РЛС загоризонтного обнаружения «Контейнер»

Venemaal seati häirevalmidusse uudne kaugseire radarijaam

(Uuendatud 19:03 01.12.2019)
Esimene uusima põlvkonna radarijaam, mis on võimeline isegi varghävitajaid ülikauge vahemaa tagant tuvastama, asus lahingvalvesse

TALLINN, 1. detsember — Sputnik. Kuulsad Ameerika varglennukid – mis on välja töötatud "nähtamatuks muutvat" tehnoloogiat kasutades – on nüüd Venemaa õhutõrje jaoks üsna selgelt nähtavad, kuna ainulaadne "Konteiner"-tüüpi kaugseireradarijaam asus tänasest häirevalmidusse.

Venemaa uusim radar pandi Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumi pressiteenistuse andmetel kosmosejõudude osana tööle pühapäeval, 1. detsembril Kovõlkino asulas Mordvamaal".

Esimese õhu- ja raketitõrjearmee juhataja kindralleitnant Andrei Djomin selgitas RIA Novostile, et "Konteiner" suudab tuvastada õhusõidukite starti Läänemere, Musta mere ja isegi Vahemere vetes seilavate sõjalaevade pardalt.

Ta suudab fikseerida ka taktikaliste lennukite starti, tiibrakettide ühisstarti ja isegi ülihelikiiruseliste rakettide suundumist Venemaal paiknevate sihtmärkide suunas.

Генерал-майор Андрей Дёмин
© Sputnik / Михаил Воскресенский
Kindralmajor Andrei Djomin

"Nüüd jälgime reaalajas võimalikke vaenlase rünnakuid vahemikus mitmesajast kuni kahe tuhande kilomeetrini riigipiiridest.
Jaam teostab pidevalt luuretegevust. Ta suudab jälgida olukorda lääne- ja lõunasuuna õhuruumis ja lähikosmoses," sõnas ta.

Kuidas "Konteiner" töötab

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et "Konteineri" esimene, kilomeetripikkune segment seati test-häirevalmidusse juba 1. detsembril 2018.

See oli võimeline jälgima lendsihtmärke 240-kraadises sektoris ja enam kui kahe ja poole tuhande kilomeetri kaugusel.

Radarlennuk
© Sputnik / Виталий Белоусов

Uusima radari oluline eelis on selles, et ka vähendavad radari ristlõikega lennukid pole tema jaoks nähtamatud.

Kompleks koosneb 400 sektsioonist, on ligi 50 meetrit kõrge, üle nelja kilomeetri pikk ja kiiresti paigaldatav. Lähitulevikus on kavas veel mitu analoogset kompleksi rajada.

"Konteinerit" kasutatakse koos juba töötava "Voroneži" tüüpi radarijaamaga, sest mõlemad süsteemid täiendavad üksteist.

Kui "Konteiner" tuvastab rakettide stardi "horisondi tagant", edastatakse saadud teave viivitamatult "Voronežile", kes võtab raketid oma nähtavuspiirkonnas üle, täpsustab nende parameetrid ja annab õhutõrjekompleksidele täpsed suunised.

Lugege lisaks:

Tagid:
vargtehnoloogia, varghävitaja, õhujõud, radar, Venemaa
Samal teemal
Venemaa malendid NATO vastu on laual
Ракетный комплекс Авангард. Архивное фото

Venemaal võeti Avangard-lahinguplokiga varustatud raketikompleksid seeriatootmisse

(Uuendatud 10:13 29.12.2019)
Venemaal algas ülihelikiirusega planeeriva plokiga Avangard varustatud perspektiivika raketikompleksi seeriatootmine, teatas kaitseministri asetäitja Aleksei Krivorutško.

TALLINN, 29. detsember — Sputnik. "On hoogustatud töid perspektiivika raketikompleksi Avangard seeriatootmiseks ning alustatud strateegiliste raketivägede Dombarovski koondise ümberrelvastamist sellele," teatas Krivorutško intervjuus ajalehele Krasnaja Zvezda.

Ministri asetäitja lisas, et tuleval aastal on kavas sõlmida järjekordne kolmeaastane leping mobiilsete komplekside Jars valmistamiseks veel kolme raketipolgu ümberrelvastamise eesmärgil, samuti komandorakettide Sirena-M mobiilse kompleksi valmistamiseks.

Nii jõuab strateegiliste raketivägede varustatus nüüdisaegse relvastusega 2022. aastaks 92 protsendini.

Tootmise alustamise eelõhtul teatas kaitseminister Sergei Šoigu, et esimene kompleksiga Avangard relvastatud polk on asunud lahingvalvesse Jasnõi raketikoondises Orenburgi oblastis.

Ülihelikiiruseliste "Avangardide" üksused on Venemaa kaitsevõime tehniline tipp ja samal ajal kõigi Venemaa liitlaste julgeoleku tagajaiks.

Tema peamised erinevused tavapärastest mandritevahelistest lõhkepeadest on tohutu kiirus ja ettearvamatu liikumine kogu lennutrajektoori vältel – kuni vaenlase objekti hävitamiseni.

© Sputnik / The Ministry of Defence of the Russian Federation
Avangard-lahunguplokiga varustatud raketi start

"Avangardi" ründeplokid suudavad manööverdada tihedais atmosfäärikihtides 20-kordse helikiirusega ja läbida mandritevahelisi distantse. Seejuures on sedavõrd kiired (6 kilomeetrit sekundis) ülihelikiiruselised plokid oma tohutu kineetilise energia tõttu väga tõhusad isegi ilma tuumalaenguta.

Suur kiirus ja ülim täpsus võimaldavad ka konventsionaalse relvastusega "Avangardil" hävitada kõige paremini kaitstud sihtmärke kõikjal maailmas. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, seati juba novembri lõpus häirevalmidusse kaks uut tüüpi tuumaraketti UR-100N UTTH, mis hakkavad kuuluma esimesse "Avangard"-kompleksidega varustatud raketipolku.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Сергей Гунеев

Strateegiliste raketivägede Dombarovski diviisis käivitus rakettide ettevalmistamine ning kaitstud komandopunkti süsteemide kontrollimine.

Praktikas oli vaja kontrollida "Avangardi" ühilduvust raketirünnaku hoiatussüsteemiga ja töötada välja ilmastikuoludest sõltumatu kasutuskord.

Lähitulevikus asuvad häirevalmidusse veel kaks polku, mille käsutuses on kokku 12 šahtides paiknevat "Avangardi" kompleksi.

Ülihelikiiruselise planeeriva ploki proovistart viidi edukalt läbi 2018. aasta detsembris – Kamtšatka Kura polügoonile paiknenud sihtmärk hävitati.

Lugege lisaks:

Tagid:
raketitõrjesüsteem, heidutus, tuumarakett, Avangard, Venemaa
Teema:
Relvastus
Samal teemal
Putin rääkis, millist relvastust ja kui palju saab Venemaa merevägi
Премьер-министр Борис Джонсон подает рождественский обед британским военнослужащим, дислоцированным на военной базе Тапа

Jõulurahu Briti moodi: Venemaa saatkond vastas Johnsoni sõnadele sõjalennukite kohta

(Uuendatud 14:28 24.12.2019)
Vene sõjalennukid ei rikkunud ega riku Eesti õhuruumi Balti mere kohal, teatas Vene saatkond Londonis.

TALLINN, 24. detsember — Sputnik. Nii vastas diplomaatiline esindus Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni sõnadele, mille kohaselt "püüdsid Briti õhujõud Eesti taevas kinni 56 Venemaa õhusõidukit".

Diplomaadid rõhutasid, et selliste avalduste eesmärgiks on õigustada müütilise "Vene ohu" ettekäändel NATO vägede kohalolekut Baltimaades.

Tegelikult, selgitas ametkond, suunduvad lennukid Peterburi oblastist Kaliningradi, et täita relvajõudude igapäevaseid vajadusi selles Venemaa piirkonnas, nagu NATO väejuhatus isegi hästi teadlik on."

"Teave Eesti õhuruumi rikkumise kohta Venemaa lennukite poolt – seda enam sellises mahus – ei vasta tõele. Valelikke väiteid on raske pidada muuks kui sihipäraseks, hoolimatuks manipuleerimiseks," ütles saatkond.

Tuletati meelde, et 2017. aasta detsembris jõustusid Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) egiidi all tegutseva tsiviil-sõjalise koostöö ekspertide ajutise töörühma soovitused.

Eelkõige lepiti kokku Peterburist Kaliningradi ja sealt tagasi suunduvate Venemaa sõjaväelennukite rahvusvaheliste tsiviillennunduse õhukoridorideväline marsruut.

Vene õhujõud kohustusid vabatahtlikult korraldama näidatud marsruudil lende tsiviilkontrolöridega raadiokontakti režiimis olles ja sisselülitatud transpondritega, vastavalt eelnevalt esitatud plaanidele.

Seega jälgitakse hoolikalt kõiki Vene sõjalennukite lende Balti mere kohal, sealhulgas ka Eesti ranniku lähedal, märkisid Venemaa diplomaadid.

"Kinnitamise hetkest on Venemaa neid soovitusi rangelt järginud. Samuti oleme korduvalt teinud ettepaneku kiita need heaks Venemaa-NATO nõukogu tasandil, kuid me pole ettepanekule nõusolekut saanud," seisis avalduses.

Diplomaadid jõudsid järeldusele, et sellistes tingimustes on mõttetu rääkida mingisugustest lennukite püüdmisest Eesti õhuruumis.

Eesti väitel on Vaindloo saare lähedal riigi "õhuruumi rikkunud" ka Vladimir Putin ja kaitseminister Sergei Šoigu isiklikult - ilmselt polnud neil parasjagu midagi targemat teha.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vaindloo, õhupiir, Venemaa, Boris Johnson, Suurbritannia
Teema:
NATO idarindel
Samal teemal
Lavrovi lennuk rikkus Eesti õhupiiri (uuendaud)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega