Venelased on rahva ajaloo õnnelikumad

Venemaalased on õnnelikumad kui ei kunagi varem

63
(Uuendatud 16:05 27.04.2017)
Küsitlus näitas, et õnnelike venelaste arv on saavutanud kõigi aegade maksimumi

TALLINN, 27. aprill — Sputnik. Ennast õnnelikuna tundvate venemaalaste osakaal on saavutanud 1990. aastast peale koraldatud sotsioloogiliste küsitluste ajaloos maksimumi, õnnetunde peamiste põhjustena mainivad kodanikud perekonda, lapsi ja tugevat tervist, selgub ülevenemaalise avaliku arvamuse uurimise keskuse (VTsIOM) küsitlustulemustest, vahendas RIA Novosti.

„Venemaalaste subjektiivse õnnetunde tase on tõusnud 85%-ni," öeldakse küsitlustulemuste aruandes.

Õnnelikeinimeste kõrge protsendi on sotsioloogid registreerinud kõigis ühiskonna- ja vanuserühmades. Sellegipoolest, nenditakse VTsIOM-is, on noored vastajad vanuses 18-24 eluaastat ning antud hinnangutanelites kõrgemate hindepunktidega inimesed selle küsitluse kohaselt pisut optimistlikumad (vastavalt 95% ja 94%) kui eakamad (82% üle 60-aastaste vanuserühmas) ning need, kes kurtsid oma materiaalse olukorra üle (63%).

VTsIOM-i väljaarvutatud õnneindeks oli aprillis 72 punkti, mis osutus VTsIOM-i mõõtmisperioodi vältel maksimumiks. Möödunud aasta aprillis oli sama indeks tasemel 68 punkti ja novembris 66 punkti. Eelmise maksimumi (70 punkti) sedastas VTsIOM 2015. aasta oktoobris, minimaalse määra (6 punkti) aga täheldasid sotsioloogid 1992. aasta veebruaris.

„Tuttavate ja lähedaste seas on 35% vastanutest valdavalt õnnelikud inimesed, oma eluga pigem rahulolematuid on lähikonnas 12%-l vastanuist. Iga teine küsitletu (50%) nendib nii ühtede kui teiste enam-vähem võrdset hulka," märgitakse uuringu aruandes.

Venelasi teeb õnnelikuks perekond — seda õnnetunde põhjust nimetas 32% küsitletuist versus pool aastat tagasi 20%, ja lapsed (19% versus 20%). Iga viienda (21%) jaoks on täna õnne tagatiseks hea enesetunne ja lähedaste tervis (vastukaaluks 13%-le möödunud aasta novembris).

„Ent tervis paikneb esikohtadel nende põhjuste nimekirjas, mis sunnivad tundma ennast õnnetuna (6%). Kurbus ja rahulolematus põhjustavad ka materiaalseid raskusi (9%), madalat palka ja viivitusi töötasu väljamaksmisel (6%), riigikodanike viletsat olukorda (6%)," nenditakse uurimuses.

VTsIOM arvestas välja ka Gallupi metoodika kohaselt ülemaailmse õnneindeksi: küsitletaval paluti vastata küsimusele, kas ta seoses isikliku elu sündmusega tunneb ennast õnneliku või õnnetuna. Indeksiks kujunes 65 (74% ütlesid, et on õnnelikud ning 9%, et on õnnetud). Möödunud aastal oli see näitaja Gallup Internationali andmete kohaselt 51 punkti, kogu maailma mastaabis aga ulatus õnneindeks 59 punktini.

VTsIOM-i ekspert Oleg Tšernozub selgitas, et tingimustes, „kus ebasoodsad tingimused osutuvad pikalevenivaiks, on ühiskondlik teadvus valmis igasuguseid positiivseid uudiseid isukalt vastu võtma." Viimastel kuudel on tema sõnul sellisteks uudisteks kujunenud tööstustoodangu ja SKP märgatav kasv, rubla tugevnemine, pingelangus Süürias ja Põhja-Koreas.

„Kõik need tegurid stimuleerivad emotsionaalset tõusu. Samas ei maksa unustada, et põhiliseks õnne „generaatoriks" jäävad ikka isikliku elu aspektid. See annab tunnistust sellest, et inimesed lähevad jätkuvalt perekondlikku „sisemaailma" peitu, distantseerides end jõudumööda „välismaailma" probleemidest, mida tajutakse jätkuvalt ülimalt valulistena," märkis Tšernozub küsitluse tulemusi kommenteerides.

Ettevõte Medialogia on analüüsinud Venema eri piirkondade mainimist õnne mõiste kontekstis sotsiaalmeedias — sotsiaalvõrgustikes, blogides ja jututubades. Nagu selgus, on selles mainimiste kontekstis liidrikohal kaks pealinna — Moskva (28,4% mainimistest) ja Peretburi (15,2%). Esikümnesse mahtusid ka Krimm, Nižni Novgorodi oblast, Novosibirski oblast, Sverdlovski oblast, Krasnodari krai, Udmurtis, Tatarstan ja Marimaa.

Medialogia analüüsis enam kui miljonit postitust ajavahemikust 1. kuni 25. aprillini 2017. aastal. Ülevenemaaline küsitlus VTsIOM — Sputnik viidi läbi 2017. aasta 31. märtsist 2. aprillini 1 800 küsitletu seas telefoniküsitlusena. Statistiline kõrvalekalle ei ületa 2,5%.

63
Tagid:
õnn, venemaalased, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul