Ekspert usub, et USA valmistub kübersõjaks, illustreeriv foto

Ekspert usub, et USA valmistub kübersõjaks

(Uuendatud 01:34 29.12.2019)
Väidetega taktika väljatöötamisest Venemaa võimaliku sekkumise puhuks 2020. aasta presidendivalimistesse õigustatakse USA-s ettevalmistusi tõeliseks kübersõjaks, leiab ekspert.

TALLINN, 29. detsember — Sputnik. Ajaleht The Washington Post on allikatele viidates teatanud, et USA küberväejuhatus töötab välja taktikat Venemaa kõrgemate riigiametnike ja ärimeeste vastu suunatud infosõjaks sel puhul, kui Moskva üritab 2020. aasta valimistesse sekkuda.

"Tegemist on lihtsalt ettekäändega, et valmistuda tõeliseks kübersõjaks... Vaja on end õigustada ja näidata, et tarkvaraarendus ja spetsialistide, niinimetatud häkkerite vastu võitlejate väljakoolitamine on USA poliitilisel areenil, kuhu Venemaa nende meelest sekkuma kipub, vastupanu raames hädavajalik," ütles Kõrgema Majanduskooli maailmamajanduse ja -poliitika teaduskonna asedekaan Andrei Suzdaltsev RIA Novostile.

Ta märkis, et USA on Venemaa poliitilisel väljal, kaasa arvatud küberruumis täiesti kohal, "tegutsedes seal päris häbematult ja varjamatult".

Suzdaltsevi arvates on teisalt tegemist ideaalse võimalusega kasutada Vene tegurit USA poliitilisel väljal peetava poliitilise võitluse tööriistana.

"Mida me praegu näeme Kongressis, presidendi tagandamisprotsessis ja nii edasi. Venemaa on muutumas sääraseks vasaraks, vabariiklaste ja demokraatide vahelise võitluse jaoks võetud surveriistaks. Mis on väga kurb, kuna see riik muudab meid lihtsalt kaikaks omavahelise kempluse tarvis, mis on väga ohtlik," nentis ta.

Septembris teatas USA maavägede küberväejuhatuse ülem kindral Stephen G. Fogarty, et USA sõjavägi valmistab 2020. aasta valimiste eel aktiivselt ette küberruumis peetava infosõja kontseptsiooni.

Tema sõnul peaks USA oma vastastele selliste operatsioonide läbiviimisest avalikult teatama, kuna see näitab, et Washington ei jää lihtsalt nende ettevõtmisi taluma, vaid on valmis neile vastama.

USA on Venemaad süüdistanud 2016. aasta valimistesse sekkumises, Moskva lükkab need süüdistused kategooriliselt ümber. Trumpi-vastaste rünnakute tulemuseks sai juurdlus, mida juhtis eriprokurör Robert Mueller.

2019. aasta kevadel viis Mueller asja uurimise lõpule jõudes järeldusele, et mingit presidendikandidaat Donald Trumpi ja tema meeskonna sobingut või kokkumängu Venemaaga 2016. aasta valimiskampaania ajal ei olnud.

Varem on Trump korduvalt ümber lükanud oletused, et tema valimisvõit sai võimalikuks tänu "Moskva toetusele". Taoliste süüdistuste absurdsust on näidanud ka Venemaa president Vladimir Putin.

"Vene riik pole kunagi sekkunud Ameerika poliitilistesse protsessidesse ega kavatse seda teha," teatas Putin 2018. aasta juulis pressikonverentsil, mille teemaks olid Trumpiga kohtumise tulemused.

Lugege lisaks:

Tagid:
poliitika, sekkumine, presidendivalimised, kübersõda, Venemaa, USA
Samal teemal
Venemaa on valmis avaldama USA presidendivalimistesse "sekkumise" kirjavahetuse
Ameerika on jahmunud: Venemaa sekkumise teemal valetatakse jõhkralt
Ron Paul juhtis tähelepanu "Vene sekkumise" tõendite puudumisele
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde