Loomade varjupaik.

Aitame kodutuile kassidele kodu leida, ise kodunt lahkumata

150
(Uuendatud 16:28 01.09.2016)

TALLINN, 1. september — Sputnik. Paljudel on juba lemmikloom olemas, keegi aga alles plaanib endale neljajalgse sõbra soetamist. Kuid kaugeltki igaüks ei ole suuteline õigesti hindama kogu vastutuse määra, mis sellise sammuga kaasneb. Juhtub ka nii, et mõne aja möödudes kaotab inimene huvi oma lemmiku vastu või ei jätku tal looma eest hoolitsemiseks aega. Just seetõttu tõstetakse tänapäeval tuhandeid lemmikloomi tänavale, kodutuiks. Varjupaigad ja loomakaitseorganisatsioonid teevad omalt poolt kõik, et neid loomakesi aidata. Kuid sageli vajavad ka varjupaigad ise abi.

Sel põhjusel mõtles projekti Animalslife.Net kaastundlik meeskond välja, kuidas tõmmata probleemile avalikkuse tähelepanu varjupaikade üleasustuse probleemile ja paigaldas neist mõnedesse veebikaamerad. Animalslife.Net projekti kallal töötab viis energilist noort inimest, kes püüavad loomade elu paremaks muuta. Projektile valitud nimi ei saanud sugugi juhuslik. Selle projekti teostamine toimub internetis ja tähendab inglise keelest tõlgitult „Loomade elu internetis".

Iga hooliv inimene saab kus iganes ruumipunktis jälgida mitte üksnes loomade elu varjupaigas, vaid hakata ka vabatahtlikuna sealseid loomi toitma või saab mõne neist isegi endale koju võtta.

Suure südamega inimesed püüavad loomi aidata

Nagu rääkis Sputnikule üks projeti eestvedajaid Mark Barkan, on kodutute lemmikloomade, eriti aga kasside olukord jõudnud kriitilise piirini. Tema sõnul on varjupaigad ülekoormatud, riigieelarvest kasside steriliseerimiseks eraldatud raha aga on otsas.

„Vabatahtlikud ja loomadest hoolivad inimesed on sunnitud ise hulkuvaid loomi püüdma, koguma raha ja vedama neid steriliseerimisele," räägib Barkan.

Projektijuht märkis, et tuhanded kassipojad sünnivad antisanitaarsetes tingimustes ja surevad erinevate viiruste ja parasiitidega haigestumiste tõttu. Needsamad hoolivad inimesed, kes ei suuda kodututest loomadest ükskõikselt mööduda, püüavad haigeid kassipoegi, ravivad neid ja pakuvad neile ajutist peavarju, tegeldes samas ka loomakestele püsiva kodu otsimisega.

Приют для бездомных животных.
© Sputnik / Саид Царнаев
Loomade varjupaik.

"Juba mainitud ja muidki asjaolusid arvestades jõuti otsusele luua projekt, mis aitaks tõmmata avalikkuse tähelepanu kodutute loomade rohkuse valusale probleemile," nendib Barkan.

Tema sõnul elab kõige enam kodutuid loomi varjupaikades, seetõttu otsustati keskendada oma jõupingutused just neile. Projekti eesmärgiks on motiveerida inimesi loomi varjupaikadest enda juurde koju võtma. Iga soovija saab reaalajas interneti teel varjupaiga asukatega tutvuda ning neid omalt poolt toetada või leida endale nende hulgast uus sõber.

Juba on neid, kes on endile uue kodu leidnud

Projekti Animalslife.Net ametlik koduleht käivitati 2016. aasta 1. märtsil. Mark ütleb, et selle suhteliselt lühikese aja jooksul, mil projekt on toiminud, on juba mitu kassi ja koera tänu varjupaigaelu näitavatele veebikaameratele endale kodu leidnud. Projektijuhi sõnul ei tammu projekt sugugi paigal. Lähimal ajal plaanitakse süvendada koostööd varjupaikadega, tulevikus aga ilmub neist igaühe kohta oma individuaalne vajaduste nimistu.

„Vaatamata sellele, et teavet oma projektist asusime me levitama võrdlemisi hiljuti, on loomadele appitulijaid märksa rohkem kui oskasime oodata.

Häid inimesi siin ilmas ikka leidub!" nentis ta. Barkan lisas, et just praegu peetakse läbirääkimist Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi ja Suurbritannia loomade varjupaikadega: projekti eestvedajatel on esmajoones kavas luua sidemeid Euroopa varjupaikadega, mis aga edasi saab — eks aeg näitab.

Kuidas on veebipõhine projektitöö korraldatud

Veebikaamerate kaudu edastatav pilt annab võimaluse mitte üksnes hinnata loomade eluviisi ja pidamistingimusi, vaid ka maksimaalselt lihtsustada inimeste ja varjupaiga vahelist suhtlemist. Kui teil tekib soov varjupaiga hoolealune endale koju võtta, siis saate loomakese endale välja valida, vaadates veebikaamera vahendusel otsepilti varjupaigast. Projekti kodulehel on võimalik vastava varjupaiga juhtkonnaga otsekohe ühendust võtta ja kohtumise asjus kokku leppida.

Barkan ütles, et tänasel päeval on neil olemas inimesed, kes on valmis kaamerate paigutamisel oma abi osutama. Selle aasta lõpul — tuleva aasta algul plaanivad korraldajad tulla lagedale ühisrahastusega (avaliku korjandusega), et koguda raha järgmiste kaamerate edasiseks ülesseadmiseks. Iga varjupaiga juhtkond valib omal äranägemisel koha, kuhu veebikaamera paigutatakse. Selleks võib olla näiteks kas koerte jalutusplats, mõne konkreetse looma puur või kasside tuba.

Head teha võib igaüks

Animalslife.Net kodulehe kaudu on võimalik osta varjupaiga loomadele toitu. Kusjuures üks toiduportsjon maksab kõigest ühe euro. Projekti eestvedajad lubavad, et loomatoit tuuakse otse varjupaika, teie aga saate otseülekandes vaadata, kuidas loomad teie kingituse kallal maiustavad. Küsimusele, kas inimesed nõustuvad ja usaldavad vaid ausõna peale oma raha üle kanda, vastas projektijuht kindlalt „jah".

„Oma projekti järgijate silmis oleme me usalduse juba välja teeninud. Tänu regulaarselt välja saadetud kontoväljavõtete skaneeringutele on nad saanud veenduda, et me tõesti saadame kogu ostetud toidu varjupaikadele," ütleb Mark.

Tema sõnul võib igaüks, kes edaspidi tahab projektiga liituda ja loomi aidata, oma silmaga näha neid skännitud ostukinnitusi ja aruandeid, mis on välja riputatud nii sotsiaalvõrgustikes kui ka projekti ametlikul kodulehel.

„Kuna me hindame kõrgelt igaüht, kes on andnud oma panuse loomade heaks, on meie kontroll ja järelevalve rahaülekannete ja aruandluse osas peensusteni välja töötatud," lisas Barkan.

Usalda, aga kontrolli

Sputnik võttis ühendust ühega neist lemmikloomade varjupaikadest, kes projektiga Animalslife.Net koostööd teevad, et uurida, kas nad on ka koostööga rahul. Varjupaiga Pesaleidja vabatahtlik Küllike lausus, et organisatsioon Animalslife.Net edastab reaalajas kaamerapilti loomade varjupaigast 24 tundi ööpäevas.

„Tahan öelda, et sellisel veebiülekandel on tohutu menu. Suur hulk inimesi jälgib meie varjupaigaloomade elu," ütles Küllike.

Tema sõnul on raske öelda, kas kasse ja kassipoegi on varjupaigast tänu veebikaameratele rohkem kodudesse viidud, küll aga teab ta kindlalt, et inimesed on tulnud varjupaika loomi vaatama sellepeale, kui nägid huvipakkkuvaid loomi veebiülekande kaudu.

Varjupaigas Pesaleidja seisab kaamera ülal ligi kaks nädalat.

Käesoleval ajal teeb projekt Animalslife.Net koostööd kuue varjupaigaga Lätis, nelja varjupaigaga Leedus ja lemmikloomade varjupaigaga Eestis, kelle hulgas on MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu, Pesaleidja, Viljandi Varjupaik. Projekti eestvedajad loodavad seda nimekirja laiendada.

 

150
Tagid:
varjupaik, koer, kass, Viljandi, Eesti, Saaremaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul