Naastrehve võib kasutada alates 15. oktoobrist

Naastrehve võib kasutada alates 15. oktoobrist

176
(Uuendatud 15:58 10.10.2018)
Maanteeamet tuletab meelde, et kohustuslik talverehvide kasutamise aeg on veel ees, ent naastrehvidega sõitmine on lubatud alates 15. oktoobrist.

TALLINN, 9. oktoober — Sputnik. Mida paremad on rehvid, seda kindlamalt püsib auto teel.

Sõidukijuht peab arvestama, et talvised sõiduolud erinevad kardinaalselt suvistest ning ootamatut libedat teed tuleb võtta praegusel aastaajal normaalse nähtusena.

Politsei hoiatab: must jää on muutnud teed ohtlikult libedaks>>

Talverehvide puhul on oluline meeles pidada, et talverehvi mustri jääksügavus peab olema suurem kui 3 mm.

Euroopa krimi-struktuurid kauplevad vanade kummidega, illustreeriv foto
© Sputnik / Виталий Аньков

Naastudeta talverehvidega ehk lamellrehvidega tohib sõita aastaringselt.

Jäine ilm suurendab liiklusõnnetuste ohtu>>

Sügiste-talviste ilmaoludega tuleb meeles pidada, et auto teel püsimine, sh ka libedal teel, ei sõltu ainult sellest, kas autol on alla naast- või lamellrehvid. Juht peab alati arvestama teeoludega ning kohandama on sõidustiili või võtteid vastaval sellele. Näiteks libedal teel vähendama kiirust ja sõitma ettevaatlikult.

Kampaania "Tolm tapab" kutsub üles lamellrehve kasutama

Seoses läheneva rehvivahetushooajaga alustas Tallinna linn kampaaniat "Tolm tapab", mis soovitab sõiduki omanikele talvehooajal eelistada väiksema ökoloogilise jalajäljega lamellrehve. Kampaaniaga juhitakse kõigi tallinlaste tähelepanu sellele, millist kahju tekitab naastrehvide kasutamine ja kui lihtne on seda kahju minimeerida.
Pilt

Naastrehvidega sõitmine, eriti lumevaestel talvedel, kulutab teekatet ja saastab linna õhku. Tallinna Tehnikaülikooli poolt läbi viidud uuringust selgus, et kümne kilomeetri läbimisel rebib naastrehvidega varustatud sõiduauto teekatte pinnalt 220-320 grammi mineraalmaterjali ja sideaine osakesi.

Tallinna teede remondi ja ehitamisega ning keskkonna puhtusega otseselt tegelevad ametid — kommunaalamet ja keskkonnaamet — on aastaid edastanud kõigile automanikele sõnumit, et tolmuvaba kevade ootuses võiks talvel naastrehvide asemel lamellrehve kasutada.

Naastrehvide kasutamine põhjustab kümnetesse miljonitesse eurodesse küündivaid remondiarveid teeomanikele, lisaks tekitavad naastrehvid kasutusperioodil kuiva ilma korral lenduvat tolmu, mis eelviidatud uuringu kohaselt soodustab hingamisteede- ja südamehaiguste tekkimist.

Naastrehvide kasutusaeg on välja toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 13.06.2011. määruse nr 42 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" lisas 1. Selle kohaselt võib naastrehve kasutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini.

Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Algab kampaania "Tee on libe, vali vastav sõidustiil!">>

Talverehvide kasutamine Eestis on kohustuslik alates 1. detsembrist.

Auto talvised jalavarjud
© RIA Novosti .
Auto talvised "jalavarjud"
176
Tagid:
naastrehvid, sõiduk, maanteeamet, Eesti
Roolijoomarlus ja toimingud surnukuuris: purjus autojuhte ootab karm karistus

Roolijoomarlus ja toimingud surnukuuris: purjus autojuhte ootab karm karistus

61
(Uuendatud 12:11 18.05.2019)
Moldovas karmistati karistust roolijoomarluse eest – vahelejäänud autojuhid peavad läbima spetsiaalse koolitus- ja ümberkasvatusprogrammi.

TALLINN, 18. mai — Sputnik. Purjuspäi rooli taga vahele jäänud autojuhtide koolitus- ja ümberkasvatuskava mõju tajuvad lähikondsed 26–36 kuud, ütles riikliku kriminaalhooldusinspektsiooni juht Andrei Javorsky intervjuus Moldova Sputniku portaalile.

See programm kestab kuni kolm kuud ja koosneb 12 õppetunnist, millest kolm peetakse individuaalselt ja üheksa grupis.

Kohus saatis raskes joobes autot juhtinud mehe vangi>>

Samal ajal peab isik külastama haiglat, kus ravitakse liiklusõnnetuste ohvreid.

Praegu on kursusi läbi tegemas 24 inimest.

Javorski hinnangul ei ole autojuhi ümberkasvatuskava, sealhulgas surnukuuri külastamine mõnede teiste riikidega võrreldes siiski samavõrd karmkaristus.

"Näiteks Saksamaal kaotab isik, kellelt on juhiluba joobeseisundis juhtimise eest ära võetud, mitte ainult õiguse sõidukit juhtida, vaid ta ei tohi ka pool aastat alkoholi tarbida. See tähendab, et oma vabal ajal ei tohi ta alkoholi, juua," lausus vestluspartner.

Maanteeamet: autorool ja alkohol ei kuulu kokku>>

Enamgi veelgi, jätkas ekspert, kriminaalhooldaja võib kutsuda selle isiku iga kell meditsiinikeskusesse testimaks alkoholi leidumist organismis.

Purjuspäi rooli istunud juhtide ümberõppeprogramm kuulub alkoholivastaste seaduste paketti. Moldova valitsus otsustas möödunud aasta lõpul sealseid vastavaid õigusakte karmistada.

Javorski sõnul seisneb seaduserikkujatest autojuhtide ümberkasvatusprogrammi mõte nende inimeste taas-sotsialiseerimises võitluses kõnealuste juhtumite kordumise vastu, et nad enam kunagi joobeseisundis rooli ei istuks.

Kusjuures mõned neist, kes on juba seda kursust läbimas, külastasid surnukoori pealinna Korolenko tänavas. Seal tegid nad paar tundi ühiskasulikku tööd, pestes liiklusõnnetustes hukkunute surnukehasid ja abistasid koguni lahkamisel.

Andrei Javorski intervjuu täisversiooni leiate SIIT.

61
Tagid:
roolijoodik, Moldova
 Kampaania jooksul tehakse koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga.

Liiklus ei ole koht, kus püüda aega "tagasi võita"

69
(Uuendatud 12:13 23.04.2019)
Eestis algab liiklusohutuskampaania "Võta aega, mitte elu". Kampaania eesmärk on liiklejatele teadvustada, kui rasked võivad olla kiiruse ületamise tagajärjed ja kuivõrd vähe me kiirust ületades tegelikult oma aega kokku hoiame.

TALLINN, 23. aprill — Sputnik. Möödunud aastal oli 26. hukkunuga liiklusõnnetuses üks põhilisi riskitegureid kiirus – selle ületamine või teeoludega mittearvestamine. Liiklus ei ole rallisõit, kus kiirust suurendades püütakse aega tagasi võita. Need mõned võidetud sekundid ei korva kunagi hävitatud või rikutud elusid. Õnnetuste tappev jõud tuleneb just sõidukiirusest.

Mehed satuvad liiklusõnnetustesse kolm korda sagedamini, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Куденко

"Piirkiiruse eiramine ei mõjuta ainult ühte ohukomponenti, vaid mõjub doominoefektina rohkematele teguritele. Kiiruse kasvades aheneb juhi nägemisväli ning seetõttu ei jõua roolisolija märgata kõike eesolevat, pikeneb pidurdusteekond ning sõiduki täielikuks peatumiseks kuluv aeg," selgitab Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Sirli Tallo pressiteate vahendusel. "Enda arvates kiirust ainult natuke ületades seame pidevalt ohtu nii enda kui ka kaasliiklejad. Liiklemine peaks lähtuma põhimõttest võtta aega, mitte elusid."

Isegi vähene kiiruseületamine on äärmiselt ohtlik. Seal, kus 50-ga sõitnud auto on ohtu märgates pidama saanud, liigub 60-ga sõitnud auto veel 43 km/h.

Selline kiirus võib saada saatuslikuks jalakäijale, ratturile ja mootorratturile.

Sel aastal on politseinikud kinni pidanud üle 13 500 kiiruseületaja, lisaks on automaatsed kiiruskaamerad fikseerinud selle aasta esimese kolme kuuga ligi 21 000 kiiruseületamist.

Eelmiste aastate kogemus näitab, et suviste teeolude ja ilusate ilmadega kipuvad inimesed gaasipedaali veel agaramalt vajutama.

Inimesed alahindavad kiiruse ületamisest tulenevaid riske>>

Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo sõnul juhtuvad liiklusõnnetused erinevate asjaolude kokkulangemisel. Kiirusest sõltub aga see, kui rasked on liiklusõnnetuse tagajärjed.

"Kui kõik seisaks paigal, siis ei juhtuks ka ühtegi õnnetust. Maailm on aga mõeldud liikumiseks. Liigeldes õigel ja ohutul viisil, väheneks liikluses vigastatute ja surma saanud inimeste arv märkimisväärselt," toonitab politseikapten Sirle Loigo.

Inimesed alahindavad kiiruse ületamisest tulenevaid riske.

Hukkunuga liiklusõnnetuste peamised riskitegurid on turvavarustuse mittekasutamine, alko– või narkojoove, kõrvalised tegevused ning kiiruse ületamine. Just kiirus on see, mis inimesi tapab ja vigastab, teatas varem Sputnik Eesti.

Maanteeameti andmetel toimus 2018. aastal 1464 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 67 ja sai vigastada 1824 inimest. Eriti traagiliselt jäävad eelmist aastat meenutama jaanuar, juuni ja juuli, sest neil kuudel hukkus liikluses kümme või rohkem inimest.

Võrreldes 2017. aastaga hukkus 2018. aastal liikluses oluliselt rohkem inimesi ning hukkunute arv jäi sarnasele tasemele 2015. ja 2016. aastaga.

Maanteeameti liiklusohutuskampaania "Võta aega, mitte elu" kestab 23. aprillist 20. maini. Kampaania eesmärk on liiklejatele teadvustada, kui rasked ja pöördumatud võivad olla kiiruse ületamise tagajärjed ja kuivõrd vähe me kiirust ületades tegelikult oma aega kokku hoiame.

69
Tagid:
maanteeamet, Eesti, piirkiirus, kiirus, autoliiklus, liiklus
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega