Eesti elamispinnad on Baltikumi kalleimad, illustreeriv foto

Eesti elamispinnad on Baltikumi kalleimad

39
(Uuendatud 10:23 29.11.2018)
Äsja valminud Balti riikide kinnisvaraturu ülevaatest selgub, et kolme Balti riigi võrdluses oli möödunud aastal elamu ja eluruumi ruutmeetri hind Eestis jätkuvalt kõige kõrgem.

TALLINN, 29. november — Sputnik. Samuti tuli Eestis hoonestamata elamu- ja ärimaa ning metsamaa eest välja käia rohkem raha kui Lätis ja Leedus, teatab Maa-amet oma kodulehel.

"Analüüsi tulemused näitavad, et enamus kinnisvaraliikidest on Eestis kallim kui Lätis ja Leedus. Kui võrrelda keskmist brutokuupalka, mis on samuti kõrgeim Eestis, on siinne kinnisvara kõrgem hind mõistetav," ütles Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu.

Keskmine palk kasvab hoogsalt >>

"Muidugi tasub siinkohal meeles pidada piirkondlikke erinevusi kinnisvara hinnatasemetes ja seda kõigis kolmes Balti riigis," märkis Nõupuu.

Hoonestatud maaga tehti 2017. aastal kõige rohkem tehinguid Leedus – 12 061 tehingut, järgnesid Läti 9 629 ja Eesti 7 364 tehinguga. Kõikides Balti riikides tehti hoonestatud maadest enim tehinguid elamumaaga – Leedus 54 protsenti, Lätis 55 protsenti ning Eestis koguni 66 protsenti kõikidest hoonestatud maa tehingutest.

Hoonestatud elamumaana ja eluruumina müüdud korterite keskmine hind on aasta-aastalt veidi kasvanud, sealjuures elamute ja eluruumide ruutmeetri hinnad on kõrgeimad Eestis ning madalaimad Lätis.

Korterite keskmine ruutmeetri hind oli kõrgeim Tallinnas – 1 752 eurot, järgnes Vilnius 1 615 euroga. Lätis tuli korteri ruutmeetri eest enim välja käia mitte pealinnas Riias, kus korteri ruutmeeter maksis 913 eurot, vaid Jurmalas ruutmeetri hinnaga 1 100 eurot.

Hoonestamata maaga tehti 2017. aastal kõige rohkem tehinguid Leedus (25 553). Lätis ja Eestis oluliselt vähem, vastavalt 14 136 ja 13 062. Seejuures tehti kõigis kolmes riigis enim tehinguid elamumaaga, Eestis 21 protsenti, Lätis 24 protsenti ning Leedus 40 protsenti kõigist tehingutest.

Balti riigid valmistuvad emiteerima ühiseid võlakirju >>

Hoonestamata elamumaa ning ärimaa lõikes oli kõrgeim keskmine hind Eestis. Elamumaa keskmine hind oli madalaim Lätis ja odavaim ärimaa oli Leedus.

Hoonestamata tootmismaa lõikes oli kõrgeim keskmine hind Leedus, madalaim Lätis. Kui Lätis ja Leedus on tootmismaa segmendis viimase kahe aasta lõikes toimunud keskmise hinna langus, vastavalt 48 protsenti ja 30 protsenti, siis Eestis on tootmismaa keskmine hind kasvanud 28 protsenti.

Tehingute paiknemise osas on trend sama 2016. aastaga, Leedus tehakse rohkelt tootmismaa tehinguid Vilniuses, Eestis ja Lätis vastupidi, pigem väljaspool pealinna.

Haritava maa keskmine hind on kasvanud vaadeldaval viieaastasel perioodil igal aastal kõikides Balti riikides. Kõige stabiilsemalt on kasvanud hind Lätis ning kõige aeglasem kasv on olnud Eestis. Haritava maa lõikes oli 2017. aastal kõrgeim keskmine hind Leedus ja madalaim Eestis.

Balti riikidest oli kõrgeim metsamaa hind 2017. aastal Eestis. Madalaim metsamaa hind oli Lätis, kus metsamaa hinna viie aasta kasv on olnud tagasihoidlikud 15 protsenti.

Balti riikide kinnisvaraturu ülevaade valmis koostöös Maa-ameti, Läti Maateenistuse ja Leedu Registrite Keskusega. Ülevaade on inglise keeles.

Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta III kvartalis 1291 eurot, tõustes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,5%, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti Statistikaameti teadet.

Elamine Riias osutub kolme Balti riigi pealinna seas kõige kulukamaks. Läti pealinnas kulutab perekond toidule, eluasemele ja transpordile 617 eurot kuus, Tallinnas 510 eurot ja Vilniuses 486 eurot. Ja seejuures on riialaste sissetulekud kasinamad kui naabritel, teatab Sputnik Läti osundusega ajalehele Dienas Bizness, vahendas uduisteportaal Sputnik Eesti kevadel.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringu kohaselt kulutavad Riias elavad pered kõige enam igapäevastele vajadustele, nende peresissetulek aga on märgatavalt väiksem kui näiteks Eestis.

Kahelapselisele perekonnale, kus mõlemad vanemad teenivad pealinna keskmist palka, jääb pärast maksude mahaarvamist Riias kätte 1601 eurot, Tallinnas aga 2433 eurot.

Tõsi, Leedu pealinnas jääb statistiliselt keskmise perekonna rahakotti peale kõikide maksude tasumist keskeltläbi 1559 eurot, kuid sellegipoolest, arvestades seda, et elukallidus on Vilniuses tublisti madalam kui Riias, kulub siin igapäevasteks vajadustest märgatavalt vähem raha.

39
Donald Trump

Gröönimaa on meie: ameeriklaste T-särkidele ilmus uus osariik

79
(Uuendatud 14:02 24.08.2019)
Donald Trumpi Gröönimaa ostu idee toetuseks on müügile ilmunud USA kontuuri kujutisega T-särgid, kus lisaks praegusele viiekümnele osariigile on kujutatud veel üks – Gröönimaa.

TALLINN, 25. august — Sputnik. USA Vabariikliku Partei rahvuskomitee (NRCC) on käivitanud president Donald Trumpi Gröönimaa ostmise idee toetuseks reklaamikampaania. Värskelt müügile tulnud T-särkidel on Taanile kuuluvat saart kujutatud USA viiekümne esimese osariigina.

NRCC Twitteri-postituses märgitakse, et kampaania on mõeldud toetama president Trumpi ja tema jõupingutusi, mis "aitavad Ameerikal suuremaks saada". 

Selleks, et endale piiratud kollektsioonist T-särk lunastada, soovitatakse ameeriklastel annetada 25 kuni 100 dollarit. Samas on vabariikaste Nevada osakond juba varem käibele toonud oma samalaadse sõnumiga T-särgi – sellel löövad inimkehastuses USA ja Gröönimaa naeratades käsi kokku. 

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et USA president on isiklikult kinnitanud meedias ilmunud teavet, et tema administratsioon piidleb Gröönimaad. Trumpi sõnul tähendab mõte Taanilt terve saar ära osta Washingtoni teatud strateegilist huvi, kuid see küsimus ei ole praegu esmajärgulise tähtsusega. Nagu USA riigipea märkis, on "sisuliselt tegemist hiiglasliku kinnisvaratehinguga". 

Taani poliitikud olid Gröönimaa ostu-müügi mõttest nördinud ning Gröönimaa välisministeeriumis toonitati, et saar on küll avatud "ettevõtluseks, aga mitte müügiks".

Pärast seda, kui Taani peaminister Mette Frederiksen nimetas Trumpi ideed absurdseks, tühistas too oma visiidi Kopenhaagenisse.

Venemaa politoloog, ajalooteaduste kandidaat Mihhail Smolin nentis sel puhul, et Valge maja peremees näitab end juba mitmendat korda ärimehena, ent poliitikas niisugused meetodid edu ei too.

"Arvan, et säärane poliitiline künism ei vii mitte kuhugi, sest Taanil pole põhjust mis tahes raha eest sedavõrd suurt saart müüa. Trump ei saavuta siin midagi, vaid näitab järjekordselt üles küündimatust poliitilistes ettevõtmistes, sest ta ei suuda nähtavasti ikka veel aru saada, et niisugust otsest surveavaldust ei peeta ettekäändeks teatud toimingutele. USA ei ole enam see riik, kes nõnda karmil kombel saaks oma sihte saavutada," ütles Smolin

Üldiselt eeldab politoloog, et Trumpi ilmselgeks eesmärgiks Ameerika Ühendriikide riigipeana on saavutada USA-le võimalus osaleda "Arktika jaotamises".

Gröönimaa on maailma suurim saar, mis paikneb Põhja-Ameerikast kirdepool. Kuna suurem osa Gröönimaa territooriumist on jääga kaetud, elab üle 2 miljoni ruutkilomeetri suurusel maa-alal vaid ligikaudu 60 000 inimest. Koos ümberkaudsete väiksemate saartega moodustab Gröönimaa Taani samanimelise autonoomse üksuse.

Lugege veel:

79
Tagid:
Donald Trump, ost, T-särk, Gröönimaa, Taani, USA
Samal teemal
Rikkuste meri: Venemaa ammutab USA riigivõla Arktika alt
Euroopa haarab krabipüügi ja Arktika nafta järele
ÜRO-s määrati kindlaks suhtumine Venemaa taotlusse Arktika mandrilava laiendamiseks
Havi käsul, Ukraina soovil, saagu Arktika Ukraina valduseks
Gröönimaa

Zahharova võrdles USA Gröönimaa ostu ideed Krimmi tagastamisega

80
(Uuendatud 15:51 12.11.2019)
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova võrdles teateid USA plaanist osta Taanilt Gröönimaa Krimmi tagastamisega.

TALLINN, 24. august — Sputnik. Diplomaat juhtis tähelepanu, et lääneriigid tõlgendavad nendel Krimmi ja Gröönimaa näitel rahva õigust enesemääramisele erinevalt. Välisministeeriumi ametlik esindaja tõi näiteks Taani kuningliku perekonna seisukoha, et saare saatuse peaksid otsustama saare elanikud.

Varem teatasid meediakanalid, et USA president Donald Trump kaalub võimalust osta Taanilt laialdase autonoomiaga Gröönimaa. Ameerika riigipea kinnitas, et teda huvitab see teema "strateegiliselt". 

Gröönimaalt teatati, et saar pole müügis ja Taani avaldas lootust, et Trump tegi nalja. Pärast seda lükkas USA president edasi kavandatud kohtumise Taani peaministri Mette Frederikseniga.

Kreml nimetas Ameerika presidendi plaane saare ostmiseks "rahvusvaheliseks šoppamiseks". Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Moskva ei kavatse Washingtoni ja Kopenhaageni suhetesse sekkuda.

Krimmist sai Venemaa piirkond rahvahääletuse tulemusel pärast 2014. aastal Ukrainas toimunud riigipööret. Venemaaga taasühinemise poolt hääletas enam kui 95 protsenti poolsaare elanikest. Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul on Krimmi teema "täielikult suletud".

Samal teemal:

80
Tagid:
Maria Zahharova, Krimm, Taani, Gröönimaa, USA
Teema:
Krimm Venemaa koosseisus
Samal teemal
Nord Stream 2 operaator jätab ehitustööde käigu lahtiseks
Taani kuninganna külastab Tallinna, meenutades taanlaste ja slaavlaste võitu eestlaste üle
Taani kuninganna tähistab Tallinnas kahe riigi lipu sünnipäeva
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega