Eestis on ligi 30 000 noort, kes ei õpi, osale koolitustel ega tööta, illustratiivne foto

Kes on see noor, kes ei tööta ega õpi?

166
(Uuendatud 19:30 07.06.2017)
Eestis on ligi 30 000 noort, kes ei õpi, osale koolitustel ega tööta - Noorte Tugila värske tegevusanalüüs aitas luua Tugila programmis osaleva noore statistilise “portree” – kes on see noor, kes ei tööta ega õpi

TALLINN, 7. juuni — Sputnik. Kes on see noor, kes ei tööta ega õpi? Kus ta elab, kui vana ta on ja miks ta on sellisesse olukorda sattunud?

Ehkki Eesti NEET-noortest suurem osa elab Põhja-Eestis, on programmis osalejaid enim just Lõuna-Eesti noorte seas — see on üks oluline infokild, millega võib võtta kokku Noorte Tugila esimese tegutsemisaasta, teatab Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus oma pressiteates.

Noorte Tugila juhi Heidi Paaborti sõnul on tänu Noortekeskuse Logiraamatu põhjal tehtud analüüsile olemas nüüd tervikpilt, milliste noorteni on nad enam kui aastaga jõudnud ja milliste noorteni jälle mõnevõrra vähem.

„Otseselt üllatusi analüüs ei toonud, aga rõõmustav oli kogeda, et oleme jõudnud väga paljude erineva vanuse ja taustaga noorteni igas Eestimaa nurgas," rõhutab Heidi. Analüüs näitas ka Tugila programmi piirkondlikke erisusi — nii noorte profiili kui ka spetsialistide tegutsemise võimaluste mõttes.

„Stardipauk ja algus oli kõigil sarnane, aga eesmärke viib iga piirkond ellu sealsete võimaluste piires. See võimaldab meil tulevikus analüüsida toetavate tegevuste dünaamika ja piirkonna erisuste vastastikuseid seoseid," sõnas Paabort.

Statistiline portree

Eesti Statistikaameti Tööjõu-uuringu andmetel elab Eesti NEET-noortest 39% Põhja-Eestis ja 25% Lõuna-Eestis, kuid alates Tugila programm käivitamisest 2015. aasta novembris kuni 2016. aasta lõpuni olid programmis osalejatest ligemale pooled Lõuna-Eestist ning vaid alla kümnendiku (9%) Põhja-Eestist (Harjumaalt).

Lõuna-Eesti hõlmab siinkohal kuut maakonda, sh Jõgeva-, Tartu-, Põlva-, Viljandi-, Valga- ja Võrumaad. Ida-, Kesk- ja Lääne-Eesti noorte puhul olid NEET-noorte osakaal ja Tugila programmis osalejate proportsionaalne jaotus suhtelistelt võrdne. Seega võib järeldada, et Tugila programm on esimese tegevusaasta jooksul olnud eriti edukas Lõuna-Eestis.

Pea pooled on 19-23aastased

2016. aasta 31. detsembri seisuga on Tugila programmi jõudnud 2014 noort. 1778 noore kohta on logiraamatus avatud juhtumi kirjeldus, neist 56% on noormehed ja 44% neiud. Programmi noorte keskmine vanus on 20,1 aastat. Kõige enam ehk 37% olid 18-aastased ja nooremad. „Vanemad" ehk 24-aastased ja vanemad moodustavad 15%. Seega pea pooled programmis osalevatest noortest on 19-23-aastased. Noormehed on keskmiselt natuke nooremad kui tütarlapsed, vastavalt 19,8 ja 20,6 eluaastat.

Valmis lühifilm noortega seotud inimkaubanduse juhtumitest, illustratiivne foto
© Sputnik / Павел Лисицын

Poisid on nooremad, tüdrukud vanemad

Ilmnes, et programmis osalevatest noortest kõige suurema rühma moodustavad kuni 18-aastased noormehed (23% kõigist noortest, kelle puhul on olemas nii soo kui vanuse andmed), arvukuselt järgmine rühm on 19-21-aastased noormehed (16%) ja kolmandal kohal on kuni 18-aastased tütarlapsed (15%). Maakondade lõikes oli kõigis peale Hiiumaa, Lääne-Virumaa, Tartumaa ja Jõgevamaa noormehi rohkem kui neidusid.

Huvitav on aspekt, et vanemaealiste noorte osakaal oli suurem Hiiumaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal, kuid kuna tegemist on programmi esimese aasta andmetega, siis maakondade erisus järgnevate aastatega ühtlustub.

Haridustase on pigem madal

Kõige huvitavam oli küsimus noorte hariduse ja perekondliku tausta kohta. Noortest, kelle kohta on logiraamatus märge hariduse kohta, on 30% alg- või põhiharidusega, 10% üldharidusega, 13% kutseharidusega ja 4% kõrgharidusega. Hetkel õppijaid on 3% ning nendest suurem osa on omandamas põhiharidust.

Lõpetamata haridus on logiraamatusse kantud noortest 22%-l. 26% noortest on omandanud alg- või põhihariduse, 13% on jätnud põhihariduse omandamise pooleli ja põhiharidust omandab 4,5% noortest. Kokkuvõtlikult võib öelda, et osalejatest peaaegu pooltel on vaid põhiharidus või sellest madalam haridustase.

Millal noorte haridustee katkeb?

Põhihariduse omandamise pooleli jätnud noorte puhul ilmneb samuti selge muster: haridustee katkeb enamasti 8. klassis (59% kõigist põhihariduse omandamise katkestajatest) või 7. klassis (28%). Kuigi õppijate osakaal on programmis osalevate noorte seas suhteliselt tagasihoidlik — alla 7%, siis ka siin tuleb esile, et enamikel juhtudel tähendab õppimine põhihariduse omandamist (57%). Kui võrrelda Noorte Tugila programmis osalejate haridusprofiili üldiselt NEET-noorte omaga, siis proportsioonid on enamvähem sarnased.

Tüdrukud on kõrgema haridusega

Kõigist programmis osalevatest noortest moodustavad kõige arvukama rühma põhiharidusega noormehed, neile järgnevad noormehed, kellel on põhihariduse omandamine jäänud pooleli ning kolmandana tulevad põhiharidusega neiud. Samuti selgus, et tütarlaste seas on üldhariduse ja kõrgharidusega noorte osakaal kõrgem.

Kui palju on töötuid noori?

Võib öelda, et mida vanem on programmiga liitunud noor, seda suurema tõenäosusega on ta töötu ja töötukassas registreeritud. Analüüs näitas, et kõige sagedamini on noore staatuseks märgitud töötu (35%), noor on registreeritud töötukassas (14%), järgnevad mitteaktiivne (7%), töökogemus puudub (11%) ja töötav vabatahtlik (4%).

Mitteaktiivsuse põhjused on märgitud ära 61 noore puhul, nendest pooled on noored, kes ei õpi, kuid on koolikohuslased; teine pool mitteaktiivsetest noortest on vanemapuhkusel, kusjuures alla ja üle 1,5-aastase lapsega kodusolijaid on enam-vähem võrdselt.

Noormeeste puhul on sagedamini märgitud, et töökogemus puudub ja nad on töötud, neidude puhul aga töötukassas arvele võtmine ja mitme valiku markeerimine: nt töökogemus puudub ning samas on ta mitteaktiivne või registreeritud Töötukassas.

Milline on perekondlik taust?

Logiraamatu alusel saab aimduse ka noore leibkonnast. 153 noore puhul, mis moodustab 9% kõigist logiraamatusse kantud noortest, on märgitud, et nad on ebasoodsas olukorras. Nendest omakorda 101 noore puhul on kantud logiraamatusse täpsustus leibkonna struktuuri kohta — pooled noored on pärit perest, kus on üks töölkäiv täiskasvanu ja lapsed, veerand on töötute perest ja veerand töötute perest, kus kasvavad lapsed.

Suurim riskitegur

Võib öelda, et kõige sagedasemateks riskteguriteks nii noormeeste kui neidude puhul on lõpetamata haridus, millele järgneb päritolu maapiirkonnast (kui noor elab piirkonnas, kus tööle või haridusasutuseni jõudmine on transpordisüsteemi tõttu raskendatud ja piirkonnas puuduvad vastavad asutused töökoha või hariduse pakkumiseks).

Vähemsagedaste riskifaktorite osas on märgatavad soolised erinevused: neidude jaoks on oluliseks täiendavaks takistuseks lapsega kodusolek või üksikvanema staatus, noormeeste hulgas on aga spetsiifiliseks riskiteguriks kriminaalkaristus.

Eesti inimeste soov teha kaugtööd on aastatega suurenenud, illustratiivne foto
© Sputnik / Кирилл Каллиников

Noortekeskuste TUGILA programmi töö on kestnud natuke üle aasta, selle aja jooksul on programmiga ühinenud üle 2000 noore ja esimesed noored on jõudnud edukalt programmi lõpetamiseni ja väljunud ka NEET-noore staatusest. Kokkuvõtlikult võib öelda, et neiud on olnud eesmärkide täitmisel veidi paremad kui noormehed. Näiteks noormeestest, kes seadsid endale eesmärgiks saada tööle, on selle täitnud 71%, neidudest 86%. Neidudest, kes püstitasid endale programmi alguses eesmärgi jätkata õpinguid, täitsid eesmärgi 60%, noormeestest aga 54%.

Raportiga saad tutvuda siin.

Noorte Tugila on osa Eesti riiklikust Noortegarantii tegevuskavast, mille eesmärgiks on töö kaotanud või koolist lahkunud noortele võimalikult kiire naasmine ühiskonnaellu. Eestis toimib programm 137 omavalitsuses. Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine" raames. Noorte Tugila programmi viib ellu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Eesti Avatud noortekeskuste Ühendus töötab noorte heaks alates 2001. aastast.

166
Tagid:
analüüs, programm, portree, töötu, noored, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Tugila, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul