Balti kett.

Balti ühtsuse päev väljamõeldud püha

115
Balti ühtsuse päeval 22. septembril avaldas Vladimirs Dorofejev kahtlust sellesama ühtsuse olemasolus: Eestil, Lätil ja Leedul on jäänud ainult huvid.

Vladimirs Dorofejev, Läti Sputnik

Kui küsida tänaval inimestelt, mis päev see täna selline on, tuleb vähestel lätlastel meelde, millest jutt. See ei ole riiklik, vaid poliitiline püha ja poliitikud seda vahetevahel tähistavadki. Ajaloolaste jaoks on pühitsemise põhjus vaieldav, majandusmeestele — põhjendused haprad.

Sel päeval 780 aastat tagasi toimunud Saule lahingus nende hõimude osalusel, kes hiljem moodustasid Leedu, õnnestus tõepoolest jagu saada seni võitmatutest ristirüütlitest. Omal kombel oli see tõesti Balti ühtsuse päev, ainult et ei lätlastel ega eestlastel olnud sellega mingit pistmist. Rüütlite üle sai võidu liitlasvägi 28 hõimust, kes hiljem moodustasid Leedu.

Zemgalitel ja kuralastel — hiljem ühe osa läti rahvast moodustanutel — on selle võiduga äärmiselt kaudne seos, kuivõrd võit ei kuulunud orjastatud tulevastele lätlastele, vaid nendele samadele hõimudele, kellest said leedulased. Mis puutub liivlastesse ja eestlastesse, siis nemad, samavõrd kui ligikaudu 200 pihkvalast, võitlesid kaotajaks jäänud rüütlite poolel.

Omamoodi toetasid tulevasi leedulasi riialased, eeskätt tappes linnalahingus ristirüütleid ja kihutades nende vägede kirikusse peitunud riismed linnast välja. Ainult et lätlastega on neil riialastel samuti vaid kaudne seos. Oma enamikus olid nad sakslased, ainult pisut liivlastega segunenud. Ja hoopiski mitte ei mõelnud nad tulevase Leedu hõimudele, vaid iseendale. Nii nagu nüüdki.

Üldiselt on see nii kauge ajalugu, et möödanikku üles kaevata ei oleks ilmselt kuigi eetiline, juhul kui tänased riigid näitaksid üles solidaarsust.

No mis vahet siin on, kes keda seal 800 aastat tagasi võitis? Me oleme pärast seda olnud nii palju kordi „ühtsed", et ei anna kokku lugedagi. Algul „ühendas" lätlasi ja eestlasi Liivi ordu. Seejärel ühendas balti rahvaid Poola kuningriik. Ja tema järel Rootsi. Ja tema järel Venemaa. Ja seejärel keiserlik Saksamaa. Ja siis pärast 20 aastat iseseisvust — Nõukogude Liit. Seejärel ju kohe fašistlik Saksamaa, ja uuesti NSVL. Nüüd oleme taas ühtsed Euroopa Liidus.

Meie rahvad ei tunne üksteise suhtes vaenu. Isegi praegu, mil poliitikud külvavad inimeste südametesse hirmu ja viha, kardavad Balti riigid Venemaad, aga mitte teineteist. Sõjalistel õppustel on stsenaariume, kus tõenäoliseks vaenlaseks on nimetatud keegi suur naaberriik idast, kordades sagedamini kui stsenaariume, kus üks väike riik kaitseb end teise eest.

Aga ajalugu ajalooks, poliitika jääb poliitikaks. Pärast N. Liidu kokkuvarisemist kerkivad Balti ühtsuse ideed pinnale mõned korrad aastas. Ainus suur ja tõsine aktsioon korraldati veel NSV Liidu ajal. See oli Balti kett — aktsioon, mille korraldas Kārlis Roberts Freibergs, tol ajal veel tulevase Läti presidendi Vaira Vīķe-Freiberga poeg. Sellest ajast peale on poliitikud sageli esinenud ühtse rindena, ja veel sagedamini, kui kõne all on finantsid — lahknenud.

See kõik on nii arusaadav, nii kahe jalaga maa peal… Kuhu jäi kurikuulus Balti ühtsus, kui Leedu valis välja rööpad, mis viivad leedulaste Mažeikiai tehasest lätlaste Renge linnani ja sealt edasi — Ventspilsi? Ei ole mingit ühtsust. On Leedu oma huvi — võtta kütusetransiit Ventspilsi sadamalt ära ja anda see üle Klaipeda sadamale. Kus on Balti ühtsus ühise aatomielektrijaama ehitamisel? Ei ole mingit ühtsust. Ei taha Läti ega Eesti investeerida oma raha Leedu majandusse. Isegi Baltimaade ühisraudtee Rail Baltic projekti osas on nii palju arvamusi, kes mida peab, et kui see projekt teostubki, siis ainult tänu Saksamaa raudsele tahtele, aga mitte üldisele Balti koostööle.

Nüüd siis on see, mis meie riike ühendab ja reaalselt Balti ühtsusele kaas aitab — osalus NATO-s.

Just see organisatsioon võimaldab ühiseid õppusi ja isegi poliitikute ühisavaldusi. Kuid majandusega on sellel sama vähe seost kui tänase tähtpäeva paatosel tegeliku sündmusega, mis toimus 780 aastat tagasi.

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetuse seisukohaga.

 

 

115
Tagid:
baltikett, Balti riigid