Browder rikkus isegi Brüsseli ilma.

Andekas mister Browder

50
Austatud ameerika politoloog ja ärimees Gilbert Doctorow kirjutas Russia Insideris, et William Browder tühistas Andrei Nekrassovi filmi „Magnitski seadus. Kulisside taga“ eel-esilinastuse Euroopa parlamendis „toolilt tõusmata“.

TALLINN, 1. mai — Sputnik. William Browder katkestas Andrei Nekrassovi filmi „Magnitski seadus. Kulisside taga" eel-esilinastuse Euroopa parlamendis, kinnitab linateose režissöör. Filmis avaneb Browder esmakordselt lääne publikule sugugi mitte Kremli ohvrina. Seda, miks ta ilmaaegu uue skandaali põhjustas, selgitas Jevgeni Popov.

Londonis, kontorist väljas

Austatud ameerika politoloog ja ärimees Gilbert Doctorow kirjutas Russia Insideris, et William Browder tühistas Andrei Nekrassovi filmi „Magnitski seadus. Kulisside taga" eel-esilinastuse Euroopa parlamendis „toolilt tõusmata" — otse investeerimisfondi Hermitage Capital peakorterist Londonis. Lugu ei olnud päriselt nii. Minule teadaolevalt ruttas Browder linastuseks määratud päevaks Brüsselisse. Kolmapäeva õhtul nägi teda koos turvameeskonnaga Europarlamendi hoonest väljumas inimõiguste aktivist Kirill Kabanov. Browder paistis Kabanovi sõnul rahulolev. Naeratas. Istus autosse ja sõitis ära.

Browder tühistas mitte ainult filmi näitamise, vaid ka isikliku briifingu, mille määras toimuma neljapäeva hommikul kella 9.30 kummalise numbriga ruumis WIB03M004 (katsu seda ühe hingetõmbega välja lugeda). Seal kavatses ta nähtavasti teha Nekrassovi kaheaastase töö viljad pihuks ja põrmuks. Aga — kui pole filmi, ei ole ka vajadust seda tampida.

Ent neljapäeval tõi miski siiski Browderi uuesti Euroopa parlamentarismi tsitadelli. Lühikese kohtumise (15 minutit) viis ta läbi 8. korrusel. Ajakirjanikele ei hakanud midagi ütlema. Ja reporterid nägidki, nagu räägiti, vaid tema brauderliku kuue hõlma. Mul vedas kõigist teistest kõige vähem. Ma ei näinud isegi tükikest mantlisiilu, kuigi ootasin selle peremeest kella 7-st hommikul sissekäigu juures, kus Browderit eelmisel õhtul oma endise FSB-ohvitseri kullipilguga märkas Kabanov. Browder tõmbab oma mahhinatsioonide kange isiklikult. Igatahes jääb selline mulje.

Browder rikkus isegi Brüsseli ilma

Brüsselis on neil päevil vastik ilm. Vihm, tuul, kraade natuke üle nulli. „Browder rikkus ilma ära," naljatas Pavel Karpov, endine Moskva politseinik, kes tegeles Browderi ettevõtte Hermitage Capital maksupettuste uurimisega. Karpov figureerib endastmõista eranditult kõigis „Magnitski nimekirjades". Niisiis, ma olin juba valmis uskuma nalja ilmast, lähtudes sellest, mis näis olevat William Felix Browerile täiesti jõukohane: müüa „Magnitski nimekiri" USA Kongressile, sundida Barack Obamat „Magnitski seadusele" alla kirjutama, saavutada, mõelda vaid, kaks „Magnitski nimekirjal" põhinevat resolutsiooni Euroopa parlamendilt — ja nüüd siis keelas Browder Andrei Nekrassovi filmi esilinastuse-eelse näitamise.

„Browder ja tema meeskond on kõigeks võimelised," ütles mulle Europarlamendi saali filmi vaatama tulnud politoloog Gilbert Doctorow.

„Kõigeks?" küsisin üle. „Kõigeks," kordas Doctorow.

Konjunkturistlik lugu

Kes ta õieti selline on, kes seisab ameeriklaste kompanii asutaja poja, kapitalisti ja, nagu paljud, sealhulgas vene kriminaaluurijad kinnitavad, rahvusvahelise petturi Browderi selja taga — peale eriteenistuste ja kapitali? Ei ole ju maailmas tehtud ühtegi kohtuotsust selle kohta, et Browderit on Venemaal röövitud, võetud temalt ta vara, raha või väärikus. Mitte ükski kohus maailmas ei ole nimetanud Magnitski hukkumist mõrvaks.

Mitte ükski kohtunik sel planeedil ei ole mõistnud vene politseinikke ja ametnikke süüdi kurikuulsa 230 miljoni dollari varastamises riigikassast. Mitte keegi pole mitte kunagi ametlikult, kohtu korras, pärast uurimistoiminguid ning tunnistajate, prokuröride ja advokaatide ärakuulamist nimetanud kurjategijaks kedagi neist, keda Browder oma nimekirja kandis. Mitte keegi, mitte kunagi ja mitte kusagil.

Kuid „Magnitski seadus" töötab. Alla kirjutatud „Headuse Impeeriumi" (aitäh Konstantin Sjominile särava metofoori eest) presidendi poolt. Mille alusel? Ei mingil. Lihtsalt Browder ütles nii. Aga Kongress, Valge Maja peremees ja suur osa eurosaadikuid ei hakanud vastu vaidlema. Ei olnud ju põhjust. Isegi väga konjunkturistlik lugu, osava jutustajaga, ja ka aastaaeg on USA-s ja Euroopas selline — venevastane.

Browder — professionaalne hüpnotisöör

Võtmetähtsusega kaader Nekrassovi filmis (ma nägin seda ainult fragmentaarselt, kokku 20 minutit enam kui 2-tunnisest filmist) — selleks ei ole Browderi hapu nägu hetkel, kui ta taipab, et autor kahtleb tema versioonis, esitades ohtlikke ja ebamugavaid küsimusi, vaid Europarlamendi Šveitsi saadiku, sotsialist Andreas Grossi lause, mis tõlkes kõlab sõnasõnalt nii: „Kõik need dokumendid on pärit Browderi allikatelt."

See lause on kohtuotsus. Selgitan, miks. Andreas Gross on ettekande „Sergei Magnitski tapjate karistamatuse lubamatus" autor. Vene keelde tõlgituna sisaldab see dokument 72 lehekülge, ja see dokumendi põhjal kujundab tegelikult Euroopa parlament, see tähendab kogu Euroopa oma seisukoha seoses Hermitage´i raamatupidaja hukkumisega.

Hinnang on juba pealkirjas — „tapjate". Kuid kes otsustas, et surm eeluurimisvangla müüride vahel 16. novembril 2009. aastal oli tapmine? Kohus, prokurör, uurija? Ei, nii otsustas Browder.

Tema agarust kirjeldab Gross ettekandes sõnadega „ radikaalne, sageli ühekülgne pühendumus, kui mitte öelda kirg". Teravalt öeldud. Kuid miks ei peaks ühekülgse, pühendunud, kirgliku radikaali tunnistusi üle kontrollima? Kogu ettekanne on kirjutatud tema dikteerimisel, mida Gross, nagu näha, tegelikult tunnistab.

Konsultant-asutaja

Ma arvan, et ei pruugi isegi midagi Sergei Manitski kohtuasja kohta lugeda, et mõista — Browder on valetaja. Tasub näiteks heita pilk Hermitage´i fondi põhikirjale jt asutamisdokumentidele (muide, kasutan teadlikult selle fondi ingliskeelset nimekuju, kuna käsi tõrgub transkribeerimast seda Ermitaažiks). Seal on must-valgel kirjas: fondi asutaja — Edmond Safra. Liibüa-brasiilia päritolu ameeriklane, miljardär, panga Republican National Bank of New York omanik, kes põles elusalt ära oma kodus Monacos 1999. aastal väga kahtlastel asjaoludel. Gross nimetab teda oma ettekandes, muide, üksnes „saladuslikuks pankuriks". William Felix Browderi nimi on asutamisdokumentides märksa allpool. Ja mitte asutajana. Vaid… konsultandi staatuses. Kas on Browder kellelegi kuskil rääkinud, et teenis rikka Safra juures pelgalt konsultandina? Muidugi mitte. Mitte sellisest ametist. Asutaja ja punkt.

Sedasorti odavate valede tolknev saba, millel õieti mõtetki pole, saadab Browderit igal pool. Ta räägib ladusalt seda, mis talle kasulik, ja loobub oma tõepoolest kaunitest passaažidest kohtusaalis. Magnitskitki nimetab ta ju ainult „miitingutel" juristiks ja oma advokaadiks.

Vande all, New Yorgi kohtus tänaseni ainsaks jäänud pingelise ülekuulamise päeval keeldus ta tegelikult ütlusi andmast.

Ta oleks võinud Magnitski päästa

Samamoodi ütles Browder omal ajal lahti ka Sergei Magnitskist endast. Minu pilgu läbi, ülekantud tähenduses „Browder „tappis" Magnitski" ja tegelikult polegi see mingi metafoor, vaid kõige tõelisem jõhkralt traagiline tegelikkus — tema oleks võinud oma raamatupidaja päästa. Näis, nagu oleks tasunud vaid tasumata maksud ära maksta — ja kõik: toimik suletakse, Magnitski lastakse vabaks ja võib saada märksa kvalifitseeritumat arstiabi kui see, mida saadi talle tol ajal vanglas osutada.

Browder ei hakanud kaaslast välja aitama. Räägitakse, et päris varsti pärast Magnitski surma ostis ta endale Aspenis maja. Räägitakse, et suure ja ilusa.

Kuid Browder ei ole siiski nii arvestav, nagu võib paista. On ju teda paljastavale filmile „Magnitski seadus. Kulisside taga" võimatu välja mõelda paremat reklaami kui keeld seda Europarlamendis näidata.

P.S. Filmi esilinastuse kuupäev euroopa avaõiguslikus telekanalis ARTE on seni jäänud samaks — 3. mai. Kuid autoril ei ole täit veendumust, kas Browder telekava ei muuda.

 

 

50
Samal teemal
Režissöör: William Browder sai juurdepääsu Magnitskist rääkivale filmile ebaseaduslikult
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul