Дальний бомбардировщик Ту-22М3

Miks Venemaa kaugmaaraketikandjad Tu-22M3 dekonserveeris

(Uuendatud 09:19 24.11.2019)
Moskva reageerib adekvaatselt USA ja NATO vägede koondamisele Venemaa piiri lähedale. Olemasolevate ülehelikiirusega rakette kandvate ülehelikiirusega kaugpommitajate Tu-22M3 rivvi tagasitoomine on pealesunnitud abinõu.

TALLINN, 24. november – Sputnik. Eksperdid ja spetsialistid arutavad aktiivselt Ameerika väljaande Military Watch publikatsiooni hirmuäratavate raketikandjate Tu-22M3 dekonserveerimisest ja moderniseerimisest Venemaal. Üksikasjalikke moderniseerimisplaane väljaanne ei avalda, kuid teksti juures on foto hävitajast MiG-31 ja kaugpommitajast Tu-22 koos ülehelikiirusega rakettidega Kinžal.

Seejuures ei ole Venemaa kunagi oma kavatsusi varjanud, kirjutab Sputniku sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko. Põhjaliku moderniseerimise käigus versiooniks Tu-22M3M uuendatakse 80% ulatuses 30 raketikandja raadioelektroonikavarustus ja relvastus. See võimaldab 2021. aastaks oluliselt suurendada kauglennuväe potentsiaali ja tugevdada tuumatriaadi õhukomponenti.

Tänaseks on Venemaale alles jäänud üle 120 kaugpommitaja Tu-22M3 (497 masinast, mis Kaasani lennukitehases on ehitatud). Umbes 60 lennukit Tu-22M3 ja Tu-22MR (luurelennuk) on Venemaa õhu- ja kosmosejõudude relvastuses, ülejäänud on konserveeritud. Seetõttu ei ole paika pandud moderniseerimismaht — 30 masinat — võimaluste piir.

On teada, et kaugpommitajad Tu-22M3 on võetud relvastusse 1989. aastal ja neid masinaid on edukalt kasutatud Süüria operatsioonis. Algselt oli see lennuk konstrueeritud küll USA ja NATO laevade hävitamiseks tiibrakettide H-22 abil ookeanidel.

"Kinžallide" tagasitulek

Mitmerežiimilisel ülehelikiirusega raketikandjal-kaugpommitajal Tu-22M3, mille tiivad on muudetava noolsusega, ei ole maailmas analooge.

Ta täidab nišši strateegilise ja operatiiv-taktikalise lennuväe vahel. On ette nähtud maismaa- ja meresihtmärkide (lennukikandjate tapja) tabamiseks juhitavate rakettide ja lennukipommide abil suurtelt, keskmistelt ja väikestelt kõrgustelt kiirusevahemikus 1000–2300 km/h — nüüdisaegsete õhutõrje- ja elektroonilise sõja vahenditega avaldatava vastupanu tingimustes, igal päevaajal, lihtsates ja keerulistes ilmaoludes. Täiustatud lahingukoormuse süsteem võimaldab samaaegselt kanda pardal nii rakette kui ka pomme.

Põhjalikult moderniseeritud raketikandja-pommitaja Tu-22M3M tegi esimese lennu 28. detsembril 2018. Uus versioon on mõeldud eeskätt tiibrakettide H-32, H-101 (või tuumalõhkepeaga H-102) ja ülehelikiirusega rakettide viimiseks stardipositsioonile. Lennuk suudab korraga õhku tõsta neli raketti H-47M2 Kinžal (maksimaalne lahingukoormus 24 tonni, paremat platvormi ei leidu). Tu-22M3M täielik laskemoonavaru on võrdne tuumapommi võimsusega.

Näiteks uus ülehelikiirusega laevatõrjerakett H-32 lendab kiirusega Mach 5 kuni 40 km kõrgusel (stratosfäärist antavat lööki ei saa tõrjuda laeval baseeruva raketitõrjesüsteemiga Aegis) kuni 1000 km kaugusele — seega suudab pommitaja Tu-22M3M hävitada vastase lennukikandjate rünnakrühma selle õhutõrjesüsteemi 700-kilomeetrisesse tegevusraadiusesse sisenemata.

Raketikandja on saanud uued mootorid NK-32-02 ja ennistanud õhus tankimise poomi (varem eemaldatud vastavalt strateegilise relvastuse piiramise lepingule SRP-2), mille tulemusel on selle taktikaline tegevusraadius suurenenud kuni 45%.

Algselt oli lennuki praktiline lennukaugus 7000 km (50-tonnise kütusevaruga) ja praktiline lennulagi 13 300 m. Sisuliselt on tegemist uue pommitajaga. Võimalik, et Tu-22M3M ja selle ülehelikiirusega arsenal paneb aru pähe lääne partneritele, kes näitavad Venemaa piiri lähedal üles järjest suuremat sõjalist aktiivsust.

Rindelähedane vöönd

19. novembril tegid kaks USA õhujõudude strateegilist drooni RQ-4 Global Hawk esmakordselt mitmetunnise luurelennu Venemaa piiri lähedal Läänemere regioonis. Masinad olid õhku tõusnud Sitsiilias asuvast Sigonella lennuväebaasist.

Strateegiline raketikandja Tu-160 tulistas välja tiibraketi.
© Sputnik / Ministry of Defence of the Russian Federation

Droon kutsungiga FORTE10 lendas Läti ja Eesti õhuruumis viibides kuus korda piki Pihkva ja Leningradi oblasti piiri. Ta liikus kaua ka Leedu taevas piki Kaliningradi oblasti põhjapiiri. Teine luuredroon kutsungiga FIXER10 tegi lennu piki Kaliningradi oblasti põhjapiiri ja lendas seejärel kaua Läänemere kohal Venemaa merepiirist loodes.

Samal ajal tiirutas Inglismaalt Mildenhalli lennuväebaasist startinud USA õhujõudude strateegiline luurelennuk RC-135V Kaliningradi oblastit Valgevenest eraldava Suwałki koridori kohal. Hiljem suundus Ameerika lennuk Kaliningradi oblastist põhja poole Leedu õhuruumi.

Mehitamata ja mehitatud luurelennukid on ette nähtud vastase õhutõrjejõudude ja -vahendite töörežiimide kindlakstegemiseks suurelt kauguselt, radarisüsteemide ja lahtiste seniitraketikomplekside koordinaatide avastamiseks, informatsiooni ammutamiseks staabisideliinidest ja tõenäolise vastase väegrupeeringu võimaluste hindamiseks tervikuna.

Pentagonis ei ole loobutud Venemaa objektide pihta antava kiire globaalse löögi kontseptsioonist ja harjutatakse seda regulaarselt Baltimaades. Hiljutine näide on strateegiline õppus Global Thunder-2020 (Üleilmne Kõu), mille käigus harjutas kuus USA strateegilist pommitajat raketilööki 1200–1500 kilomeetri kaugusel Moskvast ja Peterburist. Varem on Ameerika "strateegid" B-52H pommitanud (õppelaskemoonaga) Leedus Kazlų Rūda polügooni — 40 kilomeetri kaugusel Venemaa territooriumist.

Püssirohu lõhna on tunda olnud ka Leedu–Valgevene piiril, kus dislotseerub USA 1. soomus- ja tankidiviisi eelešelon.

Valgevene ja Venemaa valmistuvad "arusaamatuks" (president Aljaksandr Lukašenka sõnul) NATO õppuseks. Tuleb välja, et sellises olukorras ei piisa ainult kaugpommitajate Tu-22M3M moderniseerimisest. Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ongi andnud korralduse suunata uute relvade soetamiseks kaks kolmandikku summadest, millega 2020. aastal rahastatakse riiklikku kaitsetellimust. Lääne ja ida kallis ja ohtlik rivaalitsemine jätkub, aga see ei ole Venemaa valik.

Lugege lisaks:

Tagid:
Tu-22-M3, USA baasid, NATO, Venemaa
Samal teemal
Venemaa sõjalennukitel on täielik õigus Läänemere kohal lennata
Ракетный комплекс Авангард. Архивное фото

Venemaal võeti Avangard-lahinguplokiga varustatud raketikompleksid seeriatootmisse

(Uuendatud 10:13 29.12.2019)
Venemaal algas ülihelikiirusega planeeriva plokiga Avangard varustatud perspektiivika raketikompleksi seeriatootmine, teatas kaitseministri asetäitja Aleksei Krivorutško.

TALLINN, 29. detsember — Sputnik. "On hoogustatud töid perspektiivika raketikompleksi Avangard seeriatootmiseks ning alustatud strateegiliste raketivägede Dombarovski koondise ümberrelvastamist sellele," teatas Krivorutško intervjuus ajalehele Krasnaja Zvezda.

Ministri asetäitja lisas, et tuleval aastal on kavas sõlmida järjekordne kolmeaastane leping mobiilsete komplekside Jars valmistamiseks veel kolme raketipolgu ümberrelvastamise eesmärgil, samuti komandorakettide Sirena-M mobiilse kompleksi valmistamiseks.

Nii jõuab strateegiliste raketivägede varustatus nüüdisaegse relvastusega 2022. aastaks 92 protsendini.

Tootmise alustamise eelõhtul teatas kaitseminister Sergei Šoigu, et esimene kompleksiga Avangard relvastatud polk on asunud lahingvalvesse Jasnõi raketikoondises Orenburgi oblastis.

Ülihelikiiruseliste "Avangardide" üksused on Venemaa kaitsevõime tehniline tipp ja samal ajal kõigi Venemaa liitlaste julgeoleku tagajaiks.

Tema peamised erinevused tavapärastest mandritevahelistest lõhkepeadest on tohutu kiirus ja ettearvamatu liikumine kogu lennutrajektoori vältel – kuni vaenlase objekti hävitamiseni.

© Sputnik / The Ministry of Defence of the Russian Federation
Avangard-lahunguplokiga varustatud raketi start

"Avangardi" ründeplokid suudavad manööverdada tihedais atmosfäärikihtides 20-kordse helikiirusega ja läbida mandritevahelisi distantse. Seejuures on sedavõrd kiired (6 kilomeetrit sekundis) ülihelikiiruselised plokid oma tohutu kineetilise energia tõttu väga tõhusad isegi ilma tuumalaenguta.

Suur kiirus ja ülim täpsus võimaldavad ka konventsionaalse relvastusega "Avangardil" hävitada kõige paremini kaitstud sihtmärke kõikjal maailmas. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, seati juba novembri lõpus häirevalmidusse kaks uut tüüpi tuumaraketti UR-100N UTTH, mis hakkavad kuuluma esimesse "Avangard"-kompleksidega varustatud raketipolku.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Сергей Гунеев

Strateegiliste raketivägede Dombarovski diviisis käivitus rakettide ettevalmistamine ning kaitstud komandopunkti süsteemide kontrollimine.

Praktikas oli vaja kontrollida "Avangardi" ühilduvust raketirünnaku hoiatussüsteemiga ja töötada välja ilmastikuoludest sõltumatu kasutuskord.

Lähitulevikus asuvad häirevalmidusse veel kaks polku, mille käsutuses on kokku 12 šahtides paiknevat "Avangardi" kompleksi.

Ülihelikiiruselise planeeriva ploki proovistart viidi edukalt läbi 2018. aasta detsembris – Kamtšatka Kura polügoonile paiknenud sihtmärk hävitati.

Lugege lisaks:

Tagid:
raketitõrjesüsteem, heidutus, tuumarakett, Avangard, Venemaa
Teema:
Relvastus
Samal teemal
Putin rääkis, millist relvastust ja kui palju saab Venemaa merevägi
Премьер-министр Борис Джонсон подает рождественский обед британским военнослужащим, дислоцированным на военной базе Тапа

Jõulurahu Briti moodi: Venemaa saatkond vastas Johnsoni sõnadele sõjalennukite kohta

(Uuendatud 14:28 24.12.2019)
Vene sõjalennukid ei rikkunud ega riku Eesti õhuruumi Balti mere kohal, teatas Vene saatkond Londonis.

TALLINN, 24. detsember — Sputnik. Nii vastas diplomaatiline esindus Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni sõnadele, mille kohaselt "püüdsid Briti õhujõud Eesti taevas kinni 56 Venemaa õhusõidukit".

Diplomaadid rõhutasid, et selliste avalduste eesmärgiks on õigustada müütilise "Vene ohu" ettekäändel NATO vägede kohalolekut Baltimaades.

Tegelikult, selgitas ametkond, suunduvad lennukid Peterburi oblastist Kaliningradi, et täita relvajõudude igapäevaseid vajadusi selles Venemaa piirkonnas, nagu NATO väejuhatus isegi hästi teadlik on."

"Teave Eesti õhuruumi rikkumise kohta Venemaa lennukite poolt – seda enam sellises mahus – ei vasta tõele. Valelikke väiteid on raske pidada muuks kui sihipäraseks, hoolimatuks manipuleerimiseks," ütles saatkond.

Tuletati meelde, et 2017. aasta detsembris jõustusid Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) egiidi all tegutseva tsiviil-sõjalise koostöö ekspertide ajutise töörühma soovitused.

Eelkõige lepiti kokku Peterburist Kaliningradi ja sealt tagasi suunduvate Venemaa sõjaväelennukite rahvusvaheliste tsiviillennunduse õhukoridorideväline marsruut.

Vene õhujõud kohustusid vabatahtlikult korraldama näidatud marsruudil lende tsiviilkontrolöridega raadiokontakti režiimis olles ja sisselülitatud transpondritega, vastavalt eelnevalt esitatud plaanidele.

Seega jälgitakse hoolikalt kõiki Vene sõjalennukite lende Balti mere kohal, sealhulgas ka Eesti ranniku lähedal, märkisid Venemaa diplomaadid.

"Kinnitamise hetkest on Venemaa neid soovitusi rangelt järginud. Samuti oleme korduvalt teinud ettepaneku kiita need heaks Venemaa-NATO nõukogu tasandil, kuid me pole ettepanekule nõusolekut saanud," seisis avalduses.

Diplomaadid jõudsid järeldusele, et sellistes tingimustes on mõttetu rääkida mingisugustest lennukite püüdmisest Eesti õhuruumis.

Eesti väitel on Vaindloo saare lähedal riigi "õhuruumi rikkunud" ka Vladimir Putin ja kaitseminister Sergei Šoigu isiklikult - ilmselt polnud neil parasjagu midagi targemat teha.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vaindloo, õhupiir, Venemaa, Boris Johnson, Suurbritannia
Teema:
NATO idarindel
Samal teemal
Lavrovi lennuk rikkus Eesti õhupiiri (uuendaud)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega