Euroopa Inimõiguste Kohus

Blogipidaja ei pidanud vastutama anonüümse kommentaari eest

31
Inimõiguste kohus leidis, et mittetulundusühingust blogipidaja ei pidanud vastutama tema postitusele lisatud au teotava anonüümse kommentaari eest

TALLINN, 9. märts — Sputnik. 9. märtsil 2017 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 7-liikmeline koda otsuse asjas Pihl vs. Rootsi, tunnistades vastuvõetamatuks kaebuse, milles kaevati selle peale, et Rootsi ei võtnud vastutusele mittetulundusühingut selle blogis avaldatud postitusele lisatud au teotava anonüümse kommentaari eest. Otsuse tegemisel on EIK konkreetse asja asjaolusid läbivalt võrrelnud 16. juuni 2015 EIKi suurkoja otsusega asjas Delfi vs. Eesti, teatas välisministeerium.

Anonüümne kommentaar

Rootsi kodanikust kaebaja kohta avaldati 29. septembril 2011 väikeses, mittetulundusliku ühingu peetud blogis postitus, milles teda süüdistati natsiparteisse kuulumises. Lisatud anonüümses kommentaaris väideti, et „see tüüp pihl on mitmete inimeste jutu järgi, kellega olen rääkinud, lisaks täielik hašiši-narkar (hash-junkie)". Blogipidaja võttis nii oma postituse kui kommentaari maha päev pärast kaebaja esitatud pöördumist ning avaldas lisaks uue postituse koos vabandusega.

Kommentaar oli blogis üleval kokku 9 päeva. Kaebaja pöördus lisaks kohtusse, sümboolse ühekroonise kahjunõudega, ja taotles blogiomanikust ühingu au teotamise eest vastutusele võtmist. Rootsi kohtud nõuet ei rahuldanud, leides et puudub õiguslik alus ühingu vastutusele võtmiseks selle eest, et ta ei kõrvaldanud kommentaari varem kui ta seda tegi.

EIK: kommentaar ei ulatunud vihakõne õhutamiseni

EIK oma otsuses märkis esmalt, et kõne all olev kommentaar, mis küll ei ulatunud vihakõne ega vägivallale õhutamiseni (erinevalt Delfi asja asjaoludest), teotas kaebaja au ning seega kuulus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 (õigus eraelu austamisele) kaitsealasse. EIK kordas, et kuigi antud juhul ei ole tegemist riigipoolse tegevusega kaebaja suhtes, millest riik pidanuks hoiduma, võib riigile konventsiooni artiklist 8 tuleneda ka positiivne kohustus tagada eraelu kaitse. EIK märkis, et mõlemal juhul peab riik tagama võistlevate õiguste tasakaalu. EIK meenutas seejuures, et konventsiooni artiklid 8 ja 10 (sõnavabadus) väärivad võrdset kaitset ning kohtuasja lahendus ei tohi sõltuda sellest kumma artikli alusel kaebus on esitatud. Edasi meenutas EIK Delfi asjas välja kujundatud tasakaalu hindamisel arvestamisele kuuluvaid aspekte, milleks on i) kommentaaride kontekst; (ii) ühingu võetud meetmed au teotavate kommentaaride ärahoidmiseks või eemaldamiseks; (iii) tegelike kommentaatorite vastutus, alternatiivina ühingu kui vahendaja vastutusele; ning (iv) riigisisese menetluse tagajärjed ühingule.

Konkreetse kaebuse hindamisel võttis EIK arvesse järgmisi aspekte

— Kuna kaebaja oli eraldi menetluses vaidlustanud ühingupoolse postituse, ent EIKil selle riigisisese menetluse kohta teavet ei olnud, siis hindas ta üksnes anonüümset kommentaari. EIK märkis, et kommentaar ei puudutanud üldse postituse sisu, seega ei pidanud ühing oskama sellist kommentaari oodata. EIK tõi välja, et vastupidiselt Delfi kohtuasjale oli tegemist väikese mittetulundusliku ühingu blogiga, mis oli laiemale avalikkusele tundmatu, ning mida tõenäoliselt ei kommenteeritud eriti ja tõenäoliselt ei lugenud ka kaebaja kohta postitatud kommentaari eriti paljud inimesed. EIK leidis, et sellisel juhul ei saa blogipidajalt nõuda väga ulatuslikku ennetustegevust, mis võib samas rikkuda õigust levitada interneti kaudu teavet.

— Mis puudutab ühingu võetud meetmeid au teotavate kommentaaride ennetamiseks või eemaldamiseks, siis oli blogipidaja teatanud, et ta ei teosta eelkontrolli; et kommentaaride eest vastutavad kommentaatorid; ning et viimased on kohustatud järgima seadust. Lisaks eemaldas blogipidaja antud juhul kommentaari vaid päev pärast kaebajapoolset teavitust ning lisaks vabandas. Kommentaar oli erinevalt Delfi asjast üleval vaid 9 päeva. Lisaks tõi EIK välja, et mis puudutab otsingumootorite kaudu kommentaari lugemise võimalikkust, siis tulenevalt Euroopa Kohtu 13. mai 2014 otsusest asjas Google Spain ja Google, on kaebajal võimalik pöörduda oma nõudega otse otsingumootori poole.

— Kuigi kaebaja oli saanud teada kommentaatori IP-aadressi, ei olnud EIKi teavitatud, kas ta oli püüdnud saada kommentaatori isikut teada.

— Ühingule mingeid tagajärgi ei kaasnenud, kuna Rootsi kohtud kaebaja nõuet ei rahuldanud, aga EIK märkis siiski, et vastutusel kolmanda isiku kommentaaride eest võivad olla sõnavabadusele negatiivsed tagajärjed, eriti kui tegemist on mittetulundusliku veebilehega.

Kokkuvõttes asus EIK seisukohale, et antud asjas olid Rootsi kohtud leidnud õiglase tasakaalu konventsiooni artiklite 8 ja 10 vahel. EIK pidas eelkõige tähtsaks, et tegemist ei olnud vihakõne ega vägivallale õhutamisega, et kommentaar oli avaldatud väikese loetavusega blogis, mida pidas mittetulunduslik ühing, ning et kommentaar eemaldati kohe pärast kaebaja teadet. Samas märkis EIK, et blogipidajate vastutuse ulatus on määratud riigisisese õigusega ning et kui kommentaar oleks olnud teistsuguse ja tõsisema iseloomuga, oleks võidud ühingut pidada vastutavaks selle eest, et kommentaari varem ei eemaldatud.

31
Tagid:
kommentaar, Delfi, kohus, Euroopa Inimõiguste kohus, anonüüm, Rootsi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul