Ostjad eelistavad võimalusel uut kodu, illustratiivne foto

Olukord kinnisvaraturul: korterite hinnad on laes

86
(Uuendatud 00:33 30.01.2018)
Eesti mitme piirkonna korteriturul on hinnad laes ja seda nii linnades kui ka linnalähedastes piirkondades - hinnatõusu lükkavad tagant uusarenduste üha kasvav maht ja madalad intressimäärad

TALLINN, 30. jaanuar — Sputnik. Kui kümme aastat tagasi kinnisvarabuumi ajal oleks Tartu kesklinnas väikese kahetoalise korteri saanud umbes 40 000 euro eest, siis nüüdseks maksavad samasugused korterid pea kaks korda rohkem ehk umbes 75 000 eurot, vahendas ERR viitega "Aktuaalsele kaamerale".

Eestimaalased loodavad pensionipõlves kinnisvarale ja lastele >>

"Hindade tõusu on tõesti märgata, seda võib seostada ilmselt eelkõige elanike üldise elujärje paranemise ja palkade tõusuga, mis võimaldab omakorda võtta paremini pangalaenu kodu ostmiseks, mis on ka omakorda päris soodsatel tingimustel," rääkis kutseline maakler Marina Marinina.

LVM kinnisvara juhatuse liige Ilmar Saksin märkis, et praegused ostjad eelistavad võimalusel uut kodu.

Siim Kallas
© Sputnik / Вадим Анцупов

2017. aastal tehti Tallinnas korteritega 9759 tehingut, mis on 6,5 protsenti rohkem kui aasta varem, korterite ruutmeetri hind kerkis keskmiselt 7,6 protsenti, vahendas Sputnik Eesti kuu alguses. 

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul läks aasta lõpus, detsembris, Tallinna korteritega lahti tõeline möll.

"Toimus palju korporatiivtehinguid, millega vormistati ümber terveid arendusi ning ka eraisikud tahtsid kodu veel vana aasta sees ära osta," ütles Vahter.

Kinnisvarafirma juhte süüdistatakse kelmuses >>

Ta lisas, et detsembris müüdi Tallinnas eelmise kuuga võrreldes lausa 39 protsenti rohkem kortereid ning ruutmeetri hind tõusis 12 protsenti, 1960-euroni.

"Keskmist hinda tõstsid kõige rohkem tehingud uute ja kallimate korteritega. Samas kerkisid ka vanemate korterite hinnad, näiteks Mustamäel aastaga keskmiselt kuus protsenti. Vanematest kasvas pigem kehvemas seisus korterite nõudlus ja hind, sest paljud väikeettevõtjad otsivad võimalikult odavat ja räämas pinda, mis peale remonti edasi müüa," kommenteeris Vahter.

"2018. aastal tehingute arv pigem kasvab veelgi, kuid samas ka konkurents, sest valmimas on tuhandeid uusi kortereid," lisas Vahter.

Reformierakonna auesimehe ja Viimsi vallavanema Siim Kallase sõnul tuleb üle vaadata kohalike omavalitsuste rahastuspoliitika ning ka kaaluda kinnisvara maksustamist, vahendas Sputnik Eesti kuus keskel.

Kui pettur on ettemaksu kätte saanud, siis libakuulutaja kaob ja üürihuviline on oma rahast ilma
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kallase sõnul oli kinnisvaramaks kunagi maksupoliitika väljatöötamisel üks argument, kus seda nähti kohaliku omavalitsuse tulubaasi ühe komponendina.

"Siiski otsustati sellest poliitilisel põhjutel sel korral loobuda. Tänasel päeval on kinnisvaramaksu debati taaselustamine vajalik," ütles Kallas.

Siim Kallas: Eestis võiks kaaluda kinnisvara maksustamist >>

Kallase sõnul on inimeste sissetuleku allikaid mitmeid, kaasa arvatud dividenditulu, mis kohaliku omavalitsuse tulubaasi ei laeku: kui aastal 2002 oli umbes 26 000 inimest, kes Eesti riigis võttis dividenditulu, siis aastal 2017 oli see arv juba üle 70 000 inimese.

86
Tagid:
uusarendus, kinnisvara, turg, hinnad, majandus, 1Partner Kinnisvara, Talliin, Eesti, Tartu
Donald Trump

Gröönimaa on meie: ameeriklaste T-särkidele ilmus uus osariik

78
(Uuendatud 14:02 24.08.2019)
Donald Trumpi Gröönimaa ostu idee toetuseks on müügile ilmunud USA kontuuri kujutisega T-särgid, kus lisaks praegusele viiekümnele osariigile on kujutatud veel üks – Gröönimaa.

TALLINN, 25. august — Sputnik. USA Vabariikliku Partei rahvuskomitee (NRCC) on käivitanud president Donald Trumpi Gröönimaa ostmise idee toetuseks reklaamikampaania. Värskelt müügile tulnud T-särkidel on Taanile kuuluvat saart kujutatud USA viiekümne esimese osariigina.

NRCC Twitteri-postituses märgitakse, et kampaania on mõeldud toetama president Trumpi ja tema jõupingutusi, mis "aitavad Ameerikal suuremaks saada". 

Selleks, et endale piiratud kollektsioonist T-särk lunastada, soovitatakse ameeriklastel annetada 25 kuni 100 dollarit. Samas on vabariikaste Nevada osakond juba varem käibele toonud oma samalaadse sõnumiga T-särgi – sellel löövad inimkehastuses USA ja Gröönimaa naeratades käsi kokku. 

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et USA president on isiklikult kinnitanud meedias ilmunud teavet, et tema administratsioon piidleb Gröönimaad. Trumpi sõnul tähendab mõte Taanilt terve saar ära osta Washingtoni teatud strateegilist huvi, kuid see küsimus ei ole praegu esmajärgulise tähtsusega. Nagu USA riigipea märkis, on "sisuliselt tegemist hiiglasliku kinnisvaratehinguga". 

Taani poliitikud olid Gröönimaa ostu-müügi mõttest nördinud ning Gröönimaa välisministeeriumis toonitati, et saar on küll avatud "ettevõtluseks, aga mitte müügiks".

Pärast seda, kui Taani peaminister Mette Frederiksen nimetas Trumpi ideed absurdseks, tühistas too oma visiidi Kopenhaagenisse.

Venemaa politoloog, ajalooteaduste kandidaat Mihhail Smolin nentis sel puhul, et Valge maja peremees näitab end juba mitmendat korda ärimehena, ent poliitikas niisugused meetodid edu ei too.

"Arvan, et säärane poliitiline künism ei vii mitte kuhugi, sest Taanil pole põhjust mis tahes raha eest sedavõrd suurt saart müüa. Trump ei saavuta siin midagi, vaid näitab järjekordselt üles küündimatust poliitilistes ettevõtmistes, sest ta ei suuda nähtavasti ikka veel aru saada, et niisugust otsest surveavaldust ei peeta ettekäändeks teatud toimingutele. USA ei ole enam see riik, kes nõnda karmil kombel saaks oma sihte saavutada," ütles Smolin

Üldiselt eeldab politoloog, et Trumpi ilmselgeks eesmärgiks Ameerika Ühendriikide riigipeana on saavutada USA-le võimalus osaleda "Arktika jaotamises".

Gröönimaa on maailma suurim saar, mis paikneb Põhja-Ameerikast kirdepool. Kuna suurem osa Gröönimaa territooriumist on jääga kaetud, elab üle 2 miljoni ruutkilomeetri suurusel maa-alal vaid ligikaudu 60 000 inimest. Koos ümberkaudsete väiksemate saartega moodustab Gröönimaa Taani samanimelise autonoomse üksuse.

Lugege veel:

78
Tagid:
Donald Trump, ost, T-särk, Gröönimaa, Taani, USA
Samal teemal
Rikkuste meri: Venemaa ammutab USA riigivõla Arktika alt
Euroopa haarab krabipüügi ja Arktika nafta järele
ÜRO-s määrati kindlaks suhtumine Venemaa taotlusse Arktika mandrilava laiendamiseks
Havi käsul, Ukraina soovil, saagu Arktika Ukraina valduseks
Gröönimaa

Zahharova võrdles USA Gröönimaa ostu ideed Krimmi tagastamisega

79
(Uuendatud 15:51 12.11.2019)
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova võrdles teateid USA plaanist osta Taanilt Gröönimaa Krimmi tagastamisega.

TALLINN, 24. august — Sputnik. Diplomaat juhtis tähelepanu, et lääneriigid tõlgendavad nendel Krimmi ja Gröönimaa näitel rahva õigust enesemääramisele erinevalt. Välisministeeriumi ametlik esindaja tõi näiteks Taani kuningliku perekonna seisukoha, et saare saatuse peaksid otsustama saare elanikud.

Varem teatasid meediakanalid, et USA president Donald Trump kaalub võimalust osta Taanilt laialdase autonoomiaga Gröönimaa. Ameerika riigipea kinnitas, et teda huvitab see teema "strateegiliselt". 

Gröönimaalt teatati, et saar pole müügis ja Taani avaldas lootust, et Trump tegi nalja. Pärast seda lükkas USA president edasi kavandatud kohtumise Taani peaministri Mette Frederikseniga.

Kreml nimetas Ameerika presidendi plaane saare ostmiseks "rahvusvaheliseks šoppamiseks". Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Moskva ei kavatse Washingtoni ja Kopenhaageni suhetesse sekkuda.

Krimmist sai Venemaa piirkond rahvahääletuse tulemusel pärast 2014. aastal Ukrainas toimunud riigipööret. Venemaaga taasühinemise poolt hääletas enam kui 95 protsenti poolsaare elanikest. Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul on Krimmi teema "täielikult suletud".

Samal teemal:

79
Tagid:
Maria Zahharova, Krimm, Taani, Gröönimaa, USA
Teema:
Krimm Venemaa koosseisus
Samal teemal
Nord Stream 2 operaator jätab ehitustööde käigu lahtiseks
Taani kuninganna külastab Tallinna, meenutades taanlaste ja slaavlaste võitu eestlaste üle
Taani kuninganna tähistab Tallinnas kahe riigi lipu sünnipäeva
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega