Arstid: meie esimene süst — 20. septembri hoiatusstreik — ei toonud piisavat paranemist

Arstid ootavad Rataselt selgeid vastuseid

67
(Uuendatud 12:27 23.12.2016)
Eesti tervishoiutöötajad ootavad peaminister Jüri Rataselt konkreetseid ideid ja ettepanekuid selle kohta, kuidas lahendada probleemid tervishoiu rahastamises ja haigekassa eelarves.

TALLINN, 23. detsember — Sputnik. Arstiabi kättesaadavus on tervishoiu alarahastatuse tõttu viimastel aastatel pidevalt halvenenud ja ravijärjekorrad pikenenud. Eriti raske on olukord eriarstiabis, kus aasta lõpus on paljude patsientide plaaniline haiglaravi lükatud edasi järgmisse aastasse ja erakorralise meditsiini osakondade koormus on tunduvalt suurenenud, kirjutavad tervishoiutöötajad kirjas peaministrile.

Kiirabiauto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Südamearstid hoiatasid ennem, et kuna ravi kättesaadavus väheneb veelgi, siis 2017. aastal saavad nad ravida vaid erakorralisi haigeid.

"Käes on aeg järgmise aasta haigekassa lepingute läbirääkimiseks. Eesti Kardioloogide Selts on püüdnud haigekassaga ravimahtude, samuti ka hinnakirja osas läbi rääkida, kuid kahjuks ei ole see vilja kandnud. Kuna otsesuhtlus haigekassaga on olnud südamehaiguste ravireeglite koostamisel ekspertide arvamusi ja kaasaegseid seisukohti ignoreeriv, siis peame oma kohuseks avalikkust hoiatada," seisab südamearstide pöördumises.

Alarahastuse tõttu on Eestis puusa- ja põlveliigese endoproteeside ootel hinnanguliselt juba üle 10 000 haige, mis seniste ravimahtude juures tähendab üle kolmeaastast ravijärjekorda. Seetõttu taotleb Artroplastika Selts Eesti Haigekassa eelarvest senisele ravimahule lisaks 1000 endoproteesijuhtu ehk 4 miljonit eurot.

Kvaliteetne kättesaamatu abi

Eesti elanikud hindavad kõrgelt oma arstiabi kvaliteeti, selgub uuringust „Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2015". Samas valmistab meditsiinikorralduses muret arstiabi kättesaadavus, märgivad küsitluses osalenud. Eriti teeb inimestele muret eriarstiabi kättesaamatus: sellega on hädas olnud iga viies abivajaja, alates visiidiaja registreerimisest kuni vastuvõtule pääsemiseni.

Peamiseks probleemiks on sobivaks ajaks registreerimise keerukus ja pikad järjekorrad vastuvõtule pääsemisel. Statistika kohaselt on 46% eriarstiabi vajanutest pidanud ootama vastuvõtule pääsemist üle kuu aja. Valdavalt on arstiabiga rahul Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti elanikkond. Kõige enam probleeme arstiabi kättesaadavusega tekib riigi põhjaosas, eriti pealinnas.

Arstid soovivad täpset teavet

Arstid tunnustavad küll praeguse valitsuse otsust jätta ära sotsiaalmaksu langetamine, kuid samas soovivad nad võimalikult täpset teavet edasiste sammude kohta: missugused muudatused tervishoiu rahastamises tehakse, kui suur summa lisandub nende rakendumisel haigekassa eelarvesse ning millal otsused langetatakse ja millal need jõustuvad.

"Tervishoiutöötajate ja tööandjate liitudele on eelmised valitsused andnud korduvalt lubadusi tervishoiu rahastamist ja arstiabi kättesaadavust parandada, kuid kahjuks ei ole selleks tegelikult midagi ette võetud," märgivad tervisehoiutöötajad oma kirjas peaministrile.

Arstid toovad kirjas välja, et tervishoiuvaldkonnas kehtiv kollektiivleping ja töörahukohustus lõpeb käesoleva aasta lõpus. "Praeguseks on tervishoiutöötajate organisatsioonide üldkogud volitanud oma esindajaid uuele kollektiivlepingule alla kirjutama ainult juhul, kui valitsus on teinud 15. veebruariks vajalikud otsused, millega luuakse tervishoiu rahastamise jätkusuutlik mudel ja tagatakse patsientidele vajalik ravi. Ka tööandjate liidud ei ole nõus ilma selle eeltingimuseta lepingut sõlmima," märgivad nad.

Arstid ähvardavad uue streigiga

Eesti Arstide Liit (EAL) möönas oma avalduses, et 20. septembril tehtud hoiatusstreik ei toonud piisavat tulemust ja järgmise, juba tõhusama streigi ärahoidmiseks tuleb valitsusel hiljemalt 15. veebruariks vastu võtta otsused, mis patsientidele arstiabi tagavad.

"Poliitikud ei ole aastaid tervishoiuprobleeme tõsiselt võtnud, ka äsja loodud valitsuskoalitsiooni kokkuleppes ei ole arstiabi reaalseks parandamiseks konkreetseid tegevusi," seisab EAL-i avalduses.

Seejuures ei saa tervishoiutöötajate palgatõus tulla arstiabi kättesaadavuse ega kvaliteedi halvenemise arvel, mistõttu ootavad arstid Jüri Ratase kinnitust, et rahastamise suurendamisega katavad sõlmitavate lepingute mahud tegeliku põhjendatud nõudluse tervishoiuteenuste järele, taastatakse haigekassa poolt rahastatavate statsionaarse eriarstiabi ravijuhtude arv vähemalt 2013. aasta tasemel, ei vähendata muid kulusid tervishoiuteenuste piirhindades ega suurendata põhjendamatult patsientide omaosalust, seisab kirjas peaministerile.

Kirjale kirjutasid alla Eesti Arstide Liidu president Lembi Aug, Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Iivi Luik ning Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule.

67
Tagid:
rahastus, ettepanek, streik, tervishoid, EALL, arst, Jüri Ratas, Eesti
Samal teemal
Arstid on psühholoogiliselt „küpsed“ streikima
Tervishoiutöötajad võivad alustada uut streiki
Arstid tulid tööle oma patjadega
Arstide liit ootab uue streigi ärahoidmiseks valitsuselt tegusid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul