Ühistu Keemik. Pensionär Ljudmilla Blinova maatükk

Jõelähtme Vallavalitsus valmistas aiamaade rentnikele ebameeldiva üllatuse

227
(Uuendatud 16:12 28.01.2019)
Jõelähtme Vallavalitsus otsustas juba nõukogude ajast juurviljaaedadeks rendile antud krundid oksjonile panna, jättes kauaaegsed rentnikud ostuhuviliste nimekirjas eelisostuõigusest ilma.

TALLINN, 28. jaanuar — Sputnik, Ilona Ustinova. Sajad Jõelähtme vallas aiamaad kasutada saanud krundirentnikud, tänu kellele kunagine soisest alast on saanud sobilik põllundusmaa ja ühtlasi ettevõtjate silmis ahvatlev kinnisvara, võivad oma investeeringutest ilma jääda.

Vallavalitsus otsustas lõpetada rendilepingu 22 ühistuga, kelle vahel krundid olid jaotatud, ja maa enampakkumisel müügile panna, keeldudes andmast praegustele rentnikele eelisostuõigust.

Sputnik Eesti võttis rentnike ja ühistute esindajatega ühendust, et kujunenud olukorras selgust saada.

Kelle arvelt kujunes soost müügikõlbulik maa

Pensionär Ljudmilla Blinova sai 1984. aastal toonase Iru soojuselektrijaama töölisena ettevõttelt tasuta, rendilepingu alusel kasutamiseks väikese maatüki. Kui Eesti Vabariigist sai iseseisev riik, hakati tolle maatüki eest kasseerima renditasu, mis praegusel hetkel on Blinova jaoks seitsmesaja ruutmeetri eest 49 eurot aastas.

Огородный участок Людмилы Блиновой, товарищество Keemik
© Sputnik / Илона Устинова
Ühistu Keemik. Pensionär Ljudmilla Blinova maatükk.

"Varem oli see maa-ala sisuliselt soon isegi pardid ujusid siin. Pikka aega tuli meil koos naabritega vett välja pumbata, said rajatud kaevud ja paigaldatud veevõtukraanid. Seejärel harisime maad, sillutasime teed, istutasime puid. Meie, esmased tulijad oleme panustanud rohkesti jõudu, raha ja oma hinge, aga kõik see tahetakse teistele ära anda, isegi kaalumata meid esimeses järjekorras," kurtis pensionär.

Ta selgitas, et lepingu kohaselt võib rentnik maad kasutada ainult põllumajandussaaduste kasvatamiseks, paigaldades krundile vaid ajutise hütikese. Ja ehkki enamikul ei ole elektritki, veedavad paljud Blinova sõnul oma aiamaadel kogu suve, sõites vaid haruharva linna tagasi.

"Me soovime ja oleme valmis need maad välja ostma. Ja tahame, et meile see võimalus antaks," ütles Blinova.

Mihhail Roždestvenski rentis nelja aasta eest ühistu Kadakas kaudu mahajäetud krundi vanade kuivanud puudega. Ja kuigi ta teeb seniajani heakorrastustöid, kannab maa juba saagi näol oma vilju. Ta märkis, et kevaditi on paljud krundid vee alla mattunud, seetõttu saab neid tegelikult kasutada alles mai lõpust kuni külmade saabumiseni. Sellegipoolest on ta valmis krundi välja ostma, ühendama elektrivõrgu ja kanalisatsiooniga.

Земельный участок в товариществе Kasekene
© Фото : из личного архива Любови Комаровой
Ühistu Keemik.

"Meie ühistu oli tegelikult kõige esimene, kes palkas advokaadi, andis asja kohtusse ja nõuab õiglust," ütles Roždestvenski.

Rentnikud on valmis rahalisteks lisaväljaminekuteks

Ühistu Keemik esimees Arnold Gaav lausus, et 2010. aastal sõlmiti ühistu ja Jõelähtme Vallavalitsuse vahel viieaastase tähtajaga rendileping koos selle edaspidise automaatse pikenemisega, kui emb-kumb osapool ei taha seda katkestada.

Договор об аренде земельного участка в волости Йыэляхтм
© Фото : из личного архива Любови Комаровой
2010. aastal sõlmiti ühistu ja Jõelähtme Vallavalitsuse vahel viieaastase tähtajaga rendileping.

Möödunud aasta lõpul teavitas vallavalitsus rentnikke lepingu lõpetamisest 2020. aasta 1. aprillist, misjärel maatükid pannakse oksjonile.

"Senimaani veel kehtivas lepingus on punkt, mis ütleb, et meil on selle maa suhtes eelisostuõigus. Aga samas ajal jääme me sellest ilma sestpeale, mil leping on lõppenud ning seega on meil ükskõik millise ettevõtte või eraisikuga samaväärsed õigused," selgitas Gaav.

Ta lisas, et 2017. aastal värvati mõnede ühistute poolt firma, kes hindas antud maa kasutuskõlblikuks ainult põllumajandusmaana, väärtusega 27 senti ruutmeetri eest.

"Me oleme juba valmis tõstma selle hinna kümnekordseks. Ja tellime isegi omal kulul detailplaneeringu, sest vallavalitsuses öeldi meile, et neil selleks vahendeid ei ole," ütles esimees.

Antud hetkel tegelevad juristid tema sõnul kruntide praeguste omanike poolt väljaostmise küsimusega.

Seaduse raames, inimestest mööda minnes

Erinevalt oma ametivendadest otsustas ühistu Kasekene esimees Aleksandr Maglõš juristi mitte värvata, baid katsuda küsimus Jõelähtme Vallavalitsuse esindajatega ise ära lahendada.

"Minu kui esimehe ülesandeks on viia nendeni iga memmekese valu, Me ei kavatse asja kohtusse anda, vaid tahame läbirääkimiste teel konsensusele jõuda," väitis Maglõš.

Председатель товарищества Kasekene Александр Маглыш
© Sputnik / Илона Устинова
Ühistu Kasekene esimees Aleksandr Maglõš.

Tema ühistus on kokku 159 krunti, mille rentnikud tahavad jube üle 10 aasta oma maalapikese välja osta. Ning mõned inimesed on ülepea sunnitud elama oma krundil aastaringselt, kuna muud vara neil ei ole ja minna pole kuhugi – nõnda on saatus kujunenud.

"Vallavolikogu käitub meiega inetult, kuna tahab korraldada oksjoni pärast rendilepingu lõppemist, jättes meid seeläbi ilma maa eelisostuõigusest. Tekib küsimus: miks nad seda teevad?" on esimees nördinud.

Земельный участок в товариществе Kasekene
© Sputnik / Илона Устинова
Ühistu Kasekene.

Maglõš märkis, et seaduse vaatevinklist on Jõelähtme Vallavalitsus talitanud laitmatult, teavitades rentnikke lepingu lõpetamisest 15 kuud ette. Ent ta loodab, et rentnike soove võetakse siiski kuulda ja neile tullakse vastu.

Tema sõnul püüab Maardu linnapea Vladimir Arhipov ühistuid probleemi lahendamisel aidata.

Maardu võiv värskest õhust ilma jääda

Maardu linnapea Vladimir Arhipov lausus Sputnik Eestile antud kommentaaris, et Jõelähtme Vallavalitsus põhjendab langetatud otsust tegutsemisena oma valijate huvides, kuna tehinguga teenitav raha suunatakse koolimajade ja teiste sotsiaalrajatiste remondiks, Oksjoni korraldamist, kus kõik selles osalejad on võrdsed, peab vallavalitsus kõige õigemaks variandiks

"Mulle teadaolevalt on aiapidajad pakkunud vägagi head hinda, vald saaks nende kruntide eest ühtekokku kolm miljonit eurot. Kõige ebameeldivam on see, et rentnikud eelisostuõigusest ilma jäeti. Inimesed, kes on neid krunte üle neljakümne aasta harinud, väärivad seda, et sinna paigale jääda," ütles Arhipov.

Ta märkis, et veel aasta tagasi lubas Jõelähtme Vallavalitsus pikendada rendilepingu kehtivust lähimaks 5–8 aastaks. Aga see oli pelgalt suusõnaline kokkulepe ja läinud aasta lõpul langetati otsus oksjoni korraldamiseks, mida saab kuni 3. veebruarini kohtulikult vaidlustada.

Мэр города Маарду Владимир Архипов
© Sputnik / Юлия Калинина
Maardu linnapea Vladimir Arhipov.

Vladimir Arhipov leiab, et need maatükid peavad jääma praeguste rentnike kätte, kuna tegemist on vahetult Maardu juurde kuuluvate aladega, mis on omal kombel linna kopsudeks. Linna teises servas asuvad naftavaadid ja tööstusettevõtted, seega võib mingisuguste tootmisrajatiste lisaks-ehitamine Maardu värskest õhust ilma jätta.

"Pinnase all on graniit, mis on riigi strateegiliseks varuks, ja ülim, mida seal saab ehitada, on angaaride või ladude tüüpi rajatised. Põhiterritooriumil on elamute ehitamine keelatud," märkis Arhipov.

Jõelähtme Vallavalitsuse esindajad keeldusid oma otsust uudisteportaalile Sputnik Eesti kommenteerimast.

227
Tagid:
oksjon, maatükk, Maardu, vallavalitsus
Donald Trump

Gröönimaa on meie: ameeriklaste T-särkidele ilmus uus osariik

79
(Uuendatud 14:02 24.08.2019)
Donald Trumpi Gröönimaa ostu idee toetuseks on müügile ilmunud USA kontuuri kujutisega T-särgid, kus lisaks praegusele viiekümnele osariigile on kujutatud veel üks – Gröönimaa.

TALLINN, 25. august — Sputnik. USA Vabariikliku Partei rahvuskomitee (NRCC) on käivitanud president Donald Trumpi Gröönimaa ostmise idee toetuseks reklaamikampaania. Värskelt müügile tulnud T-särkidel on Taanile kuuluvat saart kujutatud USA viiekümne esimese osariigina.

NRCC Twitteri-postituses märgitakse, et kampaania on mõeldud toetama president Trumpi ja tema jõupingutusi, mis "aitavad Ameerikal suuremaks saada". 

Selleks, et endale piiratud kollektsioonist T-särk lunastada, soovitatakse ameeriklastel annetada 25 kuni 100 dollarit. Samas on vabariikaste Nevada osakond juba varem käibele toonud oma samalaadse sõnumiga T-särgi – sellel löövad inimkehastuses USA ja Gröönimaa naeratades käsi kokku. 

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et USA president on isiklikult kinnitanud meedias ilmunud teavet, et tema administratsioon piidleb Gröönimaad. Trumpi sõnul tähendab mõte Taanilt terve saar ära osta Washingtoni teatud strateegilist huvi, kuid see küsimus ei ole praegu esmajärgulise tähtsusega. Nagu USA riigipea märkis, on "sisuliselt tegemist hiiglasliku kinnisvaratehinguga". 

Taani poliitikud olid Gröönimaa ostu-müügi mõttest nördinud ning Gröönimaa välisministeeriumis toonitati, et saar on küll avatud "ettevõtluseks, aga mitte müügiks".

Pärast seda, kui Taani peaminister Mette Frederiksen nimetas Trumpi ideed absurdseks, tühistas too oma visiidi Kopenhaagenisse.

Venemaa politoloog, ajalooteaduste kandidaat Mihhail Smolin nentis sel puhul, et Valge maja peremees näitab end juba mitmendat korda ärimehena, ent poliitikas niisugused meetodid edu ei too.

"Arvan, et säärane poliitiline künism ei vii mitte kuhugi, sest Taanil pole põhjust mis tahes raha eest sedavõrd suurt saart müüa. Trump ei saavuta siin midagi, vaid näitab järjekordselt üles küündimatust poliitilistes ettevõtmistes, sest ta ei suuda nähtavasti ikka veel aru saada, et niisugust otsest surveavaldust ei peeta ettekäändeks teatud toimingutele. USA ei ole enam see riik, kes nõnda karmil kombel saaks oma sihte saavutada," ütles Smolin

Üldiselt eeldab politoloog, et Trumpi ilmselgeks eesmärgiks Ameerika Ühendriikide riigipeana on saavutada USA-le võimalus osaleda "Arktika jaotamises".

Gröönimaa on maailma suurim saar, mis paikneb Põhja-Ameerikast kirdepool. Kuna suurem osa Gröönimaa territooriumist on jääga kaetud, elab üle 2 miljoni ruutkilomeetri suurusel maa-alal vaid ligikaudu 60 000 inimest. Koos ümberkaudsete väiksemate saartega moodustab Gröönimaa Taani samanimelise autonoomse üksuse.

Lugege veel:

79
Tagid:
Donald Trump, ost, T-särk, Gröönimaa, Taani, USA
Samal teemal
Rikkuste meri: Venemaa ammutab USA riigivõla Arktika alt
Euroopa haarab krabipüügi ja Arktika nafta järele
ÜRO-s määrati kindlaks suhtumine Venemaa taotlusse Arktika mandrilava laiendamiseks
Havi käsul, Ukraina soovil, saagu Arktika Ukraina valduseks
Gröönimaa

Zahharova võrdles USA Gröönimaa ostu ideed Krimmi tagastamisega

79
(Uuendatud 15:51 12.11.2019)
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova võrdles teateid USA plaanist osta Taanilt Gröönimaa Krimmi tagastamisega.

TALLINN, 24. august — Sputnik. Diplomaat juhtis tähelepanu, et lääneriigid tõlgendavad nendel Krimmi ja Gröönimaa näitel rahva õigust enesemääramisele erinevalt. Välisministeeriumi ametlik esindaja tõi näiteks Taani kuningliku perekonna seisukoha, et saare saatuse peaksid otsustama saare elanikud.

Varem teatasid meediakanalid, et USA president Donald Trump kaalub võimalust osta Taanilt laialdase autonoomiaga Gröönimaa. Ameerika riigipea kinnitas, et teda huvitab see teema "strateegiliselt". 

Gröönimaalt teatati, et saar pole müügis ja Taani avaldas lootust, et Trump tegi nalja. Pärast seda lükkas USA president edasi kavandatud kohtumise Taani peaministri Mette Frederikseniga.

Kreml nimetas Ameerika presidendi plaane saare ostmiseks "rahvusvaheliseks šoppamiseks". Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Moskva ei kavatse Washingtoni ja Kopenhaageni suhetesse sekkuda.

Krimmist sai Venemaa piirkond rahvahääletuse tulemusel pärast 2014. aastal Ukrainas toimunud riigipööret. Venemaaga taasühinemise poolt hääletas enam kui 95 protsenti poolsaare elanikest. Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul on Krimmi teema "täielikult suletud".

Samal teemal:

79
Tagid:
Maria Zahharova, Krimm, Taani, Gröönimaa, USA
Teema:
Krimm Venemaa koosseisus
Samal teemal
Nord Stream 2 operaator jätab ehitustööde käigu lahtiseks
Taani kuninganna külastab Tallinna, meenutades taanlaste ja slaavlaste võitu eestlaste üle
Taani kuninganna tähistab Tallinnas kahe riigi lipu sünnipäeva
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega