest ja 94% teisest rahvusest inimestest," sõnas Saar. 

„Rääkides lahendustest, siis jätkame kindlasti tasuta keeleõppe pakkumise ja keeleklubide korraldamisega. Valitsuse tööplaanis olev idee luua Tallinnasse ja Narva eesti keele majad, mis oleksid sõlmpunktiks eesti keelest erineva emakeelega inimestele, kus õppida ja praktiseerida eesti keelt ning osa saada eesti kultuurist laiemalt, aitaksid samuti keele omandamisele ning tööturu olukorrale veelgi enam kaasa," ütles Saar.

Eesti keele õpikud
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Integratsiooni monitooring on Kultuuriministeeriumi tellitav lõimumisvaldkonna sõltumatu süvauuring, neist viimane viidi läbi 2015. aastal. Aruanne kajastab Eesti elanike rahvussuhteid ja identiteeti, tööturu, hariduse, väärtuste ja poliitilist eelistust, osaluse ja meediatarbimise valdkondi, aga ka uussisserändajate kohanemist. Tänavune uuring on järjekorras seitsmes ja see viiakse läbi iga 2-4 aasta tagant.

2017. aasta monitooringus osales juhuvalikul 1410 üle 15 aasta vanust Eesti Vabariigi alalist elanikku. Vastajatest 67,8% olid eestlased, 26,8% venelased ja 5,4% muud rahvused. Täiendavalt viidi läbi uussisserändajate veebiküsitlus, millele vastas 2850 üle 15- aastast ning ajavahemikul 2012 — 2016 esmakordselt Eestis elukoha registreerinud inimest. Uuringu viisid läbi Balti Uuringute Instituudi ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütikud ning kaasatud eksperdid Tallinna Ülikoolist ja Tartu Ülikoolist.

Kogu aruandega on võimalik tutvuda Kultuuriministeeriumi veebilehel siin.

49
Tagid:
monitooring, sidusus, eesti keel, ühiskond, kodakondsus, Kultuuriministeerium, Indrek Saar, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul