Поезд Таврия, следующий по маршруту Санкт-Петербург - Севастополь

Ekspert selgitas Eesti hüsteeriat Krimmi sillal rongiliikluse käivitamise puhul

(Uuendatud 11:36 27.12.2019)
Eesti poliitikud on sedavõrd ustavad USA-le, et üritavad olla suuremad ameeriklased kui ameeriklased ise. See avaldub muuhulgas nende hüsteerias seoses Krimmi sillaga, leiab Venemaa regionaalprobleemide instituudi peadirektor Dmitri Žuravljov.

TALLINN, 27. detsember — Sputnik. Eesti välisminister Urmas Reinsalu nimetas raudteeliikluse alustamist Krimmi sillal "Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rängaks rikkumiseks". Ekspert Dmitri Žuravljov avaldas oma arvamust taristurajatise kasutuselevõtusse sedavõrd hüsteerilise suhtumise põhjuste kohta.

Дмитрий Журавлев, генеральный директор Института региональных проблем, кандидат политических наук
© Sputnik /
Dmitri Žuravljov

Sputnik Latvijale antud kommentaaris märkis ta, et siin on tegemist kahe põhjusega. Esiteks toetavad Baltimaad, sealhulgas Eesti, igati oma ookeanitagust liitlast USA-d. Jämedalt öeldes peavad Balti vabariigid isegi nn Normandia formaati lihtsalt sellepärast kõlbmatuks, et selles formaadis kohtumised toimuvad ilma Washingtoni osavõtuta.

Teiseks, jätkas ekspert, on Baltimaad end ise kohutava "Vene ohuga" hirmutanud. Nende vaatevinklist on Ukrainas toimunu ja Vene Krimm seda ohtu ainult kinnitanud.

Üle Krimmi silla Peterburist Sevastopolisse sõitnud esimene reisirong Tavria
© Sputnik / Виталий Тимкив

"Ja nüüd kardavad nad iseennast ning see hirm väljendubki niisuguste avalduste kujul," arvan Žuravljov.

Samas paneb teda imestama Eesti poole püüd korraga kahel toolil istuda. Ühest küljest üritab Eesti hoida häid majandussuhteid Venemaaga. Ja kui president Kersti Kaljulaid aprillis Moskvas käis, ei tõstatanud ta küsimust Venemaa Krimmi kohta, meenutas ekspert. Teisest küljest aga kõlavad sedasorti avaldused, nagu lausus minister Reinsalu.

"See kurvastab, sest Eesti on imeilus maa ja me leiaksime palju kokkupuutepunkte ning koostöövõimalusi. Aga paraku kutsub seesama poliitiline hüsteeria ja püüd olla ameeriklastest endist veel suuremad ameeriklased esile just selliseid juhtumeid," sõnas Dmitri Žuravljov kokkuvõtteks.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et Venemaa president Vladimir Putin avas ametlikult reisirongiliikluse üle Krimmi silla. Samas on kaubaveod on plaanis käivitada 1. juulist 2020. aastal.

© Sputnik /
Путин проехал по новому мосту

Esimene nimeline rong "Tauria" väljus esmaspäeval, 23. detsembril kell 14:00 Peterburi Moskva jaamast Sevastoopoli. Selle 17 vagunit mahutavad korraga rohkem kui 600 reisijat. Moskvast Simferoopoli ja tagasi hakkavad alates 24. detsembrist sõitma neli kahekorruselist rongi kupee- ja SV-vagunitega.

Kelle oma on Krimm

16. märtsil 2019 täitus viis aastat Krimmi rahvahääletusest, mille tulemusena sai Krimm Venemaa Föderatsiooni lahutamatuks osaks. Teadaolevalt pooldas 96,77% Krimmi Vabariigi valijatest ja 95,6% Sevastoopoli elanikest poolsaare taasühinemist Venemaaga.

Ukraina ja Lääneriigid keeldusid Krimmi rahva tahte legitiimsuse tunnustamisest. Venemaa juhtkond omakorda on korduvalt teatanud, et rahvahääletus toimus täielikult kooskõlas rahvusvahelise õiguse normidega ning pole mingit põhjust jätkata vaidlust poolsaare kuuluvuse teemal.

Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul ei ole Venemaa Föderatsiooni jaoks "Krimmi küsimust" - see on igaveseks suletud.

Lugege lisaks:

Tagid:
rongiliiklus, poliitika, hüsteeria, Venemaa, Eesti, Krimm
Teema:
Krimm Venemaa koosseisus (98)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde