Eesti ajalehed

Postimees Petškin: tavaliselt, kui ei teata, millest kirjutada, kirjutatakse ilmast

130
(Uuendatud 10:38 28.06.2018)
Postimees avaldas taas libauudise uudisteportaali Sputnik Eesti kohta ja mõned kohalikud meediaväljaanded korjasid selle üles

TALLINN, 15. märts — Sputnik. Postimees avaldas materjali kõlava pealkirjaga "Saksa lennukit ähvardas pommiga vene aktivist", milles nimetati portaali Sputnik Eesti ainsaks väljaandeks, mis Vladislav Pällingu "läkitused" avaldas. Artikli autor on väljaande uuriva toimetuse juht Risto Berendson.

Seadmata kahtluse alla selle loo "peakangelase" Vladislav Pällingu toimepandud teo ühiskonnaohtlikkust, peame oma kohuseks pöörata ajakirjaniku, samuti Postimehe juhtkonna tähelepanu ajakirjaniku kahetsusväärsele kallutatusele ja madalale professionaalsusele.

Artiklis pajatatakse lugejatele, et Pälling saatis Venemaa ja USA presidentidele läkituse, milles palus takistada sõjalise konflikti puhkemist Eestis. Risto Berendson ei selgita, milline seos on sellel asjaolul Pällingule süüks arvatud teoga, kuid lisab, et "Pällingu läkitused avaldas ainsana Venemaaga seotud propagandaväljaanne "Sputnik"".

Uuesti sama reha otsa

Kummaline, seda enam uuriva toimetuse juhil, on mitte teada, et infotehnoloogia ajastul jätab iga meie liigutus internetis jälje, mis on võimalik üles võtta, kui seda tõesti tahetakse.

Esitame kolleegidele Postimehes ja veel vähemalt kahes Eesti väljaandes, mis hr Pällingu läkitused kärbeteta avaldasid, seda tõsiasja kinnitavad kuvatõmmised.

 

Ссылка на статью про письмо Пяллинга к Путину на сайте vecherka.ee в результатах поиска Google
© Фото : скриншот
Kuvatõmmis Google otsinguvastest viitega Õhtulehe venekeelsele väljaandele vetcherka.ee Pällingu kirjast Putinile.

Selleks, et seda kontrollida, polnud vaja isegi infotehnoloogiaspetsialistide poole pöörduda, piisas "guugeldamisest".

Письмо Пяллинга к Путину на delfi.ee
© Фото : скриншот
Kuvatõmmis delfi.ee-s avaldatud Pällingi kirjast Putinile.

Tõsi, mõned väljaanded on oma arhiive " tuulutanud", kuid nagu Vene vanasõna ütleb, mis kirjutatud sulega, ei seda saa küljest kirvegagi". Märgime, et Sputnik Eesti ei kavatse oma arhiive tagantjärele "üle lakkuma" hakata, sel lihtsal põhjusel, et ei näe mingit seost Pällingi tehtud reisilennuki õhkulaskmise ähvarduste ja presidentidele saadetud kirjade ning rahuüleskutsete vahel.

Valest on saamas "hea" tava

Ärevaks teeb tõsiasi, et Risto Berendson avaldab portaaliga Sputnik Eesti seotud libauudise juba teist korda.

Esimest korda juhtus see materjalis, mille kohaselt haridus- ja teadusminister Mailis Reps polevat andnud meie väljaandele kaht intervjuud ja olevat "langenud Vene propaganda ohvriks".

Mailis Reps
© Sputnik / Вадим Анцупов

Pärast intervjuusalvestiste avaldamist tuli ministril tunnistada nende intervjuude toimumist, kuid hr Berendson end vabandustega ei vaevanud ja seda ei teinud ka Potimees.

Kummaline on ka see, mitmed väljaanded on Berendsoni mitteusaldusväärseid oopusi ümber kirjutanud ja teevad seda jätkuvalt, kontrollimata nendes toodud "tõendite" paikapidavust, samuti andmata teisele poolele võimalust vastulauseks, mis on vastuolus ajakirjanduse põhimõtetega.

Selliste väljaannete hulka kuulub näiteks kohe pärast minister Repsiga toimunud skandaali portaaliga Sputnik Eesti ühepoolselt ja põhjuseid selgitamata lepingu lõpetanud uudisteagentuur BNS.

Muide, sellesama BNS juhtkond, kes on korduvalt allkirjastanud portaaliga juriidilisi dokumente, teab vägagi hästi, et portaali "Sputnik" pole Eestis olemas, portaal töötab "Sputnik Eesti" kaubamärgi all.

Seda tasuks teada ka venekeelsel Postimehel. Igaüks, keda mõtlemisvõimega õnnistatud on, saab kirjutatu põhjal Eesti ajakirjanduse kvaliteeti hinnata — ja see hinnang ei sisenda optimismi.

130
Tagid:
Postimees, Risto Berendson, Vladislav Pälling, Mailis Reps
Teema:
Meedialahingud (290)
Samal teemal
Pommiähvardaja mõisteti vangi
Eriteenistused dikteerivad poliitikutele, kellega suhelda
Reps jättis otseselt vastamata päringule Sputniku intervjuu kohta
Sults: Kapo soovitused Sputnikuga mitte suhelda ei näita üles väärikust
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul