Hyundai Accent. Foto on illustratiivne

Maanteeamet keeldub jagamast eraparklatele sõidukiomanike andmeid

17
Liiklusregister on informatiivne andmekogu, mida riik kasutab oma seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks.

TALLINN, 29. november — Sputnik. Maanteeamet leiab oma vastuses õiguskantslerile, et ei saa hoolimata viimase soovitusest hakata väljastama eraparklatele parkimisvõlglaste andmeid.

"Maanteeamet, olles teemat põhjalikult analüüsinud, ei näe kahjuks võimalust hakata eraõiguslikele isikutele, eeskätt eraparklatele, arvestades muuhulgas kehtivat õiguslikku raamistikku, andmeid väljastama ka lähiajal," öeldakse maanteeameti peadirektori Priit Sauki allkirjastatud vastuses õiguskantslerile.

Maanteeamet leiab oma põhjalikus selgituses, et maanteeamet kui liiklusregistri pidaja pakub avalikke teenuseid, millest üks on ka liiklusregistri andmete väljastamine, aga seda avalikes huvides, edastas BNS.

"Liiklusregister on informatiivne andmekogu, mida eelkõige riik ise, aga ka kohalikud omavalitsused, kohtutäiturid, notarid ja muud sarnased isikud kasutavad oma seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks. Kui maanteeamet asuks abistama eraparklaid, peaks ta võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt asuma abistama põhimõtteliselt kõiki tsiviilsuhetes tegutsevaid isikuid, sealhulgas näiteks inkassoettevõtteid," märgib amet oma kirjas.

Samas põhjendab amet, et kui ta hakkaks andmeid edastama kõigile tsiviilsuhetes tegutsevatele isikutele, kaoks tal kui kui liiklusregistri vastutaval töötlejal ja andmete omanikul põhimõtteliselt võimalus andmete kasutamist reaalselt kontrollida.

"Oleks mõeldamatu olukord, kus iga erahuvides tegutsev isik väidab liiklusregistri pidajale, et tal on tekkinud eraõiguslik nõue mõne sõidukiomaniku vastu või tegeleb ta eraparkla haldamisega, ja maanteeamet peaks põhimõtteliselt igale soovijale ka andmed väljastama. On selge, et liiklusregistri pidamise eesmärgiks ei saa pidada sõidukiomanike tuvastamise hõlbustamist eraõiguslikul eesmärgil — selline ei ole täna ega ole ka olnud varasemalt liiklusregistri pidamise eesmärk. Samuti on selge, et eraparklate eesmärgid ei seondu erinevalt maanteeametist avalike huvide täitmisega, vaid tulu teenimisega parkimisvõimaluste loomiselt," öeldakse kirjas.

Maanteeamet viitab, et ühestki kehtivast seadusest ei tulene ametile kohustust eraõigussuhte poole väljaselgitamise lihtsustamiseks, sellele kuidagi kaasa aitamiseks või muul viisil eraõigussuhtes tegutsevate isikute abistamiseks.

"Kui aga seadusega muuta liiklusregister juurdepääsetavaks erasektorile, eeldab see kehtiva seaduse, praktika ja tõlgenduse muutmist nii, et kogu erasektor oleks seaduse ees võrdne. Sellise muudatusega peab kindlasti muuhulgas kaasnema ka mõjuanalüüs, millest nähtuks, kas ja mil määral mõjutab liiklusregistri andmete erasektorile kättesaadavaks tegemine ühiskonna turvalisust ja inimeste heaolu. Kui seadusandja otsustaks eraparklatele ja kogu erasektorile anda vaba ligipääsu liiklusregistrile, tuleks muuhulgas hinnata, kuidas see mõjutaks usaldussuhet riigi ja eraisikute vahel," öeldakse kirjas.

Maanteeamet viitab ka struktuurimuudatustele ning lisakuludele, kui ta peaks hakkama väljastama andmeid vastavalt päringutele ning samas tagama ka nende andmete töötlemise üle järelelvalve. "Maanteeamet on välja arvutanud, et näiteks 3000 taotluse puhul ühes kalendrikuus oleks aastane rahaline kogukulu umbes 310 000 eurot," viitab amet.

Lisaks võib ka arvata, et andmetele ligipääsu võimaldamine tekitaks paljude sõidukiomanike pahameelt maanteeameti vastu. "Maanteeamet võib kogemuse põhjal väita, et seejärel hakkaks sõidukiomanikelt laekuma massiliselt kaebusi ja vaideid, mida maanteeamet peaks hakkama menetlema, mis omakorda jällegi oluliselt suurendaks halduskoormust," viitab amet.

Maanteeamet toob esile, et parkimistasu maksmise tagamiseks on tõhusamaid vahendeid, kui tagantjärele hakata leppetrahvinõudeid esitama ning nõuete adressaate riigi ja liiklusregistri abiga taga otsima.

"Selleks tuleks parklatesse paigaldada näiteks tõkkepuud, mille abil takistatakse parklast väljasõitu enne parkimistasu maksmist. Kui minna näiteks autoteenindusse, —pesulasse või rehvivahetusse, ei saa sealt üldjuhul enne teenuste eest tasumist lahkuda. Miks ei saa eraparkla oma äritegevust samamoodi korraldada?" küsib amet oma kirjas õiguskantslerile.

Amet nõustub, et parkimislepingu rikkujad ei pea leppetrahvist pääsemiseks saama pugeda privaatsusõiguse taha, kuid küsib, kas suhteliselt väheste lepingurikkujate käitumine õigustab nn „registrikraanide" avamist. "Maanteeameti hinnangul on vägagi küsitav, kas registriandmete kättesaadavaks tegemine on käesoleval juhul proportsionaalne meede. Arvestada tuleb, et kõne all ei ole mitte olulised avalikud huvid nagu näiteks riiklik julgeolek, vaid suhteliselt väikses summas — 20-30 eurot — leppetrahvinõuded eraõigussuhtes," märgib amet.

"Maanteeamet on leidnud, et eraparklate võimalik huvi sõidukiomanike andmeid saada ei kaalu üles sõidukiomanike õigust privaatsusele ja seda eelkõige põhjusel, et eraparklal on võimalik oma eesmärki, milleks eelkõige on mõistagi kasumi teenimine, saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene," lisab amet.

Maanteeamet viitab, et mitmetes riikides on liiklusregistrid avalikud, aga Eestis on see teema seni teisiti reguleeritud ja selle muutmiseks oleks vaja poliitilist otsust. "See on aga eelkõige poliitiline otsus, mille arutamisel saaks ka maanteeamet oma ekspertarvamuse öelda. Maanteeameti hinnangul aga peakski selline põhimõtteline küsimus, nagu seda on liiklusregistri andmete avatus või suletus, olema reguleeritud selgesõnaliselt seaduse tasandil," leiab maanteeamet.

Õiguskantsler Ülle Madise pöördus mais ja juuni alguses maanteeameti poole ettepanekuga hakata eraparklatele väljastama liiklusregistrist sõidukiomanike andmeid ning palus esimesel võimalusel vastust selle täitmise kohta.

Muuhulgas peab maanteeamet välja selgitama, kas ametil on ressurssi korraldada tõhusat järelevalvesüsteemi, veendumaks, et väljastatavaid andmeid kasutatakse eesmärgipäraselt ja kooskõlas muude isikuandmete töötlemise nõuetega.

Eraparklate sisekontrollisüsteem ei ole ilmselgelt piisavalt tõhus järelevalvemeetod, millele on tähelepanu juhtinud ka andmekaitse inspektsioon oma maikuises kirjas maanteeametile, märkis maanteeamet.

Maanteeamet peab ka välja selgitama, kui palju andmete väljastamise taotlusi ametile esitama hakatakse, ja siit omakorda välja arvutama täiendava vajamineva ressursi — täiendavad tööjõukulud ja muud.

Mai lõpus ütles ka andmekaitse inspektsioon, et parkimisvõlglaste teabe väljastamisel tuleb olla väga ettevaatlik ning maateeamet peab väga selgelt näitama, kuidas tagab selle, et kui eraparklad küsivad ametilt parkimisvõlglaste leidmiseks sõidukiomanike andmeid, ei rikutaks nende privaatsust.

17
Tagid:
andmebaas, auto, eraparkla, maanteeamet
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul