Sissepääs Adaži baasi.

BALTBATi vaim äratati varjusurmast NATO vajab mehi

80
(Uuendatud 15:00 06.10.2019)
Lätis Ādaži sõjaväebaasis kirjutati alla dokumentidele peaaegu juba unustatud rahuvalveüksuse - Balti pataljoni - sertifitseerimisest NATO reageerimisjõududes osalemiseks.

TALLINN, 6. oktoober — Sputnik. Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelastest Balti pataljon (BALTBAT) saab nüüd osaleda NATO reageerimisjõudude (NRF — NATO Response Force) operatsioonidel, kus on esindatud alliansi liikmesriikide eliitüksused.

NRF moodustamise otsus võeti vastu NATO tippkohtumisel Prahas 2002. aastal. NATO reageerimisjõud on NATO riikide ühised kõrges lahinguvalmiduses formeeringud, mida saaks vajadusel nende alalisest dislokatsioonipaigast kiiresti operatsioonipiirkondadesse paigutada. NRFi koosseisus on maa-, mere- ja õhuväe ja eriüksusi.

Põhjus, miks BALTBATi sertifitseerimise vaikis maha lisaks Eesti, Läti ja Leedu kaitseministeeriumile ka NATO veebileht, võib peituda Balti pataljonis endas, täpsemalt selle kummalises staatuses.

Kuidas ja milleks loodi BALTBAT

Kolme Balti riigi sõjaväelasi rahuvalveoperatsioonides osalemiseks ühendava BALTBATi loomise idee sündis 1993. aasta veebruaris, kui Eesti, Läti ja Leedu territooriumil paiknesid veel Venemaa väed.

Balti riikide, Taani, Soome, Rootsi ja Norra kaitseministrite kohtumisel 3. juunil 1994 Rootsis Ojamaal Visbys allkirjastati memorandum Põhja- ja Baltimaade koostöö kohta Balti rahuvalvepataljoni moodustamisel. 8. veebruaril 1995 anti Ādaži baasis Baltimaade presidentide, kaitse- ja välisministrite juuresolekul Balti rahuvalvepataljoni komandörile üle lipp ja sellest päevast hakati arvestama BALTBATi ajalugu.

Iga Balti riik andis pataljoni koosseisu ühe 200-mehelise jalaväekompanii. Peale selle eksisteerisid BALTBATi juures toetusgrupp ja väljaõppemeeskond. Kokku teenis pataljonis 800 sõjaväelast. BALTBATile pandi mitu ülesannet, millest üks oli Balti riikide pataljoni tasemel jalaväeüksuse väljaõpe osalemiseks rahvusvahelistes rahutagamisoperatsioonides.

Peale selle oli pataljoni ülesandeks stabiilsuse tagamine regioonis ning Eesti, Läti ja Leedu kaitseväeüksuste operatiivkoostöö tugevdamine lääneriikide kogemuste rakendamisel.

1998. aastal muutis üksus seoses sõjalise projekti ülesannete muutumisega oma tegevusprofiili ja formeerus ümber motoriseeritud kergjalaväeüksuseks eesmärgiga osaleda rahuvalveoperatsioonides. Väljaõppeprotsessis pandi rõhku erineva taseme staabiohvitseride väljaõppele ja ühtse Balti sõjalise doktriini loomisele.

Omandatud kogemus aitas Baltimaades luua väljaõppesüsteemi ja õppekeskused, mis valmistasid sõjaväelasi ja allüksusi ette osalemiseks rahvusvahelistes operatsioonides.

Suri, et sündida uuesti 

26. septembril 2003 lõpetas BALTBAT ametlikult oma tegevuse. Üheks BALTBATi likvideerimise põhjuseks sai Eesti, Läti ja Leedu peatne astumine NATOsse 2004. aastal. Pealegi nõudis pataljoni ülalpidamine ja arendamine NATOga lõimumiseks oluliselt ressursse, eriti personali. BALTBATi rahvuslike kontingentide sõdurid ja ohvitserid viidi üle teistesse Balti riikide allüksustesse ja staapidesse.

2010. aastal äratati BALTBATi projekt jälle ellu, kuid jäeti "aktiveerimata". Pataljon oleks nagu "eksisteerinud" ainult paberil. 2012. aastal otsustasid Baltimaade kaitseministrid luua BALTBAT NATO reageerimisjõududes osalemiseks. Memorandumile pataljoni formeerimise kohta kirjutati alla 18. märtsil 2014.

Alates 2017. aastast on "Venemaa heidutamise" ettekäändel Balti riikidesse paigutatud suured alliansi liikmesriikide väekontingendid. Seejuures on Moskvas korduvalt rõhutatud, et Venemaa ei ründa kunagi ühtegi NATO riiki. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul teatakse NATOs hästi, et Moskva ei kavatse kedagi rünnata, kuid taolist väidet kasutatakse lihtsalt ettekäändena, et paigutada Venemaa piiri lähedale rohkem tehnikat ja pataljone.

Lugege lisaks:

80
Tagid:
Läti, Adaži polügoon, NATO, pataljon, Baltimaad
Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
Ekspert: Eesti sõdurid päästis surmast tundmatu Mali ohvitser
Balti militarismi tunnused: tundmatud droonid, huupi lendavad mürsud ja raketid
NATOst ei piisa, Baltimaad ja Poola peaksid looma ühise bloki Venemaa vastu — video
Baltimaad on muutunud NATO sõjaväebaaside teenindusalaks
Ракетный комплекс Авангард. Архивное фото

Venemaal võeti Avangard-lahinguplokiga varustatud raketikompleksid seeriatootmisse

(Uuendatud 10:13 29.12.2019)
Venemaal algas ülihelikiirusega planeeriva plokiga Avangard varustatud perspektiivika raketikompleksi seeriatootmine, teatas kaitseministri asetäitja Aleksei Krivorutško.

TALLINN, 29. detsember — Sputnik. "On hoogustatud töid perspektiivika raketikompleksi Avangard seeriatootmiseks ning alustatud strateegiliste raketivägede Dombarovski koondise ümberrelvastamist sellele," teatas Krivorutško intervjuus ajalehele Krasnaja Zvezda.

Ministri asetäitja lisas, et tuleval aastal on kavas sõlmida järjekordne kolmeaastane leping mobiilsete komplekside Jars valmistamiseks veel kolme raketipolgu ümberrelvastamise eesmärgil, samuti komandorakettide Sirena-M mobiilse kompleksi valmistamiseks.

Nii jõuab strateegiliste raketivägede varustatus nüüdisaegse relvastusega 2022. aastaks 92 protsendini.

Tootmise alustamise eelõhtul teatas kaitseminister Sergei Šoigu, et esimene kompleksiga Avangard relvastatud polk on asunud lahingvalvesse Jasnõi raketikoondises Orenburgi oblastis.

Ülihelikiiruseliste "Avangardide" üksused on Venemaa kaitsevõime tehniline tipp ja samal ajal kõigi Venemaa liitlaste julgeoleku tagajaiks.

Tema peamised erinevused tavapärastest mandritevahelistest lõhkepeadest on tohutu kiirus ja ettearvamatu liikumine kogu lennutrajektoori vältel – kuni vaenlase objekti hävitamiseni.

© Sputnik / The Ministry of Defence of the Russian Federation
Avangard-lahunguplokiga varustatud raketi start

"Avangardi" ründeplokid suudavad manööverdada tihedais atmosfäärikihtides 20-kordse helikiirusega ja läbida mandritevahelisi distantse. Seejuures on sedavõrd kiired (6 kilomeetrit sekundis) ülihelikiiruselised plokid oma tohutu kineetilise energia tõttu väga tõhusad isegi ilma tuumalaenguta.

Suur kiirus ja ülim täpsus võimaldavad ka konventsionaalse relvastusega "Avangardil" hävitada kõige paremini kaitstud sihtmärke kõikjal maailmas. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, seati juba novembri lõpus häirevalmidusse kaks uut tüüpi tuumaraketti UR-100N UTTH, mis hakkavad kuuluma esimesse "Avangard"-kompleksidega varustatud raketipolku.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Сергей Гунеев

Strateegiliste raketivägede Dombarovski diviisis käivitus rakettide ettevalmistamine ning kaitstud komandopunkti süsteemide kontrollimine.

Praktikas oli vaja kontrollida "Avangardi" ühilduvust raketirünnaku hoiatussüsteemiga ja töötada välja ilmastikuoludest sõltumatu kasutuskord.

Lähitulevikus asuvad häirevalmidusse veel kaks polku, mille käsutuses on kokku 12 šahtides paiknevat "Avangardi" kompleksi.

Ülihelikiiruselise planeeriva ploki proovistart viidi edukalt läbi 2018. aasta detsembris – Kamtšatka Kura polügoonile paiknenud sihtmärk hävitati.

Lugege lisaks:

Tagid:
raketitõrjesüsteem, heidutus, tuumarakett, Avangard, Venemaa
Teema:
Relvastus
Samal teemal
Putin rääkis, millist relvastust ja kui palju saab Venemaa merevägi
Премьер-министр Борис Джонсон подает рождественский обед британским военнослужащим, дислоцированным на военной базе Тапа

Jõulurahu Briti moodi: Venemaa saatkond vastas Johnsoni sõnadele sõjalennukite kohta

(Uuendatud 14:28 24.12.2019)
Vene sõjalennukid ei rikkunud ega riku Eesti õhuruumi Balti mere kohal, teatas Vene saatkond Londonis.

TALLINN, 24. detsember — Sputnik. Nii vastas diplomaatiline esindus Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni sõnadele, mille kohaselt "püüdsid Briti õhujõud Eesti taevas kinni 56 Venemaa õhusõidukit".

Diplomaadid rõhutasid, et selliste avalduste eesmärgiks on õigustada müütilise "Vene ohu" ettekäändel NATO vägede kohalolekut Baltimaades.

Tegelikult, selgitas ametkond, suunduvad lennukid Peterburi oblastist Kaliningradi, et täita relvajõudude igapäevaseid vajadusi selles Venemaa piirkonnas, nagu NATO väejuhatus isegi hästi teadlik on."

"Teave Eesti õhuruumi rikkumise kohta Venemaa lennukite poolt – seda enam sellises mahus – ei vasta tõele. Valelikke väiteid on raske pidada muuks kui sihipäraseks, hoolimatuks manipuleerimiseks," ütles saatkond.

Tuletati meelde, et 2017. aasta detsembris jõustusid Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) egiidi all tegutseva tsiviil-sõjalise koostöö ekspertide ajutise töörühma soovitused.

Eelkõige lepiti kokku Peterburist Kaliningradi ja sealt tagasi suunduvate Venemaa sõjaväelennukite rahvusvaheliste tsiviillennunduse õhukoridorideväline marsruut.

Vene õhujõud kohustusid vabatahtlikult korraldama näidatud marsruudil lende tsiviilkontrolöridega raadiokontakti režiimis olles ja sisselülitatud transpondritega, vastavalt eelnevalt esitatud plaanidele.

Seega jälgitakse hoolikalt kõiki Vene sõjalennukite lende Balti mere kohal, sealhulgas ka Eesti ranniku lähedal, märkisid Venemaa diplomaadid.

"Kinnitamise hetkest on Venemaa neid soovitusi rangelt järginud. Samuti oleme korduvalt teinud ettepaneku kiita need heaks Venemaa-NATO nõukogu tasandil, kuid me pole ettepanekule nõusolekut saanud," seisis avalduses.

Diplomaadid jõudsid järeldusele, et sellistes tingimustes on mõttetu rääkida mingisugustest lennukite püüdmisest Eesti õhuruumis.

Eesti väitel on Vaindloo saare lähedal riigi "õhuruumi rikkunud" ka Vladimir Putin ja kaitseminister Sergei Šoigu isiklikult - ilmselt polnud neil parasjagu midagi targemat teha.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vaindloo, õhupiir, Venemaa, Boris Johnson, Suurbritannia
Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
Lavrovi lennuk rikkus Eesti õhupiiri (uuendaud)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega