Venemaa raketikompleks Iskander õppustel

Eesti mõtleb, kuidas tõrjuda Venemaa rakette

87
(Uuendatud 13:03 17.10.2019)
NATO Parlamentaarse Assamblee istungil Londonis osalenud Eesti saadikud esitasid küsimuse, kuidas tagatakse Euroopa julgeolek, kui Washington lahkus kehtimast keskmaa tuumaleppest.

TALLINN, 17. oktoober — Sputnik. Aastakümneid rahu taganud keskmaa tuumaleppe ehk INF-leppe —lõppemine USA taganemise tõttu on teinud eestlased murelikuks. "Valusa probleemi" tõstatasid Riigikogu liikmed Ants Laaneots, Leo Kunnas ja Sven Sester Londonis toimunud NATO Parlamentaarse Assamblee sügisistungil.

Антс Лаанеотс
© Фото : Kaitseväe peastaap
Ants Laaneots
Nii teatas endine kaitseväe juhataja Ants Laaneots, et kavatseb NATO peasekretärilt Jens Stoltenbergilt pärida, milline saab olema NATO vastus USA ja Venemaa otsusele lahkuda keskmaa tuumarakettide leppest. Temale kui endisele Nõukogude armee polkovnikule teeb see küsimus eriti muret.
Võimalik, et kolleegile oleks osanud vastata teine Eesti saadik: erukolonelleitnant Leo Kunnas, kes on kirjutanud Venemaa kallaletungist NATOle ulmeromaani "Sõda 2023". Romaani sündmustik, sealhulgas sõjategevus, toimub Eesti territooriumil.
Лео Куннас
© Estonian Defence Forces
Leo Kunnas
Kolmas Eesti delegaat Sven Sester ei ole ise küll sõjaväes teeninud, kuid muretseb eelkõige selle pärast, et kulud NATO operatsioonidele ja vägede kohalolekule jaguneksid alliansi liikmesriikide vahel õiglasemalt ja ühtlasemalt.
Свен Сестер
© Riigikogu / Erik Peinar
Sven Sester
Praegu eraldab Eesti kaitsekulutusteks 2,2% SKTst ja peab ülal oma territooriumil viibivat NATO lahingugruppi koos sõjatehnikaga.

Mida NATO Parlamentaarne Assamblee arutab?

Peale Eesti saadikute küsimustele vastamise tegeleb NATO Parlamentaarse Assamblee sügisistung ka teiste küsimustega, mis pole Põhja-Atlandi alliansile sugugi vähem olulised. Nii näiteks on julgeoleku tsiviilmõõtme komiteele hakanud muret tegema inimõiguste olukord Venemaal ja korruptsioon Ukrainas, julgeolek piiridel ja rändekriis Euroopas.

Kaitse- ja julgeolekukomitee arutab "reaktsiooni Venemaa väljakutsetele", samuti tuumarelvade leviku tõkestamise ja relvastuskontrolliga seotud küsimusi. Tema istungi teemaks on Atlandi-ülene koostöö kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ja uue strateegia ettevalmistamine Iraani suhtes. Samuti plaanitakse arutada liitlasvägede ja nende rahvusvaheliste partnerite toetamist Afganistanis.

Majanduskomitee istung on pühendatud Suurbritannia kaubanduspoliitikale pärast tema väljaastumist Euroopa Liidust, muuhulgas ka kaubandussuhetele Euroopa Liidu, USA ja Kanadaga. Komitee ettekanded puudutavad digitaalseid turge ja küberjulgeolekut, samuti Põhja-Makedoonia arengut ja tema eelseisvat NATOsse astumist. Puudutatakse ka Venemaaga seotud rahvusvaheliste sanktsioonide tõhusust.

Парламентская Ассамблея НАТО
© Фото : Riigikogu
NATO Parlamentaarne Assamblee
Poliitikakomitee käsitleb NATO tegevust 70 aasta jooksul ja Atlandi-üleste suhete olukorda. Talle on esitatud analüüs NATO ülesannetest ja võimalustest julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel Aafrikas ja ettekanne julgeolekuolukorra edendamisest Pärsia lahes.

Teadus- ja tehnoloogiakomitee arutab tehnika arengu tendentse ja tehisintellekti rakendamist julgeoleku alal. Põhiteemadeks on saanud NATO roll tänapäeva küberruumis ning võimalus tugevdada julgeolekut ja kaitset. NATO Parlamentaarse Assamblee istung kestab esmaspäevani, 14. oktoobrini.

Norralane seisab Ameerika-meelse peavoolu tee peal ees

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et üks NATO Parlamentaarse Assamblee sügisistungi ettekannetest väljendab tõsist muret Ameerika sanktsioonide pärast ettevõtete ja eraisikute suhtes, kes tegelevad Vene–Saksa gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitusega.

Nii näiteks on dokumendis "Majandussanktsioonid välispoliitika instrumendina", mille on ette valmistanud Norra raportöör Christian Tybring-Gjedde, eraldi peatükk, mis on pühendatud meetmetele Venemaa vastu. Autor tuletas meelde, et 2019. aasta augustis arutas USA Kongressi Senati komitee seaduseelnõu, mille alusel hakatakse tundma õppima "uusi sanktsioone ettevõtete ja eraisikute suhtes, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitusega".

Norra ettekandja arvates on eelnõu — kuigi see peab veel läbima Senati ja Esindajatekoja esindajate täiskoosseisu hääletuse, enne kui Ameerika president saab selle seadusena allkirjastada — juba tekitanud tõsist muret Euroopas, kus osa riike on selle torujuhtme poolt ja osa vastu.

Tybring-Gjedde rõhutas, et USAs varem vastu võetud meetmed, mis võimaldavad administratsioonil rakendada sanktsioone mitte-Ameerika ettevõtete vastu, kes teevad koostööd Venemaa partneritega nafta puurimise või torujuhtmete moderniseerimise alal, niigi "tekitanud teatavat Atlandi-ülest pinget".

Eesti peab onu Sami tänama

Keskmaa tuumajõudude lepe ehk INF-lepe lakkas kehtimast 2019. aasta augusti alguses. Venemaa välisministeerium on rõhutanud, et lepe kaotas kehtivuse Ameerika poole algatusel.

Keskmaa raketikompleks RSD-10 Pioneer - NATO klassifikatsioon SS-20
© Sputnik / Антон Денисов

Washington on ühepoolselt algatanud INF-leppest taganemise 2. veebruaril 2019 süüdistades Venemaad leppe tingimuste rikkumises pika aja jooksul. Samal päeval tegi analoogilise sammu vastuabinõuna ka Moskva.

Vene pool on kõik süüdistused enda aadressil tagasi lükanud jäädes oma arvamuse juurde, et INF-leppe tingimusi rikkumast on korduvalt tabatud just nimelt Washington. Selle tulemusel on Ameerika pool eiranud kõiki Venemaa ettepanekuid leppe säilitamiseks ja dokument, mis üle kolmekümne aasta on mänginud Euroopa julgeoleku nurgakivi rolli, on heidetud üle parda.

Peaaegu kohe teatati USA kaitseministeeriumist, et lähiajal hakatakse välja töötama maismaal baseeruvaid kesk- ja lühimaarakette, mis kannavad tuumarelva. Pentagoni juht Mark Esper on teatanud, et tahab võimalikult kiiresti paigutada uued raketid Aasiasse. Aga mitte Euroopasse.

Lugege lisaks:

87
Tagid:
keskmaarakett, Venemaa, INF, Riigikogu, assamblee, NATO
Teema:
Relvastus (196)
Samal teemal
Kuidas maailma ajakirjandus INF leppe lõpetamisele reageeris
Trump lubas ja tegi ära: Ameerika väljus INF lepingust
USA väljub keskmaa tuumarelvastuse piiramise leppest
Rooda: kuidas USA Venemaa uutest rakettidest pääseda loodab
Ракетный комплекс Авангард. Архивное фото

Venemaal võeti Avangard-lahinguplokiga varustatud raketikompleksid seeriatootmisse

(Uuendatud 10:13 29.12.2019)
Venemaal algas ülihelikiirusega planeeriva plokiga Avangard varustatud perspektiivika raketikompleksi seeriatootmine, teatas kaitseministri asetäitja Aleksei Krivorutško.

TALLINN, 29. detsember — Sputnik. "On hoogustatud töid perspektiivika raketikompleksi Avangard seeriatootmiseks ning alustatud strateegiliste raketivägede Dombarovski koondise ümberrelvastamist sellele," teatas Krivorutško intervjuus ajalehele Krasnaja Zvezda.

Ministri asetäitja lisas, et tuleval aastal on kavas sõlmida järjekordne kolmeaastane leping mobiilsete komplekside Jars valmistamiseks veel kolme raketipolgu ümberrelvastamise eesmärgil, samuti komandorakettide Sirena-M mobiilse kompleksi valmistamiseks.

Nii jõuab strateegiliste raketivägede varustatus nüüdisaegse relvastusega 2022. aastaks 92 protsendini.

Tootmise alustamise eelõhtul teatas kaitseminister Sergei Šoigu, et esimene kompleksiga Avangard relvastatud polk on asunud lahingvalvesse Jasnõi raketikoondises Orenburgi oblastis.

Ülihelikiiruseliste "Avangardide" üksused on Venemaa kaitsevõime tehniline tipp ja samal ajal kõigi Venemaa liitlaste julgeoleku tagajaiks.

Tema peamised erinevused tavapärastest mandritevahelistest lõhkepeadest on tohutu kiirus ja ettearvamatu liikumine kogu lennutrajektoori vältel – kuni vaenlase objekti hävitamiseni.

© Sputnik / The Ministry of Defence of the Russian Federation
Avangard-lahunguplokiga varustatud raketi start

"Avangardi" ründeplokid suudavad manööverdada tihedais atmosfäärikihtides 20-kordse helikiirusega ja läbida mandritevahelisi distantse. Seejuures on sedavõrd kiired (6 kilomeetrit sekundis) ülihelikiiruselised plokid oma tohutu kineetilise energia tõttu väga tõhusad isegi ilma tuumalaenguta.

Suur kiirus ja ülim täpsus võimaldavad ka konventsionaalse relvastusega "Avangardil" hävitada kõige paremini kaitstud sihtmärke kõikjal maailmas. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, seati juba novembri lõpus häirevalmidusse kaks uut tüüpi tuumaraketti UR-100N UTTH, mis hakkavad kuuluma esimesse "Avangard"-kompleksidega varustatud raketipolku.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Сергей Гунеев

Strateegiliste raketivägede Dombarovski diviisis käivitus rakettide ettevalmistamine ning kaitstud komandopunkti süsteemide kontrollimine.

Praktikas oli vaja kontrollida "Avangardi" ühilduvust raketirünnaku hoiatussüsteemiga ja töötada välja ilmastikuoludest sõltumatu kasutuskord.

Lähitulevikus asuvad häirevalmidusse veel kaks polku, mille käsutuses on kokku 12 šahtides paiknevat "Avangardi" kompleksi.

Ülihelikiiruselise planeeriva ploki proovistart viidi edukalt läbi 2018. aasta detsembris – Kamtšatka Kura polügoonile paiknenud sihtmärk hävitati.

Lugege lisaks:

Tagid:
raketitõrjesüsteem, heidutus, tuumarakett, Avangard, Venemaa
Teema:
Relvastus (196)
Samal teemal
Putin rääkis, millist relvastust ja kui palju saab Venemaa merevägi
Премьер-министр Борис Джонсон подает рождественский обед британским военнослужащим, дислоцированным на военной базе Тапа

Jõulurahu Briti moodi: Venemaa saatkond vastas Johnsoni sõnadele sõjalennukite kohta

(Uuendatud 14:28 24.12.2019)
Vene sõjalennukid ei rikkunud ega riku Eesti õhuruumi Balti mere kohal, teatas Vene saatkond Londonis.

TALLINN, 24. detsember — Sputnik. Nii vastas diplomaatiline esindus Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni sõnadele, mille kohaselt "püüdsid Briti õhujõud Eesti taevas kinni 56 Venemaa õhusõidukit".

Diplomaadid rõhutasid, et selliste avalduste eesmärgiks on õigustada müütilise "Vene ohu" ettekäändel NATO vägede kohalolekut Baltimaades.

Tegelikult, selgitas ametkond, suunduvad lennukid Peterburi oblastist Kaliningradi, et täita relvajõudude igapäevaseid vajadusi selles Venemaa piirkonnas, nagu NATO väejuhatus isegi hästi teadlik on."

"Teave Eesti õhuruumi rikkumise kohta Venemaa lennukite poolt – seda enam sellises mahus – ei vasta tõele. Valelikke väiteid on raske pidada muuks kui sihipäraseks, hoolimatuks manipuleerimiseks," ütles saatkond.

Tuletati meelde, et 2017. aasta detsembris jõustusid Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) egiidi all tegutseva tsiviil-sõjalise koostöö ekspertide ajutise töörühma soovitused.

Eelkõige lepiti kokku Peterburist Kaliningradi ja sealt tagasi suunduvate Venemaa sõjaväelennukite rahvusvaheliste tsiviillennunduse õhukoridorideväline marsruut.

Vene õhujõud kohustusid vabatahtlikult korraldama näidatud marsruudil lende tsiviilkontrolöridega raadiokontakti režiimis olles ja sisselülitatud transpondritega, vastavalt eelnevalt esitatud plaanidele.

Seega jälgitakse hoolikalt kõiki Vene sõjalennukite lende Balti mere kohal, sealhulgas ka Eesti ranniku lähedal, märkisid Venemaa diplomaadid.

"Kinnitamise hetkest on Venemaa neid soovitusi rangelt järginud. Samuti oleme korduvalt teinud ettepaneku kiita need heaks Venemaa-NATO nõukogu tasandil, kuid me pole ettepanekule nõusolekut saanud," seisis avalduses.

Diplomaadid jõudsid järeldusele, et sellistes tingimustes on mõttetu rääkida mingisugustest lennukite püüdmisest Eesti õhuruumis.

Eesti väitel on Vaindloo saare lähedal riigi "õhuruumi rikkunud" ka Vladimir Putin ja kaitseminister Sergei Šoigu isiklikult - ilmselt polnud neil parasjagu midagi targemat teha.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vaindloo, õhupiir, Venemaa, Boris Johnson, Suurbritannia
Teema:
NATO idarindel
Samal teemal
Lavrovi lennuk rikkus Eesti õhupiiri (uuendaud)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega