Rahvusvahelised sõjalised õppused  Summer Shield XIV Lätis

Milleks venelastele Tallinn? Venemaale tutvustati Balti riikide tulevikku

391
(Uuendatud 16:57 12.09.2019)
Venemaa teadlased Nikolai Meževitš ja Aleksandr Djukov uurisid põhjalikult Balti regiooni militariseerimist. Uuringu tulemusi ja järeldusi tutvustati Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud Tallinn-Moskva videosillal.

TALLINN, 10. september — Sputnik, Svetlana Burceva. Venemaa teadlased esitlesid Sputnik Eesti pressikeskuses teisipäeval, 10. septembril raportit "Venemaa ja Balti riigid: turvastsenaariumid poliitilise pinge kontekstis" ("Россия и Прибалтика: сценарии безопасности в условиях политической напряженности"). Selle autorid, Peterburi Riikliku Ülikooli professor, Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni president Nikolai Meževitš ja Ajaloolise mälu fondi direktor, Venemaa Teaduste Akadeemia Venemaa ajalooinstituudi teadur Aleksander Djukov analüüsisid Baltimaade militariseerimisprotsessi alates nende taasiseseisvumisest 1991. aastal.

NATO ei täida Vene Föderatsiooniga sõlmitud lepingut

Meževitš ja Djukov on veendunud, et Läänemere piirkonda peeti pärast Nõukogude Liidu lagunemist pikka aega territooriumiks, kus peaksid valitsema suhteline heaolu ja poliitiline stabiilsus, kuid nii objektiivsete kui subjektiivsete vastuolude kuhjumine viis piirkonna militariseerimiseni. 

Teadlased rõhutasid, et seejuures ei järgitud Poolas ja Baltimaades enam Venemaa ja NATO esindajate poolt 27. mail 1997 Pariisis allkirjastatud "Venemaa-NATO alusaktis" sisalduvaid vägede mittepaigutamise tingimusi. Lepingute järgimist imiteerides suurendab NATO järjekindlalt oma kohalolekut Läänemere kallastel. NATO üksuste paigutamine Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse õppuste läbiviimise varjus võimaldab vajadusel vägesid ja sõjatehnikat kiiresti ümber paigutada.

Kas Venemaale on tõesti Balti riike vaja

Nikolai Meževitš märkis, et hinnates Baltimaadesse kogunenud sõjatehnikat ja ohte, mis paratamatult toovad kaasa vastasseisu eskaleerumise Venemaa piiridel, tuleb mõista, et varustuse ja ohtude hulk praegu pole suur, kuid see näitab trendi. Ja roll, mille NATO on Läänemere riikidele tõelise sõjalise konflikti korral määranud, pole kadestamisväärne. 

Профессор Санкт-Петербургского государственного университета, президент Российской ассоциации прибалтийских исследований Николай Межевич
© Sputnik / Владимир Трефилов
Peterburi Riikliku Ülikooli professor, Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni president Nikolai Meževitš
"Sõltumata Moskva ja Washingtoni konflikti tagajärgedest, ei modelleerita neid kindlasti mitte Tallinnas, Riias ega Vilniuses. Nende riikide juhtkond ja poliitikud tegid kõik endast oleneva, et muuta need riigid garanteeritud tulemusega lahinguväljaks," ütles Nikolai Meževitš. 
Professor küsis, mida head, uut, ainulaadset ja tänapäevastes tingimustes ebaharilikku võiksid venelased saada Tallinnast, sealhulgas sõjalis-geograafilise asendi tähenduses.

"Täna on 21. Sajand, mitte Liivi sõja aeg," rõhutas Meževitš teadlikult ajalooperioode, et panna mõtlema Balti vabariikide ja Venemaa vahelise praeguse vastasseisu tõeliste põhjuste ja algatajate üle.

Foobiad on läinud, alanud on äri

Aleksander Djukov tuletas meelde, et kui Balti vabariigid lahkusid Nõukogude Liidust, siis lähtus avalikkus oma ajaloolistest hirmudest erinevate okupatsioonide ja sõltuvuste suhtes. Veelgi enam, nende vabariikide liitumisse NATOga suhtuti rahulikult - "las nad astuvad NATO-sse, siis tunnevad nad end kaitstuna, rahunevad maha ning nende ja Venemaa suhted normaliseeruvad". 

Директор фонда Историческая память, научный сотрудник Института российской истории Российской академии наук РАН Александр Дюков
© Sputnik / Владимир Трефилов
Venemaa Teaduste Akadeemia Vene ajaloo instituudi teadur ja Venemaa ajaloolise mälu fondi direktor Aleksandr Djukov
Djukovi sõnul tundus selline argument 15 aasta eest mõistlik - väikestel riikide puhul on tavaline, et nad end kellegi tiiva alla peidavad. Kuid pärast seda, kui Balti riigid ühinesid NATOga, demonstreerivad Eesti, Läti ja Leedu ametivõimud enda julgeoleku tagamise asemel näiliselt juba ajalukku läinud poliitika uut taset. Nüüd on nad võtnud kursi Venemaaga vastasseisu teravdamisele.

Djukov usub, et see poliitika on eranditult Balti vabariikide poliitilise eliidi sünnitis. Sel viisil otsivad nad nišši Euroopa üldises tööjaotuses ja näitavad oma kasulikkust.

"Ja ainult tänu Balti riikide poliitilise eliidi leitud nišile - vastasseisule Venemaaga - saavad Balti riigid säilitada oma staatuse NATO-s ja EL-is," on Djukov veendunud.

Võimalikud arengustsenaariumid Baltikumis

Raporti koostajate sõnul on lähitulevikus tõenäolisemad kolm stsenaariumi.

  • "Bresti rahu" (ei sõda ega rahu) stsenaarium eeldab piirkonna kontrollitud vastasseisu kontseptsiooni. Stsenaarium põhineb Soome ja Rootsi järkjärgulisel tõmbamisel sellesse vastasseisu. Selle tulemusel omistatakse neile kahele riigile NATO-ga assotsieerunud riigi staatus, misjärel võivad puhkeda kohalikud sõjalised konfliktid.
  • "Viimsepäeva sõja" stsenaarium eeldab kohalikku sõjalise konflikti puhkemist, mis võib olla kummagi poole provokatsiooni tagajärg.
  • Kolmas, "Helsingi 3" stsenaarium seisneb pikkade ja keeruliste, kuid potentsiaalselt tõhusate läbirääkimiste pidamises julgeoleku- ja usalduse suurendamise meetmete üle piirkonnas. Autorid märkisid, et sellist stsenaariumi lähitulevikus kahjuks realiseerida ei saa - selleks pole veel tingimusi. Analüüsi aluseks olid andmed relvade ja taktikaliste tegevuste kohta Baltikumis ja Poolas, samuti Soome ja Rootsi välispoliitika üksikasjad. 

Соседние приграничные города связаны мостом Дружбы
© Sputnik / Евгений Ашихмин
Naabruses asuvaid piirilinnu Narvat ja Ivangorodi ühendab Sõpruse sild
"Sõjalis-poliitiline diskussioon NATO-s viitab sellele, et seal tegeldakse Venemaa kui globaalse poliitilise projekti destabiliseerimisega. Balti riigid pole muud kui mugav geograafiline punkt. Sellise projekti perspektiivid pole Venemaale selged, kuid on Balti riikide jaoks ilmsed," jõuavad raporti "Venemaa ja Baltikum: turvastsenaariumid poliitilise pinge kontekstis" autorid lõppjäreldusele.

Videosilla salvestust vene keeles saate järelvaadata siit: 

Lugege lisaks:

391
Tagid:
Venemaa, NATO, militariseerimine, sõjaline kontingent, Baltimaad, esitlus, Sputnik Eesti pressikeskus
Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
NATO idarindel
Baltimaade NATO sõdurid on "jooksupoisid"
Surevad kui kukupaid - Läti endine president NATO sõduritest
NATO õppused: kas Balti riikidel poleks aeg "sektsioonides ringi vaadata"
Leedu sõjaväelastel käib kaitsekulutustest pea ringi: varsti tulevad kopterid
Ракетный комплекс Авангард. Архивное фото

Venemaal võeti Avangard-lahinguplokiga varustatud raketikompleksid seeriatootmisse

(Uuendatud 10:13 29.12.2019)
Venemaal algas ülihelikiirusega planeeriva plokiga Avangard varustatud perspektiivika raketikompleksi seeriatootmine, teatas kaitseministri asetäitja Aleksei Krivorutško.

TALLINN, 29. detsember — Sputnik. "On hoogustatud töid perspektiivika raketikompleksi Avangard seeriatootmiseks ning alustatud strateegiliste raketivägede Dombarovski koondise ümberrelvastamist sellele," teatas Krivorutško intervjuus ajalehele Krasnaja Zvezda.

Ministri asetäitja lisas, et tuleval aastal on kavas sõlmida järjekordne kolmeaastane leping mobiilsete komplekside Jars valmistamiseks veel kolme raketipolgu ümberrelvastamise eesmärgil, samuti komandorakettide Sirena-M mobiilse kompleksi valmistamiseks.

Nii jõuab strateegiliste raketivägede varustatus nüüdisaegse relvastusega 2022. aastaks 92 protsendini.

Tootmise alustamise eelõhtul teatas kaitseminister Sergei Šoigu, et esimene kompleksiga Avangard relvastatud polk on asunud lahingvalvesse Jasnõi raketikoondises Orenburgi oblastis.

Ülihelikiiruseliste "Avangardide" üksused on Venemaa kaitsevõime tehniline tipp ja samal ajal kõigi Venemaa liitlaste julgeoleku tagajaiks.

Tema peamised erinevused tavapärastest mandritevahelistest lõhkepeadest on tohutu kiirus ja ettearvamatu liikumine kogu lennutrajektoori vältel – kuni vaenlase objekti hävitamiseni.

© Sputnik / The Ministry of Defence of the Russian Federation
Avangard-lahunguplokiga varustatud raketi start

"Avangardi" ründeplokid suudavad manööverdada tihedais atmosfäärikihtides 20-kordse helikiirusega ja läbida mandritevahelisi distantse. Seejuures on sedavõrd kiired (6 kilomeetrit sekundis) ülihelikiiruselised plokid oma tohutu kineetilise energia tõttu väga tõhusad isegi ilma tuumalaenguta.

Suur kiirus ja ülim täpsus võimaldavad ka konventsionaalse relvastusega "Avangardil" hävitada kõige paremini kaitstud sihtmärke kõikjal maailmas. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, seati juba novembri lõpus häirevalmidusse kaks uut tüüpi tuumaraketti UR-100N UTTH, mis hakkavad kuuluma esimesse "Avangard"-kompleksidega varustatud raketipolku.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Сергей Гунеев

Strateegiliste raketivägede Dombarovski diviisis käivitus rakettide ettevalmistamine ning kaitstud komandopunkti süsteemide kontrollimine.

Praktikas oli vaja kontrollida "Avangardi" ühilduvust raketirünnaku hoiatussüsteemiga ja töötada välja ilmastikuoludest sõltumatu kasutuskord.

Lähitulevikus asuvad häirevalmidusse veel kaks polku, mille käsutuses on kokku 12 šahtides paiknevat "Avangardi" kompleksi.

Ülihelikiiruselise planeeriva ploki proovistart viidi edukalt läbi 2018. aasta detsembris – Kamtšatka Kura polügoonile paiknenud sihtmärk hävitati.

Lugege lisaks:

Tagid:
raketitõrjesüsteem, heidutus, tuumarakett, Avangard, Venemaa
Teema:
Relvastus
Samal teemal
Putin rääkis, millist relvastust ja kui palju saab Venemaa merevägi
Премьер-министр Борис Джонсон подает рождественский обед британским военнослужащим, дислоцированным на военной базе Тапа

Jõulurahu Briti moodi: Venemaa saatkond vastas Johnsoni sõnadele sõjalennukite kohta

(Uuendatud 14:28 24.12.2019)
Vene sõjalennukid ei rikkunud ega riku Eesti õhuruumi Balti mere kohal, teatas Vene saatkond Londonis.

TALLINN, 24. detsember — Sputnik. Nii vastas diplomaatiline esindus Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni sõnadele, mille kohaselt "püüdsid Briti õhujõud Eesti taevas kinni 56 Venemaa õhusõidukit".

Diplomaadid rõhutasid, et selliste avalduste eesmärgiks on õigustada müütilise "Vene ohu" ettekäändel NATO vägede kohalolekut Baltimaades.

Tegelikult, selgitas ametkond, suunduvad lennukid Peterburi oblastist Kaliningradi, et täita relvajõudude igapäevaseid vajadusi selles Venemaa piirkonnas, nagu NATO väejuhatus isegi hästi teadlik on."

"Teave Eesti õhuruumi rikkumise kohta Venemaa lennukite poolt – seda enam sellises mahus – ei vasta tõele. Valelikke väiteid on raske pidada muuks kui sihipäraseks, hoolimatuks manipuleerimiseks," ütles saatkond.

Tuletati meelde, et 2017. aasta detsembris jõustusid Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) egiidi all tegutseva tsiviil-sõjalise koostöö ekspertide ajutise töörühma soovitused.

Eelkõige lepiti kokku Peterburist Kaliningradi ja sealt tagasi suunduvate Venemaa sõjaväelennukite rahvusvaheliste tsiviillennunduse õhukoridorideväline marsruut.

Vene õhujõud kohustusid vabatahtlikult korraldama näidatud marsruudil lende tsiviilkontrolöridega raadiokontakti režiimis olles ja sisselülitatud transpondritega, vastavalt eelnevalt esitatud plaanidele.

Seega jälgitakse hoolikalt kõiki Vene sõjalennukite lende Balti mere kohal, sealhulgas ka Eesti ranniku lähedal, märkisid Venemaa diplomaadid.

"Kinnitamise hetkest on Venemaa neid soovitusi rangelt järginud. Samuti oleme korduvalt teinud ettepaneku kiita need heaks Venemaa-NATO nõukogu tasandil, kuid me pole ettepanekule nõusolekut saanud," seisis avalduses.

Diplomaadid jõudsid järeldusele, et sellistes tingimustes on mõttetu rääkida mingisugustest lennukite püüdmisest Eesti õhuruumis.

Eesti väitel on Vaindloo saare lähedal riigi "õhuruumi rikkunud" ka Vladimir Putin ja kaitseminister Sergei Šoigu isiklikult - ilmselt polnud neil parasjagu midagi targemat teha.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vaindloo, õhupiir, Venemaa, Boris Johnson, Suurbritannia
Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
Lavrovi lennuk rikkus Eesti õhupiiri (uuendaud)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega