Vene Arktika.

Vene Arktika: armuda ja tagasi tulla

69
(Uuendatud 05:11 19.09.2016)
Kui Tihhaja lahelt lahkuti, ei mõelnud keegi konserveerimisele. Pandi lihtsalt uksed kinni ja sõideti minema. Aja jooksul kolkisid jääkarud aknad sisse, maja täitus lumega, mis ajapikku muutus jääks.

Meediaagentuuri Rossija Segodnja vaatleja Veera Kostamo, Franz Josephi maa, Hookeri saar, Tihhaja laht, Vene Arktika rahvuspark.

Järg olukirjeldusele Franz Josephi maal Tihhaja lahel töötavatest inimestest. Algus vt „Vene Arktika: ema, mind ei pistetudki nahka.

Tihhaja lahe peremees

Kui Tihhaja lahelt lahkuti, ei mõelnud keegi konserveerimisele. Pandi lihtsalt uksed kinni ja sõideti minema. Aja jooksul kolkisid jääkarud aknad sisse, maja täitus lumega, mis ajapikku muutus jääks. 2012. aastal suudeti jääst puhtaks rookida kõigest kaks maja.

Jäämägi Vaikses lahes, Franz Josephi maa, Vene Arktika rahvuspark.
© РИА Новости. Вера Костамо

„Meie ühisrühma juhtis Juri Karjakin. Kogu uurimisjaam jaotati keskkonnale potentsiaalselt ohtlikeks osadeks ja igale neist valiti oma puhastusstrateegia. Kõik nägi õudne välja: hooned ilma uste ja akendeta, jube palju äravisatud kütusetünne. Kui me koristamist alustasime, loendasime kokku 300 sellist tünni," jutustab Andrei.

Alates 2013. aastast kamandas juba Andrei ise inspektorite meeskonda.

Экспедиция Национального парка Русская Арктика
© Sputnik / Вера Костамо
Vene Arktika.

„Ma olin 25-aastane ja pidin ise ekspeditsiooni tegevust planeerima, alates toidukaupade, materjalide ja tööriistade ostmisest ja lõpetades personali väljavalimisega. Töötasime siis üliõpilaste ehitusmaleva rühmaga Gandvik," meenutab Andrei.

Kõige raskem töö — uurimisjaama puhastamine — oli juba tehtud. Tihhajalt oli kokku kogutud üle saja tonni sodi. Teiste puhastamist vajanud saartega võrreldes ei olnud seda palju.

Nüüd on plaanis luua Tihhajal vabaõhumuuseum. Tänavu avati suveniiripood, tegutseb Vene Posti osakond, valmis on ökoloogilised suusarajad.

„Kahjuks oleme kaotanud hoonete interjöörid, laborisisustuse, seadmed. Ligi kuutkümmet aastat alates jaama avamisest ei ole raisku lastud. Siia on sisse põiganud laevu, igaüks pidas oma kohuseks viia kaasa mõni „suveniir"," ütleb Vene Arktika rahvuspargi vanemteadur Jevgeni Jermolov. „On üsna tõsiseltvõetav protsent turiste, keda huvitab nimelt ajalugu. Kuid nagu ikka, teavad nad ainult välismaised nimesid: Nansenit, Jacksoni, Amundseni. Nõukogude perioodi ajaloolisest osast ei tea tegelikult keegi mitte midagi. Me tahame, et Arktikas kõlaksid taas Sedovi, Schmidti, Papanini nimed."

Reisikorraldajad, kes varem püüdsid Tihhaja maabumispaikade nimistust välja jätta, toovad nüüd soodsate ilmaolude korral tingimata külalisi sellesse lahte.

Arktiline kodu

„Pojukesed, kas kõik on kodus?"
„Kõik, Andrei Vassiljevitš."
„Tähendab — meile on külalisi."

Poisid jooksid akna juurde. Karu mängib millegi talle huvipakkuvaga naabermaja juures. Uusishimu on üldiselt üks selle eluka omadusi, mis aitab tal ellu jääda.

Kui lähed välja ilma relvata, siis piisab ühest eksimusest — teist võimalust Arktika ei anna.

Vee peal tuleb samuti olla ettevaatlikum, on olnud juhtumeid, kus morsad on oma territooriumi kaitstes paate rünnanud. Nüüd ujuvad morsad lahte iga päev. Nii ema poegadega kui ka terve rühmana. Jorisevad-jutustavad valjusti, lasevad ennast vaadelda.

Экспедиция Национального парка Русская Арктика
© Sputnik / Вера Костамо
Rahvuspark "Vene Arktika".

„Ei ole häbeneda. Selle pärast, mida teed, ei pea häbi tundma." Andrei kütab sauna oma poiste ja „teaduse" heaks, nagu pargi teadustöötajaid siin nimetatakse.

„Tihhaja — see on kodu, kus me püüame korda hoida.

Värsket vett, millega oleme suurel maal harjunud, siin ei ole, kasutatakse platoole voolanud sulavett. Tingimata tuleb tarvitada vitamiine. Elektrit ei ole, kaks generaatorit töötavad kordamööda, enamasti lülitatakse need sisse mõneks tunniks päevas, et leiba küpsetada. Kütmiseks on ahjuküte — selleks kasutatakse puitmajade taastamiseks sobimatut puitu.

Sidesüsteem — ainult erakorraliste teadaannete edastamiseks ja harvadeks telefonikõnedeks lähedastele. Varahommikust õhtuni — töö.

Kõigist nendest tingimustest hoolimata kipuvad inimesed, kes on siin kord juba olnud, uuesti tagasi tulema. Sel aastal on ainult Andrei siin esimest hooaega tööl, ülejäänud on Tihhajal juba teist-kolmandat korda.

„Ma üritan noormeeste elu mitmekesistada, et siinoldud aeg ei muutuks monotoonseks tööks. Nad on õppinud paati juhtima, supelnud merepääste tuukriülikondades, saanud teada, kuidas hooldada generaatorit, kuidas relva puhastada. Nende jaoks on see järjekordne elukogemus."

Mõnikord silmitsed noori mehi ega mõista, miks nad enda üle nii uhked on.

Ent tuleb ette, et inimene ja koht sobivad kokku.

Dima Põžik, kolmandat hooaega Arktikas

Ma armusin Arktikasse. See on ainuladne paik, täpselt sada aastat tagasi ohverdasid inimesed siin iseenda, et tuua kasu riigile. See ajalugu on väga selgesti adutav.

Kolme aastaga on Tihhaja kardinaalselt muutunud, pärast nõukogude aega oli siin jaamas prügimägi. Töö tulemusi on tunnustanud turistid ja need inimesed, kes on nänud lahte viis-kuus aastat tagasi. Nende hinnangul on kõik tublisti muutunud. Tore, et leidub inimesi, kellele Tihhaja saatus korda läheb. On kohutav, kui laht veel kord hüljatakse.

Aeg, mil oled eemal sidekanalitest ja inimestest, kellega siit suhelda õnnestub, sunnib paljutki ümber mõtestama. Kolme aasta jooksul on mul olnud selline aeg. Ma olen muutunud. Mulle on loodus lähedasemaks saanud.

Suurtes linnades elavad inimesed ei kujuta hästi ette, millist jõudu nõuab juba tekitatud kahju minimeerimine või likvideerimine.

Arktikas elavad inimesed usaldavad üksteist rohkem kui suurel maal. Kolme aastaga siin olen ma leidnud endale rohkem sõpru kui kogu elu jooksul.

Rõõmu on küllaga, Tihhajaga seotud lõbusaid juhtumeid jagub küllaga. Tihtilugu meenutan polaarrebaseid Seregat ja Jurat. Möödunud hooajal külastasid nad meid iga päev, väga uudishimulikud loomad. Nüüd aga pole neid miskipärast näha.

Iga aastaga muutub töö üha huvitavamaks, avame uusi maju. Kui olen siin kasu toonud, on see juba tore, see teeb mulle rõõmu kogu eluks.

Julia Beljakova, teist hooaega Arktikas

Mina olen Arktikas juba olnud, töötasin Alexandra maal. Lendasin ära ega teadnud täpselt, kas naasen veel kord Arktikasse. Kui mulle helistati ja pakuti siin tööd, ei kuulanud ma isegi lepingutingimusi lõpuni ära, olin kohe nõus. Esimestel päevadel oli emotsioone üle ääre. Kas positiivseid või negatiivseid — raske mõista.

Raske on mitte et öelda, vaid uskuda, kus sa asud. Vaatad kaarti ja saad aru, et oled siin — maailma kõige ülemises otsas. Mulle tundub, et sõidan koju ja räägin, räägin, muudkui jutustan kõigile Arktikast.

© РИА Новости
Vene Arktika.

Öelda, et Arktika on lihtsalt jääväljad — see ei ole tõsi. Öelda, et jäämäed — sedagi on liiga vähe. See on ülimalt suursugune. Globaalne. Omaette maailm oma seadustega, ainulaadse loodusega. Sõnul väljendamatu. Ta ei ole nii agressiivne ega kiuslik, nagu räägitakse. See on rahulikkus.

Siin on kõik omal kohal, iga kivike. Iga lind teab, kus on ta kodu.

Minu jaoks on see sõit olnud tõukeks. Mulle näib, et tulen tagasi ja mul on hoopis teine elu ja isegi teine maailmavaade.

Tihhaja inimesed, kes on siin töötanud, tahavad tagasi tulla. Naasta koju Antarktikasse.

 

69
Tagid:
Arktika, Venemaa
Teema:
Arktika (25)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul