Viimase kümne aasta jooksul on maailmas järsult avanud vajadus alternatiivsete infoallikate järele, sealhulgas Venemaalt.

Arvamus: „objektiivsuse vaakum“ tõstis läänes huvi Venemaa meedia vastu

40
(Uuendatud 14:46 01.05.2016)
Viimase kümne aasta jooksul on maailmas järsult avanud vajadus alternatiivsete infoallikate järele, sealhulgas Venemaalt, Lähis-Idast ja Aasiast lähtuva info järele.

TALLINN, 1. mai — Sputnik. Vastavalt Ühendkuningriigi PricewaterhouseCoopers´i (PwC UK) uuringule agentuuri Rossia Segodnja (Russia Today, RT) tellimusel on viimase aastakümne jooksul maailmas kasvanud nõudlus alternatiivse informatsiooni, sealhulgas Venemaalt tuleva teabe järele. Politoloog Pavel Tarussin märkis Sputniku raadio saates, et sellel tendentsil on objektiivsed põhjused.

Viimase kümne aasta jooksul on maailmas järsult avanud vajadus alternatiivsete infoallikate järele, sealhulgas Venemaalt, Lähis-Idast ja Aasiast lähtuva info järele, öeldakse PwC UK uuringus tendentside kohta uudiste sisutarbimise suundumustest, mis viidi läbi RT tellimusel.

PwC spetsialistid tuginesid kümne riigi elanikkonna küsitlustega kogutud andmete kvantitatiivsele analüüsile: küsitlused hõlmasid USA, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania, Venemaa, Argentina, Mehhiko, Egiptuse ja India elanikke. Oma järeldusi kinnitasid ettekande autorid uudisteagentuuride juhtide ja tippjuhtide arvamustega, kes esindasid viit suurt rahvusvahelist uudisteorganisatsiooni: CNN, Guardian Media Group, BBC Global News, Vice Media ja teleSUR.

Uudiste suhtes kasvanud huvi tulemuseks on ettekande autorite hinnangul nii traditsiooniliste meediakanalite auditooriumi kasv kui ka uute meediakanalite edukas tulek infoturule.

Moskva riikliku ülikooli riigijuhtimise teaduskonna õppejõud politoloog Pavel Tarussin leiab, et lääneriikides kasvanud huvil alternatiivse vaatepunkti vastu on täiesti objektiivsed põhjused.

„See tendents on silmanähtav ja sellel on objektiivsed põhjused. Põhiosa informatsioonist annavad ingliskeelsed meediakanalid. Kuid viimastel aastatel on nad läinud harjumuspäraselt sündmuste edastamiselt üle äärmuseni lihtsustatud ja ühekülgse pildi edastamisele. See aga ei rahulda enam ei lääne vaatajat ega ka lugejat, kes on harjunud ideede ja informatsiooni mitmekesisusega. Seetõttu pöördub tema tähelepanu teiste allikate poole, infokanalitele, mis võimaldavad luua ulatuslikumat pilti maailmas toimuvast. Ja objektiivsuse vaakum, mis ilmneb viimasel ajal lääne meediakanalites, kompenseeritakse loomulikult suurema huvi ja tähelepanuga Venemaa ja teiste riikide meedia vastu," ütles Pavel Tarussin Sputniku raadio saates.

Tema arvates väljendavad lääne meediaväljaanded sageli mitte niivõrd isiklikku vaatenurka kuivõrd oma riigi juhtkonna seisukohta. Ja see mõjutab samuti lääne inimeste suhtumist meediasse.

„Pärast Nõukogude Liidu lagunemist tundis lääs teatavat võitjaeufooriat ja seetõttu oli infopoliitika Venemaa suhtes märksa soosivam. Aga kui me hakkasime „hambaid näitama", muutus teabeedastuse retoorika otsekohe. Muidugi, lääs räägib praegugi, et massimeedia on neljas võim, kuid otsustades selle pildi järgi, mida me näeme, kinnitab informatsiooni edastamise ja toimetamise poliitika lääne meedias nende riikide juhtkondade huve, kus need meediakanalid asuvad," ütles politoloog.

Samas hakkavad lääne meediakanalid tema hinnangul nüüd tähele panema oma lugejate arvamust.

„Viimasel ajal on Ukraina sündmuste valgustamise tonaalsus, samuti Süüria kajastamine muutumas. Tähendab, meedias mõistetakse, et lihtsustatud pilt, mida nad oma lugejatele ja vaatajatele pakuvad, enam ei müü. Ja nüüd hakatakse tasapisi rääkima mitte sellest, et Venemaa on mingi deemon, vaid hakkab siiski ilmuma elemente suuremast mitmekesisusest, hakatakse kirjutama meie maast ja sündmustest ulatuslikumas võtmes," lausus Pavel Tarussin lõpetuseks.

 

40