Дальний бомбардировщик Ту-22М3

Miks Venemaa kaugmaaraketikandjad Tu-22M3 dekonserveeris

(Uuendatud 09:19 24.11.2019)
Moskva reageerib adekvaatselt USA ja NATO vägede koondamisele Venemaa piiri lähedale. Olemasolevate ülehelikiirusega rakette kandvate ülehelikiirusega kaugpommitajate Tu-22M3 rivvi tagasitoomine on pealesunnitud abinõu.

TALLINN, 24. november – Sputnik. Eksperdid ja spetsialistid arutavad aktiivselt Ameerika väljaande Military Watch publikatsiooni hirmuäratavate raketikandjate Tu-22M3 dekonserveerimisest ja moderniseerimisest Venemaal. Üksikasjalikke moderniseerimisplaane väljaanne ei avalda, kuid teksti juures on foto hävitajast MiG-31 ja kaugpommitajast Tu-22 koos ülehelikiirusega rakettidega Kinžal.

Seejuures ei ole Venemaa kunagi oma kavatsusi varjanud, kirjutab Sputniku sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko. Põhjaliku moderniseerimise käigus versiooniks Tu-22M3M uuendatakse 80% ulatuses 30 raketikandja raadioelektroonikavarustus ja relvastus. See võimaldab 2021. aastaks oluliselt suurendada kauglennuväe potentsiaali ja tugevdada tuumatriaadi õhukomponenti.

Tänaseks on Venemaale alles jäänud üle 120 kaugpommitaja Tu-22M3 (497 masinast, mis Kaasani lennukitehases on ehitatud). Umbes 60 lennukit Tu-22M3 ja Tu-22MR (luurelennuk) on Venemaa õhu- ja kosmosejõudude relvastuses, ülejäänud on konserveeritud. Seetõttu ei ole paika pandud moderniseerimismaht — 30 masinat — võimaluste piir.

On teada, et kaugpommitajad Tu-22M3 on võetud relvastusse 1989. aastal ja neid masinaid on edukalt kasutatud Süüria operatsioonis. Algselt oli see lennuk konstrueeritud küll USA ja NATO laevade hävitamiseks tiibrakettide H-22 abil ookeanidel.

"Kinžallide" tagasitulek

Mitmerežiimilisel ülehelikiirusega raketikandjal-kaugpommitajal Tu-22M3, mille tiivad on muudetava noolsusega, ei ole maailmas analooge.

Ta täidab nišši strateegilise ja operatiiv-taktikalise lennuväe vahel. On ette nähtud maismaa- ja meresihtmärkide (lennukikandjate tapja) tabamiseks juhitavate rakettide ja lennukipommide abil suurtelt, keskmistelt ja väikestelt kõrgustelt kiirusevahemikus 1000–2300 km/h — nüüdisaegsete õhutõrje- ja elektroonilise sõja vahenditega avaldatava vastupanu tingimustes, igal päevaajal, lihtsates ja keerulistes ilmaoludes. Täiustatud lahingukoormuse süsteem võimaldab samaaegselt kanda pardal nii rakette kui ka pomme.

Põhjalikult moderniseeritud raketikandja-pommitaja Tu-22M3M tegi esimese lennu 28. detsembril 2018. Uus versioon on mõeldud eeskätt tiibrakettide H-32, H-101 (või tuumalõhkepeaga H-102) ja ülehelikiirusega rakettide viimiseks stardipositsioonile. Lennuk suudab korraga õhku tõsta neli raketti H-47M2 Kinžal (maksimaalne lahingukoormus 24 tonni, paremat platvormi ei leidu). Tu-22M3M täielik laskemoonavaru on võrdne tuumapommi võimsusega.

Näiteks uus ülehelikiirusega laevatõrjerakett H-32 lendab kiirusega Mach 5 kuni 40 km kõrgusel (stratosfäärist antavat lööki ei saa tõrjuda laeval baseeruva raketitõrjesüsteemiga Aegis) kuni 1000 km kaugusele — seega suudab pommitaja Tu-22M3M hävitada vastase lennukikandjate rünnakrühma selle õhutõrjesüsteemi 700-kilomeetrisesse tegevusraadiusesse sisenemata.

Raketikandja on saanud uued mootorid NK-32-02 ja ennistanud õhus tankimise poomi (varem eemaldatud vastavalt strateegilise relvastuse piiramise lepingule SRP-2), mille tulemusel on selle taktikaline tegevusraadius suurenenud kuni 45%.

Algselt oli lennuki praktiline lennukaugus 7000 km (50-tonnise kütusevaruga) ja praktiline lennulagi 13 300 m. Sisuliselt on tegemist uue pommitajaga. Võimalik, et Tu-22M3M ja selle ülehelikiirusega arsenal paneb aru pähe lääne partneritele, kes näitavad Venemaa piiri lähedal üles järjest suuremat sõjalist aktiivsust.

Rindelähedane vöönd

19. novembril tegid kaks USA õhujõudude strateegilist drooni RQ-4 Global Hawk esmakordselt mitmetunnise luurelennu Venemaa piiri lähedal Läänemere regioonis. Masinad olid õhku tõusnud Sitsiilias asuvast Sigonella lennuväebaasist.

Strateegiline raketikandja Tu-160 tulistas välja tiibraketi.
© Sputnik / Ministry of Defence of the Russian Federation

Droon kutsungiga FORTE10 lendas Läti ja Eesti õhuruumis viibides kuus korda piki Pihkva ja Leningradi oblasti piiri. Ta liikus kaua ka Leedu taevas piki Kaliningradi oblasti põhjapiiri. Teine luuredroon kutsungiga FIXER10 tegi lennu piki Kaliningradi oblasti põhjapiiri ja lendas seejärel kaua Läänemere kohal Venemaa merepiirist loodes.

Samal ajal tiirutas Inglismaalt Mildenhalli lennuväebaasist startinud USA õhujõudude strateegiline luurelennuk RC-135V Kaliningradi oblastit Valgevenest eraldava Suwałki koridori kohal. Hiljem suundus Ameerika lennuk Kaliningradi oblastist põhja poole Leedu õhuruumi.

Mehitamata ja mehitatud luurelennukid on ette nähtud vastase õhutõrjejõudude ja -vahendite töörežiimide kindlakstegemiseks suurelt kauguselt, radarisüsteemide ja lahtiste seniitraketikomplekside koordinaatide avastamiseks, informatsiooni ammutamiseks staabisideliinidest ja tõenäolise vastase väegrupeeringu võimaluste hindamiseks tervikuna.

Pentagonis ei ole loobutud Venemaa objektide pihta antava kiire globaalse löögi kontseptsioonist ja harjutatakse seda regulaarselt Baltimaades. Hiljutine näide on strateegiline õppus Global Thunder-2020 (Üleilmne Kõu), mille käigus harjutas kuus USA strateegilist pommitajat raketilööki 1200–1500 kilomeetri kaugusel Moskvast ja Peterburist. Varem on Ameerika "strateegid" B-52H pommitanud (õppelaskemoonaga) Leedus Kazlų Rūda polügooni — 40 kilomeetri kaugusel Venemaa territooriumist.

Püssirohu lõhna on tunda olnud ka Leedu–Valgevene piiril, kus dislotseerub USA 1. soomus- ja tankidiviisi eelešelon.

Valgevene ja Venemaa valmistuvad "arusaamatuks" (president Aljaksandr Lukašenka sõnul) NATO õppuseks. Tuleb välja, et sellises olukorras ei piisa ainult kaugpommitajate Tu-22M3M moderniseerimisest. Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ongi andnud korralduse suunata uute relvade soetamiseks kaks kolmandikku summadest, millega 2020. aastal rahastatakse riiklikku kaitsetellimust. Lääne ja ida kallis ja ohtlik rivaalitsemine jätkub, aga see ei ole Venemaa valik.

Lugege lisaks:

Tagid:
Tu-22-M3, USA baasid, NATO, Venemaa
Samal teemal
Venemaa sõjalennukitel on täielik õigus Läänemere kohal lennata