Pagulased Kreekas

Mis maa see on, kus naine on presidendiks: pagulased Baltikumi ei igatse

279
Süüria põgenikud ei ole vaimustatud endi ümberpaigutamisest Baltimaadesse, kus tööd leida on raskem kui Saksamaal või Prantsusmaal, mõju avaldab ka suhtlusringi puudumine ning kultuuride ja kliima erinevus

TALLINN, 14. aprill — Sputnik. Ainult viis Euroopa Liidu kvootide alusel pagulasena Eestisse saabunud meest on suutnud endale püsiva töökoha leida. Sotsiaalministeeriumi andmetel on kõik viis hõivatud toitlustusvaldkonnas. Lisaks on mitu inimest, sealhulgas mõned naised tööpraktikal.

Üle 20% Eestisse vastu võetud pagulastest on siirdunud „turismireisile" mööda Euroopat. Euroopa Liidu rändekava raames on Eestisse saabnud ühtekokku 120 inimest, neist 60 on täiskasvanud.

Nagu Tallinnas läbi viidud tänavaküsitlusest selgus, suhtuvad eestlased ja venelased migrantide-küsimusse küll erinevalt, kuid enamus arvab, et võõrsilt tulijaid ei ole siia vaja
© Sputnik / Андрей Петров, Вадим Анцупов

Tänaseks on Eestist ametlikult lahkunud üks pagulaste perekond, teatas sotsiaalministeerium. Iraagist väljarännanud otsustasid kodumaale tagasi minna. Veel kuus perekonda on antud hetkel ajutiselt lahkunud teistesse Euroopa riikidesse, kuid kas nad naasevad või mitte, on teadmata: paljud Baltimaadesse sattunud sisserändajad püüavad sõita ära „rikkamatesse" Euroopa Liidu riikidesse, nagu seda on Saksamaa, kus on rohkem väljavaateid tööd leida.

Riik, mille elanikkond on pool Aleppo elanike arvust

Nagu kirjutab ameeriklaste ajakiri Time, ei ole Süüria pagulased ümberasustamisest Baltimaadesse sugugi vaimustatud, seda märkimisväärsete kliimaatiliste, kultuuriliste ja elukorralduslike erinevuste tõttu sellest, millega nad kodumaal on harjunud. Lisaks sellele mainivad põgenikud hirme seoses tööpuuduse kõrge tasemega nendes riikides, võrreldes taas Saksamaaga.

Väljaanne jälgib juba mitmendat kuud nende kolme perekonna käekäiku, kes on sattunud Kreeka põgenikelaagrisse, kust nad peaks suunatama edasi teistesse EL-i riikidesse. Üks neist peredest — viie lapsega — otsustati pärast ligi aastast Kreekas viibimist suunata Leedusse. Ilham ja Minhel al-Saleh Deir ez-Zor´ist selle uudise üle ei rõõmustanud.

„Mis maa see on, mille elanikkond moodustab vaid poole Aleppo omast," ütleb perekonnapea. „Ja neil on presidendiks — naine," lisab Minhel, pidades silmas Leedu riigipead Dalia Grybauskaitėt.

Ehkki see ei ole al-Salehi jaoks põhiline mure — kõige enam panid teda muretsema võimalused Leedus töökoha leida. Hiljem aga selgus, et Leedu ei ole valmis süürlaste perekonda vastu võtma — usutlus Ateena saatkonnas lõppes nurjumisega ja mõne nädala möödudes vastati neile, et julgeolekukaalutlustel ei lubata neil Leedusse tulla.„Usutlemine oli õudne. Nad küsisid minult, kas ma olen olnud sõdalane. Mulle tundub, et see on väga rumal küsimus," pajatas Ilham. „ Ma vastasin neile: „Kuidas ma oleks saanud sõdida, kui mul on viis last?"

Foto on illustratiivne
© Sputnik / Сергей Строителев

Me ootasime nii kaua. Ja seejärel saime äraütlemise riigilt, kuhu me isegi oleks tahtnud sõita. See on väga valus," lisab Minhel. Kuigi Leedu võimude keeldumine osutus neile sureks šokiks, kuna nende lastel pole juba teist aastat võimalust koolis käia ja normaalses kodus elada, ei kaota nad siiski lootust sattuda Saksamaale või jäädagi Kreekasse.

Teine, Idlibist pärit perekond sai juba teate, et lähimal ajal saadetakse nad Eestisse. Taima Abazli sõnul on ta rõõmus, et saab anda kodu oma kahele lapsele, kellest üks sündis juba Kreekas, kuid lahkub sellest riigist kahetsustundega — Kreeka loodus on Süüria loodusega sarnasem kui Eesti loodus, pealegi on kohalik elanikkond põgenike suhtes heatahtlikult meelestatud.

Pagulased
Pagulased
279
Tagid:
sotsiaalministeerium, pagulased, EL