Mida teha Rail Balticuga

Rail Balticu toetajad on projektiga halvasti kursis

64
Nii Rail Balticu toetajad kui ka vastased möönavad, et projekt toob majanduslikku kasu, kuid kartused loodus- ja elukeskkonna halvenemise osas on reaalsed.

TALLINN, 28. november — Sputnik. Kaks kolmandikku Eesti elanikutest on Rail Balticu projektiga halvasti või väga halvasti kursis.

„Mind on juba pikka aega kummitanud küsimus: milline on Eesti elanike tegelik informeeritus Rail Balticu teemadel," selgitas Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand põhjust, miks tema fraktsiooni rahastusel korraldati uuring "Avalik arvamus Rail Balticust", edastas erakond Eestimaa Rohelised pressiteate vahendusel.

„See, et üle 70 protsendi inimestest on Rail Balticust kuulnud (nagu näitavad Faktum&Ariko küsitlused läbi mitme aasta) ei näita ju tegelikult informeerituse taset. Meie küsitluse põhjal peab ennast RB teemaga väga hästi või küllaltki hästi kursis olevaks 32 protsenti küsitletutest," ütles Tarand.

„Sellise vähese kursisoleku baasil on üsnagi ootuspärane, et küsitlusest saadud arvamused on üsna vastuolulised. 50% toetab Rail Balticut, kuid sama palju annab toetuse Tartu suunalisele trassile (kui võtta esimene ja teine eelistus kokku)," rääkis Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähk.

Ja jätkas: „Rail Balticut toetab küll 50% küsitletutest (muide, ka Faktum&Ariko viimane küsitlus andis toetusprotsendiks vaid 58%, mis on samuti märksa vähem, kui varasemates küsitlustes). Kuid mida need inimesed õigupoolest toetavad? Kas seda, et hommikul rongi istuda ja õhtul Berliinis õhtust süüa — nagu projekti algstaadiumis suureliselt lubati? Või seda, mida võib lugeda railbaltic.info veebilehelt täna: „Kõigile Eesti inimestele pakub Rail Baltic kiiret, ohutut, keskkonnasõbralikku ning mugavat reisimisvõimalust Tallinnast Pärnusse, naaberriikidesse ning edasi Euroopasse."

Paistab, et seni on tehtud teavitustööd eesmärgiga, et inimesed oleks Rail Balticust kuulnud ning aktsepteeriksid seda ilma edasisi küsimusi
esitamata.

"Seega, arvestades informeerituse kesist taset, jääbki üle inimeste ootusi ja kartusi kaardistada ning selle põhjal nende tegelikku suhtumist Rail Balticusse mõista püüda. Jah — nii projekti toetajad kui ka vastased möönavad, et projekt toob majanduslikku kasu (no kuidas ta siis ei too, kui ehitamiseks sadu miljoneid siin Eestis kasutatakse). Kuid kartused loodus- ja elukeskkonna halvenemise osas on reaalsed — neid toovad esile ka projekti pooldajad. Milles siis ikkagi seisneb mõju inimeste heaolule — kas tähendab see, et saame ruttu rikkaks või hoopis seda, et tuleks püüda säilitada puhas loodus ning inimeste harjumuspärane elukeskkond. Muide, ka see oktoobrikuine Faktum&Ariko küsitlus näitas, et enim kõigutavad (on kõigutanud) usku projekti õnnestumisse kahtlused tasuvuse kohta (nimetab 49%), probleemid maa omandamisega (46%) ja keskkonnaküsimused (41%)," jätkas Kivirähk.

Ent on veel terve hulk vastuseta küsimusi. Kui EL toetusmäär väheneb järgmises taotluses 80% asemel 50% või 20%-le kuidas siis RB projekt edasi liigub? Kas me paneme riigieelarvest puuduva summa? Kas lätlased panevad?

„Erakond Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Ökoriik Eesti esitasid riigikogule enam kui 1300 allkirjaga petitsiooni Rail Balticu kohta, et nõuda trassi kulgemist mööda olemasolevaid raudteekoridore. Petitsiooni initsiaatorite sõnul peab trass keskkonnahoiu huvides kulgema Tallinnast Riiga läbi Tapa, Tartu ja Valga," ütles Eestimaa Roheliste juhatuse liige Olev Tinn.

"Loodetavasti on uus valitsus rohkem kahe jalaga maa peal ja saab aru, et tuhanded eestimaalased, kelle hulgas on tuntud kultuuritegelased, majandusspetsialistid ja looduskaitsjad, soovivad Eestile head, mitte ei aja lihtsalt oma jonni," märkis Tinn.

Turu-uuringute AS küsitles ajavahemikul 2. — 15. novembrini 2016 1009 inimest. Küsitluse põhjal valmis uuring „Avalik arvamus Rail Balticust." Uuringu tellija on Euroopa Parlamendi Roheliste/Euroopa vabaliidu fraktsioon.

64
Tagid:
Erakond Eestimaa Rohelised, Rail Baltic, Olev Tinn, Juhan Kivirähk, Indrek Tarand
Teema:
Rail Baltic: vastuoluline raudtee (51)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul