Avarii

Majandusminister: hull olukord liikluses nõuab kriisikoosolekut

55
(Uuendatud 15:16 06.07.2018)
Võrreldes 2017. aastaga kasvas jaanuarist kuni maini inimkannatanuga liiklusõnnetuste arv 8%, õnnetustes vigastatute arv 10% ja hukkunute arv koguni 45%.

TALLINN, 6. juuli — Sputnik. Majandusminister Kadri Simsoni sõnul on olukord liikluses olnud esimesel poolaastal sedavõrd raske, et pädevad ametkonnad peaksid lähiajal kokku saama ning probleemidele lahendusi otsima, vahendas portaal Pealinn viitega BNSile.

Simson toob siseminister Andres Anveltile saadetud kirjas välja, et võrreldes 2017. aastaga kasvas jaanuarist kuni maini inimkannatanuga liiklusõnnetuste arv kaheksa protsenti, õnnetustes vigastatute arv 10 protsenti ja hukkunute arv koguni 45 protsenti.

Kahe kuuga jättis liikluses elu 13 inimest>>

"2017. aasta paistis silma kõigi aegade madalaima liikluses hukkunute arvu poolest, liikluses hukkus 48 inimest ja seega on võrdlus möödunud aasta andmetega tavapärasest erinev. See aga ei muuda fakti, et tänavuse aasta algus on olnud antud vallas tõeliselt traagiline ja vajab reageerimist," kirjutas Simson.

Ka viimases liikluskomisjonis osalenud eksperdid väljendasid Simsoni sõnul muret liiklusohutuse pärast ning avaldati arvamust, et üheks traagiliste liiklusõnnetuste sagenemise põhjuseks võib olla liiklusjärelevalve ebapiisavus ja liiklust rahustavate patrullide vähesus. Komisjonis välja toodud info kohaselt avastati käesoleva aasta viie kuu jooksul liiklusalaseid väärtegusid 31 470. Eelmise aasta sama ajaga avastati liiklusalaseid väärtegusid 39 880 ehk avastamine vähenes 21 protsenti, tõi Simson esile.

"Mäletatavasti olid tänavuse aasta alguses periood, mis tõi endaga kaasa keerulised teeolud. Pöördusite tookord ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole eesmärgiga pöörata tähelepanu teede talihooldusega seonduvale ning ühtlasi esitasite oma ettepanekud majandus- ja taristuministri määruse "Tee seisundinõuded" muutmiseks. Oleme tänaseks välja töötanud ka muudatusettepanekud talihoolduse nõuete tõstmiseks, mis on peagi minemas ministeeriumide kooskõlastusringile. Esialgsel hinnangul on kogu muudatuste kulu riigiteedel ligikaudu 2,8 miljonit eurot, mis kaetakse maanteeameti eelarvest," kirjutas Simson siseministrile.

Politsei tabas möödunud aastal kokku 6439 joobes juhti>>

Tema sõnul vähendatakse teehooldusnõuete tõstmise muudatusettepanekute kohaselt libedusetõrjeks ette nähtud hooldustsükli aega maanteedel liiklussagedusega üle 3000 auto ööpäevas. See toob kaasa kiirema reageerimisaja libeduse kõrvaldamiseks nimetatud maanteedel – senise nelja tunni asemel kaks tundi. Lisaks kaotatakse maanteel öiste ja päevaste seisundinõuete erinevused, mille tulemusena hakkavad ööpäev ringi kehtima rangemad päevased seisundinõuded.

Peale selle on kavas vähendada kõige leebema seisunditasemega riigiteede kilometraaži ligikaudu 1800 kilomeetri võrra. Muudatuste koosmõjul on oodata märgatavalt parenemist riigiteede talihoolduses, millega kaasneb senisest suurem liiklusohutuse tase ning paremad sõidutingimused.

"Paraku näeme, et tänavuse aasta liiklusohutuse trend on olnud jätkuv ka pärast talviste teeolude lõppemist. Kuna poolaasta on olnud liikluses ääretult ränk, teen teile ettepaneku kohtuda neljapoolselt – MKM, siseministeerium, maanteeamet ning politsei- ja piirivalveamet – juba enne järgmist korralist liikluskomisjoni, et olukorrale lahendusi leida," lisas Simson.

55
Tagid:
liiklusohutus, liiklus, Andres Anvelt, Kadri Simson, Eesti
Roolijoomarlus ja toimingud surnukuuris: purjus autojuhte ootab karm karistus

Roolijoomarlus ja toimingud surnukuuris: purjus autojuhte ootab karm karistus

62
(Uuendatud 12:11 18.05.2019)
Moldovas karmistati karistust roolijoomarluse eest – vahelejäänud autojuhid peavad läbima spetsiaalse koolitus- ja ümberkasvatusprogrammi.

TALLINN, 18. mai — Sputnik. Purjuspäi rooli taga vahele jäänud autojuhtide koolitus- ja ümberkasvatuskava mõju tajuvad lähikondsed 26–36 kuud, ütles riikliku kriminaalhooldusinspektsiooni juht Andrei Javorsky intervjuus Moldova Sputniku portaalile.

See programm kestab kuni kolm kuud ja koosneb 12 õppetunnist, millest kolm peetakse individuaalselt ja üheksa grupis.

Kohus saatis raskes joobes autot juhtinud mehe vangi>>

Samal ajal peab isik külastama haiglat, kus ravitakse liiklusõnnetuste ohvreid.

Praegu on kursusi läbi tegemas 24 inimest.

Javorski hinnangul ei ole autojuhi ümberkasvatuskava, sealhulgas surnukuuri külastamine mõnede teiste riikidega võrreldes siiski samavõrd karmkaristus.

"Näiteks Saksamaal kaotab isik, kellelt on juhiluba joobeseisundis juhtimise eest ära võetud, mitte ainult õiguse sõidukit juhtida, vaid ta ei tohi ka pool aastat alkoholi tarbida. See tähendab, et oma vabal ajal ei tohi ta alkoholi, juua," lausus vestluspartner.

Maanteeamet: autorool ja alkohol ei kuulu kokku>>

Enamgi veelgi, jätkas ekspert, kriminaalhooldaja võib kutsuda selle isiku iga kell meditsiinikeskusesse testimaks alkoholi leidumist organismis.

Purjuspäi rooli istunud juhtide ümberõppeprogramm kuulub alkoholivastaste seaduste paketti. Moldova valitsus otsustas möödunud aasta lõpul sealseid vastavaid õigusakte karmistada.

Javorski sõnul seisneb seaduserikkujatest autojuhtide ümberkasvatusprogrammi mõte nende inimeste taas-sotsialiseerimises võitluses kõnealuste juhtumite kordumise vastu, et nad enam kunagi joobeseisundis rooli ei istuks.

Kusjuures mõned neist, kes on juba seda kursust läbimas, külastasid surnukoori pealinna Korolenko tänavas. Seal tegid nad paar tundi ühiskasulikku tööd, pestes liiklusõnnetustes hukkunute surnukehasid ja abistasid koguni lahkamisel.

Andrei Javorski intervjuu täisversiooni leiate SIIT.

62
Tagid:
roolijoodik, Moldova
 Kampaania jooksul tehakse koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga.

Liiklus ei ole koht, kus püüda aega "tagasi võita"

69
(Uuendatud 12:13 23.04.2019)
Eestis algab liiklusohutuskampaania "Võta aega, mitte elu". Kampaania eesmärk on liiklejatele teadvustada, kui rasked võivad olla kiiruse ületamise tagajärjed ja kuivõrd vähe me kiirust ületades tegelikult oma aega kokku hoiame.

TALLINN, 23. aprill — Sputnik. Möödunud aastal oli 26. hukkunuga liiklusõnnetuses üks põhilisi riskitegureid kiirus – selle ületamine või teeoludega mittearvestamine. Liiklus ei ole rallisõit, kus kiirust suurendades püütakse aega tagasi võita. Need mõned võidetud sekundid ei korva kunagi hävitatud või rikutud elusid. Õnnetuste tappev jõud tuleneb just sõidukiirusest.

Mehed satuvad liiklusõnnetustesse kolm korda sagedamini, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Куденко

"Piirkiiruse eiramine ei mõjuta ainult ühte ohukomponenti, vaid mõjub doominoefektina rohkematele teguritele. Kiiruse kasvades aheneb juhi nägemisväli ning seetõttu ei jõua roolisolija märgata kõike eesolevat, pikeneb pidurdusteekond ning sõiduki täielikuks peatumiseks kuluv aeg," selgitab Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Sirli Tallo pressiteate vahendusel. "Enda arvates kiirust ainult natuke ületades seame pidevalt ohtu nii enda kui ka kaasliiklejad. Liiklemine peaks lähtuma põhimõttest võtta aega, mitte elusid."

Isegi vähene kiiruseületamine on äärmiselt ohtlik. Seal, kus 50-ga sõitnud auto on ohtu märgates pidama saanud, liigub 60-ga sõitnud auto veel 43 km/h.

Selline kiirus võib saada saatuslikuks jalakäijale, ratturile ja mootorratturile.

Sel aastal on politseinikud kinni pidanud üle 13 500 kiiruseületaja, lisaks on automaatsed kiiruskaamerad fikseerinud selle aasta esimese kolme kuuga ligi 21 000 kiiruseületamist.

Eelmiste aastate kogemus näitab, et suviste teeolude ja ilusate ilmadega kipuvad inimesed gaasipedaali veel agaramalt vajutama.

Inimesed alahindavad kiiruse ületamisest tulenevaid riske>>

Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo sõnul juhtuvad liiklusõnnetused erinevate asjaolude kokkulangemisel. Kiirusest sõltub aga see, kui rasked on liiklusõnnetuse tagajärjed.

"Kui kõik seisaks paigal, siis ei juhtuks ka ühtegi õnnetust. Maailm on aga mõeldud liikumiseks. Liigeldes õigel ja ohutul viisil, väheneks liikluses vigastatute ja surma saanud inimeste arv märkimisväärselt," toonitab politseikapten Sirle Loigo.

Inimesed alahindavad kiiruse ületamisest tulenevaid riske.

Hukkunuga liiklusõnnetuste peamised riskitegurid on turvavarustuse mittekasutamine, alko– või narkojoove, kõrvalised tegevused ning kiiruse ületamine. Just kiirus on see, mis inimesi tapab ja vigastab, teatas varem Sputnik Eesti.

Maanteeameti andmetel toimus 2018. aastal 1464 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 67 ja sai vigastada 1824 inimest. Eriti traagiliselt jäävad eelmist aastat meenutama jaanuar, juuni ja juuli, sest neil kuudel hukkus liikluses kümme või rohkem inimest.

Võrreldes 2017. aastaga hukkus 2018. aastal liikluses oluliselt rohkem inimesi ning hukkunute arv jäi sarnasele tasemele 2015. ja 2016. aastaga.

Maanteeameti liiklusohutuskampaania "Võta aega, mitte elu" kestab 23. aprillist 20. maini. Kampaania eesmärk on liiklejatele teadvustada, kui rasked ja pöördumatud võivad olla kiiruse ületamise tagajärjed ja kuivõrd vähe me kiirust ületades tegelikult oma aega kokku hoiame.

69
Tagid:
maanteeamet, Eesti, piirkiirus, kiirus, autoliiklus, liiklus
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega