Eesti rahva muuseum

Jalahoop Neitsi Maarja kujutisele on ühtlasi jalahoop Eesti ajaloole

141
(Uuendatud 08:02 03.10.2016)
ERM on tegelikult suur ja ilus ning sisuka ekspositsiooniga kuid Neitsi Maarja eksponaadi puhul on tegemist "tööõnnetusega".

TALLINN, 3. oktoober — Sputnik. Eesti Rahva Muuseumi (ERM) avamispeol osalenud Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma kirjutab sotsiaalmeedias, et muuseum on küll sisuka ekspositsiooniga, kuid üks interaktiivne taies riivab kristlaste tundeid.

"Vaadata ja uurida on ERM-is palju. Ka kirikut ja ristiusku kujutav osa ekspositsioonis on mitmekülgne, piisavalt ülevaatlik ja huvitav," kirjutas Viilma Facebookis. "Siiski häiris mind üks eksponaat. Tegemist on suure, peaaegu inimesekõrgusega läbipaistva ekraaniga, millel on kuvatud valgusjoontega Neitsi Maarja figuur. See figuur on seal püsivalt, kuni keegi lööb jalaga ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohta ekraani all servas. Löögi tagajärjel lendab figuur kildudeks. Ja see ongi selle eksponaadi mõte — lasta purustada jalalöögiga Neitsi Maarja kujutis," teatas BNS.

"Ei usu, et ükski eksponaat, mis on üles ehitatud millegi hävitamisele, oleks kuigi hariv positiivses mõttes," märkis Viilma. "Näituse külastajast tehakse rüüstaja ja eriti laste puhul on siin küsimus, kas lapse sellisesse rolli asetamine on eetiline. See eksponaat peaks olema alla 18 keelatud."

"See stend tekitab lastes ja noortes vastupandamatu kiusatuse jalaga virutada. Minu jaoks on kummaline, kuidas sellise negatsiooni kaudu on loodetud saavutada positiivset mõju või elamust," kirjutas Viilma.

"Kujutan ette klassitäit lapsi seismas üksteise taga järjekorras, et Maarjale jalaga virutada. Olen veendunud, et sellest stendist saab laste ja noorte üks lemmikuid selles osakonnas kui mitte kogu ERM-is. Kui mõtleme, et oleksime võinud samal kombel kujutada näiteks Tartu Kivisilla hävitamist või pronksiöö rahutusi, kus on võimalik virtuaalselt uuesti süüdata reaalselt eksisteerivaid hooneid Tallinnas, siis ehk näeme asju teises valguses. Sellises võtmes populaarseid, kuid kahtlemata kellegi tundeid ja veendumusi riivavaid eksponaate saaks luua terve muuseumitäie. Milline on selle pedagoogiline mõju?! Kuidas kompab selline asi meie moraalinormide piire? Olukorras, kus üldiselt on taunitud noorte seas populaarseid ja vägivalda kujutavaid arvutimänge on sellise interaktiivse hävitamist jäljendava stendi paigutamine ERM-i minu hinnangul kaheldava väärtusega."

"Probleemi olemus seisneb selles, et ERM on näinud pildirüüstet ajaloolise sündmusena, kuid kasutab selle illustreerimiseks Neitsi Maarja figuuri. Maarja ei ole aga paljude usklike inimeste jaoks ajalukku jäänud isik või sündmus, vaid reaalsus ja olevik. Ühe ajaloos toimunud sündmuse kujutamine täna paljude usklike inimeste jaoks endiselt aktuaalse ja reaalse isiku virtuaalse ründamise või naeruvääristamise kaudu on usuliste tunnete solvamine," märkis Viilma. "Minul on tõsiseid kahtluseid selle eksponaadi sobivuses ERM-i püsiekspositsiooni, olgugi et see võib olla tehniliselt huvitav või tänapäevane viis ajaloosündmuste kujutamisel."

Samas möönis Viilma, et ERM on tegelikult suur ja ilus ning sisuka ekspositsiooniga ning et kirjeldatud eksponaadi puhul on tegemist "tööõnnetusega".

EKRE esimees Mart Helme leiab, et Eesti rahva muuseumis olev interaktiivne Neitsi Maarja kuju tuleks näitusesaalist kiiresti eemaldada, sest selle kuju virtuaalne lõhkumine solvab Eestis elavaid religioosseid venelasi ja pärsib nende lõimumist.

"Probleem pole ainult halvas maitses või kultuurituses," kirjutas Helme pressiteates. "Ususümbolite teotamisel on ka poliitiline mõõde. Sümbolite kallale minek võib viia ühiskondlike pingete ning riikidevaheliste suhete jahenemiseni. Me ei tohi muu hulgas unustada ka seda, et suur osa Eesti venelastest on usuliselt aktiivsed ning riiklikult heakskiidetud usuline solvang ei aita integratsioonile kaasa."

"Mis tahes kaalutlustel seda eksponaati ka üles ei pandud, lõpptulemus pole mitte ainult piinlik, vaid skandaalne. Riik näitab üles lugupidamatust nii Eestis elavate kristlaste vastu kui ka kõigi nende kristliku taustaga väliskülaliste vastu, kes meie riigiga tutvudes Eesti rahva muuseumist läbi astuvad," ütles Helme.

Jalahoop Neitsi Maarja kujutisele on Helme väitel ühtlasi jalahoop Eesti ajaloole ja väärtustele ning seega tuleks ebaõnnestunud eksponaat enne suurema kahju sündimist maha võtta.

"Teatavasti 13. sajandil, mil meid Euroopasse integreeriti, tunti praegust Eesti ala Maarjamaa nime all," selgitas Helme.

"Tegemist on siiski Eesti riigi ühe olulisima muuseumi ametliku väljapanekuga, mida hakkavad nägema kakssada tuhat inimest aastast, kui uskuda ERM-i külastatavuse prognoosi. Ei ole vaja tekitada ühiskonnas lisapingeid," märkis Helme.

Väljapanekut on vaatajate survel tulnud muuta ka varem. Suurgildi hoones 2011. aastal olnud püsiekspositsioonist "Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu" tuli ajaloomuuseumil eemaldada väljapanek, mis kujutas Tallinnas sündinud natsikurjategijat Alfred Rosenbergi. Toona pöördus juudi kogukond kultuuriministri poole, nimetades Rosenbergi puudutavat ekspositsiooni äärmiselt ebaeetiliseks ja natslikku kurjategijat ülistavaks.

Rosenbergi puudutav ekspositsioon koosnes ühest raamatust ja puuteekraaniga infotulbast, millel oli muu hulgas välja toodud fakt, et tegemist oli surma mõistetud kurjategijaga. Väljapanek köitis ka Vene välisministeeriumi tähelepanu — koos Erna retkega nimetati ajaloomuuseumi ekspositsiooni natsismi ülistamiseks.

 

141
Tagid:
Eesti rahva muuseum, ERM, Neitsi Maarja, Urmas Viilma
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul