Eesti elanikud ei kipu uue võimuliidu kavandatavate maksumuudatuste tulutoovasse mõjusse uskuma

Inimesed ei kipu maksumuudatuste tulutoovasse mõjusse uskuma

31
(Uuendatud 16:55 04.12.2016)
Eesti elanikud ei kipu uue võimuliidu kavandatavate maksumuudatuste tulutoovasse mõjusse uskuma, kusjuures just vaesemad inimesed on selles osas eriti pessimistlikud, selgub BNS-i tellimusel Kantar Emori läbiviidud uuringust.

TALLINN, 4. detsember — Sputnik. Kõigist uuringus osalenutest vastas 38,7 protsenti jaatavalt küsimusele, kas uue valitsuse majanduspoliitika ja plaanitavad maksumuudatused parandavad nende majanduslikku heaolu. Samas 48,7 protsenti arvas, et plaanitavad muudatused pigem või kindlasti ei paranda nende heaolu ning 12,6 protsendil ei olnud seisukohta.

"Huvitav on märkida, et keskmisest skeptilisemad olid väiksema sissetulekuga inimesed ehk need, kellele need meetmed on suunatud," ütles uuringufirma Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog BNS-ile küsitluse tulemusi kommenteerides.

Kuni 400 eurot pere liikme kohta teenivate inimeste hulgas leidis koguni 53,7 protsenti vastanutest, et uued maksukavad ei paranda nende heaolu ja 38,7 protsenti uskus, et parandavad. 400,01 kuni 700 eurot pereliikme kohta teenivatest inimestest leidis 45,2 protsenti, et maksumuudatused parandavad nende heaolu ja 42,5 protsenti, et ei paranda. Üle 700 euro pereliikme kohta teenivatest vastajatest leidis 50,2 protsenti, et maksumuudatused ei paranda ning 36,6 protsenti, et parandavad nende heaolu.

Suuremad kõikumised keskmisest olid veel peamiselt selles, kui paljud ei osanud maksumuudatuste osas sisukohta võtta. Kui keksmiselt oli selliseid kõigi vastajate seas 12,6 protsenti, siis erinevatest gruppidest puudus kõige sagedamini — 26,1 protsendil — oma seisukoht nendel, kelle ei olnud ka erakondlikku eelistust. Samuti ei osanud maksumuudatuste osas seisukohta võtta 17 protsenti alla-35-aastastest, 22,1 protsenti põhiharidusega inimestest, 16 protsenti maa-asulate elanikest.

Uue valitsuskoalitsiooni moodustanud erakondade toetajad samas usuvad, et valitsuse kavandatavad maksumuudatused parandavad nende heaolu, teiste erakondade toetajad aga mitte.

"Suhtumine sõltub oluliselt vastanute erakondlikust kuuluvusest," ütles Voog. "Uue koalitsiooni toetajad uskusid muudatuste mõju majanduslikule heaolule ning teised mitte," lisas Voog.

Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnul ei kipu inimesed uue valitsuse kavandatavate maksumuudatuste tulutoovasse mõjusse uskuma, sest ühiskonnas valitseb ebakindlus ja umbusk poliitiliste lubaduste suhtes.

"Eesti poliitiline kultuur on selline, et siin on lubatud igasuguseid asju — vaadates nii lähi- kui ka kaugemat minevikku. Inimesed tahavad käegakatsutavaid asju ja kõik, mis toimib tõsiasjana, on nende jaoks fakt. Ja poliitikute lubadusi — poliitilist retoorikat, et ühe või teise maksu mõju on positiivne ja toob ka kasu — väga ei usuta," kommenteeris Karilaid BNS-ile Kantar Emori tehtud uuringut, mille järgi ei usu ligi pool vastanuist, et plaanitavad muudatused pigem ei paranda nende heaolu.

"Inimesed tajuvad ühiskonnas valitsevat ebakindlust palju sügavamalt, kui me oskame ette kujutada, ja üksikutest meetmetest ei piisa," kommenteeris Karilaid uuringust tulenevat skepsist.

"Probleemidering, mille Reformierakond on pärandanud, on väga suur ja seda ei ole võimalik võluvitsaga ära lahendada. Ees ootab pikaajaline ja süsteemne töö. Ühelt poolt on see selgitustöö, teisalt peavad programmid olema tõhusad ja mõjusad."

"Eestis on palgavaesus väga suur ja 50-60-eurosed võidud on ka väikesed," nentis Karilaid. "Need summad võivad tunduda suurena, aga et palgavaesusest inimesi välja tuua ja heaolu tõsta, on vaja tervikmeetmeid. Kõige osas, mis puudutab tervishoidu, sissetulekuid ja ravimihindu, on madalama sissetulekuga inimeste jaoks vaja veel rohkem ära teha. Tulumaksumiinimumi tõstmisest ei piisa, et tuua inimesed kõrgemale elatustasandile. Selleks on vaja investeerida majandusse, selleks on vaja luua uusi ja kõrgemapalgalisi töökohti."

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali sõnul on loomulik, et inimesed on uue valitsusliidu maksuplaani suhtes skeptilised, nagu näitas BNS-i tellitud ja Kantar Emori läbiviidud küsitlus novembri lõpus.

"Uuringust paistev ligi poolte Eesti inimeste skeptilisus on loomulik, sest mõistame ju kõik, et need kiirelt kokku klopsitud maksuplaanid tuleb meil endil kinni maksta," ütles Michal BNS-ile.

Tema sõnul on uue valitsuse maksupoliitika sõnum suurem ümberjagamine ja inimeste eest nende otsuste ära tegemine, mitte uue jõukuse juurdeloomine ja ettevõtmisteks vabaduse loomine. "Sellega ongi Eestis raske samastuda — eesmärk peaks olema majanduses tootlikkuse tõus koos palgakasvuga, algatusvõime ja töökuse hindamine, mitte vastupidi," märkis Michal.

Ta tõi esile, et tulekul on pangamaks, mida tuleb kliendina kõigil kanda, kes pangateenuseid kasutab. "Samuti automaks — pere või ettevõtte vajadused muutuvad ja taas maksame. Eriti tihti kuulen viimasel ajal küsimust, miks uus valitsus tahab keelata ühiste deklaratsioonide esitamise. Loodan, et seda küsitlust loetakse mõtte ja mõistmisega uue valitsusliidu ideoloogide poolt ja tehakse oma kiirustamise plaanides muudatusi, ning selgitatakse enam, miks on uued maksud nende arvates vajalikud," lisas Michal.

Koalitsiooni juhtpartei Keskerakonna toetajatest vastas, et usub maksumuudatustest kasu saavat jaatavalt 61,5 protsenti küsitlenud. Täpselt sama palju ehk 61,5 protsenti Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetajatest usub maksumuudatustest kasu saavat. Kõige skeptilisemad on koalitsioonis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetajad, kellest 50,5 protsenti usub maksumuudatustest kasu saavat ja 34,8 protsenti arvab, et nad pigem või kindlasti ei saa muudatustest kasu. IRL-i toetajatest arvab, et nad maksumuudatustest kasu ei saa, 32,7 protsenti ja Keskerakonna toetajatest 30,8 protsenti.

Kõige vähem usuvad maksumuudatustest kasu saavat Vabaerakonna toetajad, kellest 65,1 protsenti arvas, et nad ei saa uue koalitsiooni majanduspoliitikast kasu ja 22,5 protsenti arvas, et saavad. Reformierakonna toetajatest uskus maksumuudatustest kasu saavat 25,7 protsenti ning neid, kes arvasid, et ei saa kasu, oli 64,9 protsenti. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetajatest usukus maksumuudatustest kasu saavat 38,1 protsenti ning mitte saavat 54,7 protsenti.

31
Tagid:
maksumuudatused, Emor, valitsus, Keskerakond, Reformierakond, Aivar Voog, Kristen Michal, Jaanus Karilaid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul