Näpuvurr leiutati veerand sajandit tagasi

Näpuvurr leiutati veerand sajandit tagasi

311
Portaal Sputnik Eesti käis uurimas, mis asi on spinner ehk näpuvurr, kuskohast ta meie maale jõudis ja miks paljud lapsed seda vigurit endale tahavad

TALLINN, 11. juuni — Sputnik, Angelina Mandrõka. Praegu võib tänavatel ja ühistranspordis aina sagedamini kohata lapsi ja noori käes keerleva asjakesega. Paljud vanemad ei saa aru, mis vidin see on ja milleks seda tarvis läheb.

Keerlev jublakas, mida võite olla korduvalt alaealiste käes näinud, on näpuvurr — tootenimega spinner või Fidget Spinner. See on sõrmevidin, millel on ümar nõgusus keskel ning võrud servadel. Kõige sagedamini on tal kolmeharulise tähe kuju.

© Sputnik / Ангелина Мандрыка, Вадим Анцупов
Paljud vanemad ei saa aru, mis vidin see on ja milleks seda tarvis läheb

Mänguasi on saanud niivõrd populaarseks, et ainuüksi tänavu aprilli ja mai jooksul müüdi kogu maailmas üle 50 miljoni näpuvurri. Need võivad olla värvilt ja kujult erinevad, võivad töötada erineval põhimõttel ja isegi valgust anda.

Eesti kauplustest saab selle vidina osta 4 euro eest. Tuntud Hiina veebiportaalist Aliexpress saab sama raha eest soetada kolm lelu, kuid igaüks ei ole valmis ootama. Samas sõltub hind näpuvurri mudelist.

Eesti Facebookis on juba loodud selle lihtsa mänguasja fännide kogukond, kus omavahel vahetatakse kirjeldusi, fotosid ja videosid saavutustest oma mehaaniliste lemmikutega.

Mänguasi stressi vastu?

Nagu rääkis portaalile Sputnik Eesti kaasaja huviklubi direktor Vladimir Vlassov, peetakse näpuvurri stressivastaseks leluks. Tema sõnul oli varem moes näppudega põimitav kassikangas, nüüd aga on selle asemele tulnud too asjandus.

Спиннер
© AFP 2019 / JEWEL SAMAD
Tänavatel ja ühistranspordis võib aina sagedamini kohata lapsi ja noori käes keerleva asjakesega

„Põhiline idee peitub selles, et luua lastele rahustav mänguasi, mis aitaks neil vabaneda kogunenud negatiivsest energiast," lausub Vlassov. Ta märkis, et näpuvurri reklaamitakse kui vahendit, mis on abiks neile, kellel on probleeme tähelepanu- ja keskendumisvõimega või ärevustundega.
Vidin toimib stressihetkel või närvilises olukorras käivitusmehhanismina.

Ekspertide arvamused aga lahknevad. Ühed arvavad, et näpuvurr on mainitud juhtudel abiks, teised ütlevad, et mänguasi pigem juhib tähelepanu kõrvale kui et aitab keskenduda.

Oma osa etendas karjainstinkt

Kaasaja huviklubi direktori sõnul kirjutati näpuvurrist kõigepealt Forbesis, nimetades seda „kontorileluks". Seepeale hakkasid internetti ilmuma videoklipid selle jubinaga tehtavatest trikkidest.

Tänases ühiskonnas on peaaegu kõigil olemas näpuvurrid ning koolilapsed vaatavad vahetundides ennekõike videoklippe ja näitavad neid sõpradele.
Vlassov leiab, et Eestisse ei ole ole selle mänguasja populaarsuse lainehari veel jõudnud. Tavaliselt on meil vahe USA-ga pool aastat kuni aasta, lisas ta.

Näpuvurr leiutati ligi veerand sajandit tagasi

Spinneri leiutas juba 1993. aastal Florida elanik Catherine Hettinger. Müasteenia tõttu (haigus, mille puhul tekib kiiresti lihaste väsimus) ei suutnud naine oma tütrega mängida, selle leluga aga sai ta lapsega koos mängida. Catherinel õnnestus maha müüa mitu tuhat sellist mänguasja.

Hiljem hakkasid mõned väikeevõtted tootma näpuvurre teraapilise vahendina lastele, kellel on aktiivsus- ja tähelepanuhäire sündroom, ärevushäire või ja autismidiagnoos. Ent kuni 2016. aasta lõpuni ei olnud see vidin eriti menukaks saanud.

Aga käesoleva aasta algul kõik muutus ja lühikese ajaga vallutas näpuvurr maailma. Inimesed hakkasid seda mänguasja massiliselt ostma, nagu kunagi Tamagotchit, Tetrist või Rubiku kuubikut. Ainuüksi kahe kevadkuu jooksul müüdi kogu maailmas üle 50 miljoni näpuvurri.

Portaal Sputnik Eesti käis uurimas, mis asi on spinner ehk näpuvurr (vaata videot).

311
Tagid:
stress, populaarne, spinner, näpuvurr, lapsed, noored, Fidget Spinner, Sputnik Eesti, maailm, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul