Võimud tahavad, et raha jõuaks tagasi riigieelarvesse.

Valitsus kaupleb pensionifondidega

33
(Uuendatud 07:54 02.06.2016)
Kommertspangad ja pensionifondid kardavad, et valitsus üritab neid kohustada investeerima teise pensionisambasse kogutud raha Eesti majandusse ja mitte välismaistesse ettevõtetesse. Valitsus lubab rahandusminister Sven Sesteri suu läbi mõelda riigiettevõtete võlakirjade käikulaskmisele, misjärel fondid saaksid neid omandada.

TALLINN, 1. juuni — Sputnik. Rahandusminister Sven Sester pooldas riigiettevõtete võlakirjaemissiooni ja isegi nende aktsiaportfellide müügileandmist, et kaasata riigi majandusse pensionifondide finantsvahendeid. Fondid ise teatavad, et käesoleval hetkel puuduvad vajalikud vahendid ja puudub ka huvi investeerida finantsvahendeid Eestisse. Tegelikult käib valitsuse ja fondide vahel praegu kauplemine.

Paljude ekspertide hinnangul on tegelikult teemaks võetud võimalused riigiettevõtete erastamiseks ja valitsuse kavatsusest kaasata pensionifondide vahendid riigieelarvesse. Majandusanalüütik Pjotr Vernitski tuletas meelde kriisiaastatel riiklikult teostatud vahendite väljaviimist haigekassast ja avaldas ettevaatavat arvamust, et enam-vähem sinnakanti võivad pöörduda ka jutud pensionifondide rollist rahvamajanduses. „Valitsus püüab kõigi kättesaadavate vahenditega riigieelarvet kosutada," leiab Vernitski.

Õigus pensionirahale

Kuid pensionifondid, mis kuuluvad peamiselt suurtele välismaistele erapankadele, on küllalt teravahambulised vastased, kellelt ei saa midagi niisama kingituseks ega ära võtta. Ehkki moraalne õigus riigil selleks on, sest panustab ju riik oma vahendeid teise pensionisambasse. Ent sellegipoolest on valitsus kõige tõenäolisemalt sunnitud minema riigiettevõtete osaliselt või koguni täielikult erastamise teed. Seda enam, et hägused jutud nende „restruktureerimisest" juba käivad.

Majandusanalüütik Vladimir Vaingorti arvates võib valitsus minna riigiettevõtete erastamisele ka arvestusega, et seeläbi vabaneda probleemsetest ettevõtetest nagu rahvuslik lennukompanii (kuidas iganes seda just ei nimetata), raudtee ja kaubasadam. Vaingort leiab, et normaalse majandusloogika seisukohalt oleks mõistlik riigi poolt kogutud pensioniraha siinsamas ka investeerida. Kuid kas valitsus saab mis tahes fonde kohustada seda tegema, on eksperdi hinnangul raske öelda.

Minister oli poolt

Minister Sester teatas eelnevalt, kohtumisele fondihaldurite, pankade esindajate ja rahandusekspertidega, kus kõne all oli pensionifondide teise samba roll riigi majanduse arengus, et ta pooldab pensionifondide teise samba vahendite investeerimist Eesti majandusse, mille tarvis tasub kaaluda riigi omanduses olevate ettevõtete võlakirjade emiteerimist ja uute aktsiapositsioonide turuletoomist.

"Toetan täielikult seda, et pensionifondide investeeringud tuleksid Eestisse. Ma arvan, et kõige paremaks meetmeks on siinkohal võimalike riigi finantsinstrumentide turule toomine," ütles Sester BNS-ile pärast ümarlauda, kus arutati pensionifondide rolli üle Eesti majanduses.

Fondid kardavad sundust

Kommertspankade ja fondihaldurite reaktsiooni põhjal otsustades on neil alust karta, et riik võib püüda neid sundida raha riigiettevõtetesse investeerima. Suurimate Eestis tegutsevate kommertspankade seisukoht on, et enne pensionifondide Eestisse investeerimise kohustuse pealepanemist tasub luua vastavad instrumendid, mis üldse ahvatleks investeerima.

Swedbanki pangandusjuht Baltimaades Priit Perens lausus Eesti Pangaliidu ja BNS-i korraldatud ümarlaual panganduse kohta Balti riikides, et praegu kaalutakse seoses pensionifondidega kaht vastandlikku ideed: fondide aktivate ületoomist Eestisse ja fondide haldustasude vähendamine.

Kohustus Eestisse investeerida tähendaks Perensi sõnul kulude kasvu. Tema sõnade kohaselt tuleb enne sellise ettepanekuga väljatulemist luua Eestisse investeerimise võimalused.

SEB-panga Balti divisjoni juhi Riho Undi sõnul võib, nagu BNS-i tsiteeris, Eestisse investeerimise kohustusega kaasneda riske. „Varem me rääkisime, et kindlasti investeeriksime Eestisse, kui meil oleks selleks vastavad instrumendid," ütles ta. „Kui turul oleks riigivõlakirjad, oleks investeeringud Balti riikidesse suuremad."

 

33