Pagulased Kreekas

Mis maa see on, kus naine on presidendiks: pagulased Baltikumi ei igatse

379
Süüria põgenikud ei ole vaimustatud endi ümberpaigutamisest Baltimaadesse, kus tööd leida on raskem kui Saksamaal või Prantsusmaal, mõju avaldab ka suhtlusringi puudumine ning kultuuride ja kliima erinevus

TALLINN, 14. aprill — Sputnik. Ainult viis Euroopa Liidu kvootide alusel pagulasena Eestisse saabunud meest on suutnud endale püsiva töökoha leida. Sotsiaalministeeriumi andmetel on kõik viis hõivatud toitlustusvaldkonnas. Lisaks on mitu inimest, sealhulgas mõned naised tööpraktikal.

Üle 20% Eestisse vastu võetud pagulastest on siirdunud „turismireisile" mööda Euroopat. Euroopa Liidu rändekava raames on Eestisse saabnud ühtekokku 120 inimest, neist 60 on täiskasvanud.

Nagu Tallinnas läbi viidud tänavaküsitlusest selgus, suhtuvad eestlased ja venelased migrantide-küsimusse küll erinevalt, kuid enamus arvab, et võõrsilt tulijaid ei ole siia vaja
© Sputnik / Андрей Петров, Вадим Анцупов

Tänaseks on Eestist ametlikult lahkunud üks pagulaste perekond, teatas sotsiaalministeerium. Iraagist väljarännanud otsustasid kodumaale tagasi minna. Veel kuus perekonda on antud hetkel ajutiselt lahkunud teistesse Euroopa riikidesse, kuid kas nad naasevad või mitte, on teadmata: paljud Baltimaadesse sattunud sisserändajad püüavad sõita ära „rikkamatesse" Euroopa Liidu riikidesse, nagu seda on Saksamaa, kus on rohkem väljavaateid tööd leida.

Riik, mille elanikkond on pool Aleppo elanike arvust

Nagu kirjutab ameeriklaste ajakiri Time, ei ole Süüria pagulased ümberasustamisest Baltimaadesse sugugi vaimustatud, seda märkimisväärsete kliimaatiliste, kultuuriliste ja elukorralduslike erinevuste tõttu sellest, millega nad kodumaal on harjunud. Lisaks sellele mainivad põgenikud hirme seoses tööpuuduse kõrge tasemega nendes riikides, võrreldes taas Saksamaaga.

Väljaanne jälgib juba mitmendat kuud nende kolme perekonna käekäiku, kes on sattunud Kreeka põgenikelaagrisse, kust nad peaks suunatama edasi teistesse EL-i riikidesse. Üks neist peredest — viie lapsega — otsustati pärast ligi aastast Kreekas viibimist suunata Leedusse. Ilham ja Minhel al-Saleh Deir ez-Zor´ist selle uudise üle ei rõõmustanud.

„Mis maa see on, mille elanikkond moodustab vaid poole Aleppo omast," ütleb perekonnapea. „Ja neil on presidendiks — naine," lisab Minhel, pidades silmas Leedu riigipead Dalia Grybauskaitėt.

Ehkki see ei ole al-Salehi jaoks põhiline mure — kõige enam panid teda muretsema võimalused Leedus töökoha leida. Hiljem aga selgus, et Leedu ei ole valmis süürlaste perekonda vastu võtma — usutlus Ateena saatkonnas lõppes nurjumisega ja mõne nädala möödudes vastati neile, et julgeolekukaalutlustel ei lubata neil Leedusse tulla.„Usutlemine oli õudne. Nad küsisid minult, kas ma olen olnud sõdalane. Mulle tundub, et see on väga rumal küsimus," pajatas Ilham. „ Ma vastasin neile: „Kuidas ma oleks saanud sõdida, kui mul on viis last?"

Foto on illustratiivne
© Sputnik / Сергей Строителев

Me ootasime nii kaua. Ja seejärel saime äraütlemise riigilt, kuhu me isegi oleks tahtnud sõita. See on väga valus," lisab Minhel. Kuigi Leedu võimude keeldumine osutus neile sureks šokiks, kuna nende lastel pole juba teist aastat võimalust koolis käia ja normaalses kodus elada, ei kaota nad siiski lootust sattuda Saksamaale või jäädagi Kreekasse.

Teine, Idlibist pärit perekond sai juba teate, et lähimal ajal saadetakse nad Eestisse. Taima Abazli sõnul on ta rõõmus, et saab anda kodu oma kahele lapsele, kellest üks sündis juba Kreekas, kuid lahkub sellest riigist kahetsustundega — Kreeka loodus on Süüria loodusega sarnasem kui Eesti loodus, pealegi on kohalik elanikkond põgenike suhtes heatahtlikult meelestatud.

Pagulased
Pagulased
379
Tagid:
sotsiaalministeerium, pagulased, EL
Teema:
Migratsioon Eestis (89)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul