Foto on illustratiivne

Peatage Rail Baltic

210
(Uuendatud 12:46 24.05.2017)
Avalik kiri Rail Balticu kohta: Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul!

Avalik kiri Rail Balticu kohta avaldas Estonian World Review:

Tundes muret ja kaasvastutust Eesti tuleviku ja ruumilis-geograafilise arengu pärast, soovime, et Riigikogu ja valitsus langetaksid vastutustundlikke ning riigi ja rahva kestlikkusele suunatud otsuseid asjades, mis määravalt puudutavad Eesti maad ja Eesti kestmist.

Arvestades Eesti geograafilist ja geopoliitilist asendit, pole kahtlust, et vajame Euroopaga ladusaid ühendusi nii energeetikas, mere-, õhu- ja maismaatranspordis kui mujal. Seetõttu on mõistlik ka senisest palju parema raudteeühenduse loomine Kesk-Euroopaga ning võimalusel ka eurolaiusega raudtee pikendamine Eestisse läbi Baltikumi. Seda suurprojekti tunneme Rail Balticu nime all.

Rail Baltic on kolossaalne projekt, mille teostamine ja toimivana hoidmine nõuab väga suuri ressursse ja mis tahes-tahtmata muudab Eestis mõndagi. On selge, et niisugust projekti tohib ellu viia väga vastutustundlikult, kaaludes kõiki plusse ja miinuseid, mitte lihtsalt saadaoleva euroraha kulutamise pärast. Praegu plaanitud ja reklaamitud kujul ellu viiduna seab Rail Baltic ohtu nii meie riigi sidusa ruumistruktuuri kui olemasoleva elukeskkonna.

Avalikkuse ees on Rail Balticuga seoses seni rõhutatud kaht aspekti: esiteks öeldakse, et sellest sünnib moodne ja kiire raudteeühendus Euroopaga, ja teiseks, et selle rajamine makstakse suures osas kinni Euroopa rahaga. Sellega piirdumine annab kogu projektist aga väära ettekujutuse: tegelikkuses on Rail Baltic Eesti mõistes enneolematu koloss, tegu ei ole kaugeltki mitte süütu ümbrusesse sulanduva, tavapärase raudtee mõõtu rajatisega. Seetõttu on kahetsusväärt, et see, mida Rail Balticu ehitamine veel ja päriselt endaga kaasa võib tuua, on jäänud avalikust arutelust suuresti kõrvale.

Kui vastuväiteid ka esitatud on:
— et pikemate vahemaade taha reisimiseks pole raudtee tänapäeval konkurentsivõimeline,
— et kaubavedude maht põhja-lõunasuunal, kaasa arvatud võimalik transiit, oleks tühine,
— et ka juba ehitamise ajal oleks Eesti riigieelarvest võetav osa ülemäära suur (üle poole miljardi euro), lisaks sellele jääks tulevikus kogu taristu meie ülalpidamisele,
— et euroraha kiirustades kulutamine tarbetu suurobjekti rajamiseks lihtsalt põhjusel, et see on saadaval, on lühinägelik,
— et peaksime jääma käigus hoidma kaht peaaegu paralleelset raudteed Tallinna ja Pärnu vahel: lisaks Rail Balticule olemasolevat lähirongide tarvis,
— et uus raudtee, selle veerem, remondivõimekus jm oleks senise raudteestruktuuriga ühildamatu,
— et rajatav raudtee koos teenindusmaa ning mitme meetri kõrguste piirdetaradega lõhestab Eesti põhjarannalt kuni lõunapiirini enneolematu barrikaadiga,
— et Rail Baltic lõikab läbi inimeste liikumisteed, sulgeb kõik teed ja rajad, suuremate teede puhul tuleb ületus korraldada viaduktidega, mida on vaja vähemalt 80,
— et rajatav kunstlik vall saab ületamatuks tõkkeks loomade liikumisteedele ja see võib saada saatuslikuks asurkondadele mõlemal pool valli; eriti läänepoolses Eestis võib sattuda ohtu mõnegi loomaliigi püsimajäämine,
— et ehitus tekitab enneolematu nõudluse meie liiva-, kruusa- ja paevarude järele, mis on kaugel ressursside mõistlikust ja säästlikust kasutamisest,
— et ehitusmaterjalide hind nõudluse suurenedes kasvab ja tõstab sedasi ka muude (maan)tee-ehituste hinda kõikjal Eestis,
— et uue raudtee ehitusega on võimalikud ehitusettevõtted hõivatud aastaid, mille jooksul mujal Eestis (raud)tee-ehitus ja —remont paratamatult kannatab,
— et uue trassi rajamine tähendab enneolematut maade võõrandamist ja kokkuostu,
— et uue trassi ümbruses kaotab kinnisvara oma hinda, tekivad müra-, reostus- ja liikumisprobleemid,
— et trass lõhestab väljakujunenud asustusstruktuuri ja maakasutust,
— et pole analüüsitud, millist ruumilist mõju trass endaga kõige laiemal tasandil kaasa toob,— et „ülikiirraudtee" ehitamisel Eestisse pole mõtet, kuna Leedus ja Poolas on samal trassil äsjarenoveeritud tavaline 120 km/h raudtee,
— ja lõpuks on väidetud, et kogu Rail Balticu tasuvusuuringu teinud firma AECOM ega tema esitatud arvutused pole usaldusväärsed,
tundub, et avalikkusel lihtsalt ei ole olnud mahti veel Rail Balticu üle sügavamalt järele mõelda. Suurprojekti elluviimisele peaks eelnema ühiskondlik konsensus, praegu tundub asi edenevat aga ühiskondliku apaatia tõttu. Arutelu on jäänud soiku, kuna inimeste tähelepanu on hõivanud mitmed päevakajaliselt erutavad teemad, mille mõju Eesti tulevikule pole sugugi nii määrav kui planeeritav Rail Baltic, mis kavandatud kujul muudaks Eesti maastikku, väljakujunenud ruumistruktuuri ja elukeskkonda põhjalikult. Rohkem kui küsitav on Rail Balticu projekti säästlikkus ja praegu plaanitaval kujul kujuneks ta ühtlasi raskeks koormaks avaliku sektori eelarvele.

Tuleb ka tõdeda, et sellel hiidvallil ei saa tihedat rongiliiklust kunagi olema. Kohalikke reisijaid siin vedada ei saa, sest peatusi pole, Berliini keegi rongiga sõitma ei hakka ning kaubavedude maht põhja-lõuna suunal pole märkimisväärne.

Pole ühtki põhjust, miks üldse peaks tegu olema kiirraudteega, kuna Euroopasse sõit võtab ka ülikiirrongiga nagunii ebamõistlikult kaua aega, ning kaubarongide kiirust pole ka praeguses Rail Balticu projektis kavas kasvatada suuremaks kui 120 km/h.

Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul!

Selle asemel tuleb kiire raudteeühendus Euroopaga sisse seada vastutustundlikumal ja säästlikumal viisil. Nimelt, kui meil on juba euroraha käeulatuses, et Eesti Euroopaga eurolaiuses raudteega ühendada, siis tuleks lihtsalt ehitada Tallinnast lõunasuunas minevad praegused raudteed ümber eurolaiuseks, vajadusel kahe rööpmepaariga teeks. Tulemusena saame raudteeühenduse ligikaudu sama tulemusega mis praegu kavandamisel olev Rail Baltic, ainult selle vahega, et ülikiirraudtee asemel oleks lihtsalt hea ja kiire ühendus. See ei lõhuks keskkonda, ei ammendaks maavaravaru, ei lõhuks inimeste ega loomade liikumisteid ja elupaiku, ei nõuaks lõviosa teede ehitus- ja hooldusrahast, ei vajaks hiiglaslikke maaoste ja konflikte omanikega, ei kahjustaks inimeste elukeskkonda ega vähendaks omandi väärtust, ei vajaks kõikide ristumiste kahetasandiliseks ehitamist, oleks rentaabel — kuna senised peatused, teed ning toimivad ruumimustrid jääksid paika jne. Lõpuks, kui meil juba peab olema kahe eri laiusega raudteed, siis oleks ka terve Eesti raudteevõrk loogiline — ida ja kagusuunas oleks laiarööpmeline raudtee (Tapa, Narva, Tartu), kuna lõunasuunas (Viljandi ja Pärnu) läheks siis Euroopasse kitsam eurolaiusega tee. Tõsi, sõidukiirus sellel raudteel oleks 120-160 km/h, aga Tallinnast Pärnusse jõuab ka nii tunniga, mis on ainult 15 minutit kauem kui praegu planeeritava Rail Balticuga. Mille nimel siis hävitada nii paljut?

Me soovime, et Eesti saaks ja jääks maaks, mille eluruum moodustaks loomuliku terviku. Soovime, et Eestile oleksid tagatud ladusad ühendused Euroopaga, mis ei ohustaks ei Eesti inimest ega loodust, ei ohustaks Eesti tulevikku ega jätaks unarule meie siseriigi raudteid, mille kaasajastamine pole vähem tähtis kui raudteeühenduse parandamine muu Euroopaga.

Oleme veendunud, et praeguses faasis on hea tahtmise korral Rail Balticu projekti ja kontseptsiooni muutmine jätkuvalt võimalik. Terve mõistuse nimel tuleb praegused Rail Balticu arenduskavad ümber vaadata ning suurehitise ettevalmistustöö, selleks taotletavad rahalised vahendid ja loodud ühisettevõtte energia suunata ümber olemasolevate raudteede rekonstrueerimisele.

Eestimaa sügises 2016


Anzori Barkalaja
Anne Daniel-Karlsen
Jaan Einasto
Eenok Haamer
Lehte Hainsalu
Vootele Hansen
Toomas Haug
Mati Hint
Indrek Hirv
Aapo Ilves
Kärt Johanson
Jaak Jõerüüt
Arvo Järvet
Toomas Jüriado
Fred Jüssi
Mart Jüssi
Ain Kaalep
Jaak Kangilaski
Mihkel Kangur
Jaan Kaplinski
Ülle Kauksi
Toomas Kiho
Mart Kivastik
Ülo Krigul
Hasso Krull
Kalev Kukk
Toomas Kukk
Kalevi Kull
Mihkel Kunnus
Marju Kõivupuu
Urmas Kõljalg
Tõnis Kõrvits
Tõnu Kõrvits
Tõnu Laigu
Karli Lambot
Anu Lamp
Raho Langsepp
Peeter Laurits
Jüri Leesment
Marju Lepajõe
Leida Lepik
Märt-Matis Lill
Pille Lill
Silvia Lotman
Viivi Luik
Tõnis Lukas
Regina Lukk-Toompere
Valdeko Lukken
Alo Lõhmus
Asko Lõhmus
Maarja Lõhmus
Heino Mardiste
Raik-Hiio Mikelsaar
Valdur Mikita
Sulev Mäeltsemees
Tõnis Mägi
Peeter Oja
Mart Orav
Taavi Pae
Peeter Pere
Aare Pilv
Martti Preem
Margus Punab
Ivar Põllu
Peeter Päll
Tiit Pääsuke
Juhani Püttsepp
Rea Raus
Elisabet Reinsalu
Hendrik Relve
Jaan Riis
Tiit Riismaa
Jaanus Rohumaa
Riina Roose
Remo Savisaar
Jüri-Karl Seim
Kalev Sepp
Gennadi Skromnov
Kärt Summatavet
Marek Tamm
Tõnu Tannberg
Andres Tarand
Urmas Tartes
Ene-Margit Tiit
Toomas Tiivel
Tiia Toomet
Kalle Toompere
Hans-Voldemar Trass
Helena Tulve
Jaan-Eik Tulve
Leelo Tungal
Erkki-Sven Tüür
Jaak Uibu
Jaan Undusk
Tiit Vaasma
Maarja Vaino
Heiki Valk
Kalle Vellevoog
Kaupo Vipp
Peeter Volkonski
Hannes Võrno

 

210
Teema:
Rail Baltic: vastuoluline raudtee (29)