Omasid me ei jäta: Rossija Segodnja ajakirjanikud toetasid kolleege Sputnik Eestist

Omasid me ei jäta: Rossija Segodnja ajakirjanikud toetasid kolleege Sputnik Eestist

(Uuendatud 12:36 29.12.2019)
Mitmete maade ajakirjanikud liitusid kampaaniaga Sputnik Eestis töötavate kolleegide toetuseks, keda ähvardatakse kriminaalvastutusega, kui nad alates 1. jaanuarist 2020 ei katkesta koostööd rahvusvahelise teabeagentuuriga Rossija Segodnja.

TALLINN, 26. detsember — Sputnik. Mobiilivideoga #СпутникСила (SputnikJõud), mille avaldas portaali Sputnik Eesti toetuseks rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja tegevjuht Kirill Võšinski, on liitunud kolleege mitmetest maadest.

Mobiilivideo #СпутникСила sümboliks sai kollast firmavärvi sangpomm ingliskeelse kirjaga "Got You Covered!" ("Te olete kaitstud!").

Endine RIA Novosti Ukraina peatoimetaja Kirill Võšinski on oma nahal tunda saanud kõiki Kiievi õigusliku ülekohtu "võlusid". Istunud oma töökohustuste täitmise eest Ukraina vanglates kokku 15 kuud, mõistab ta nagu mitte keegi teine taolise Eestis lindpriiks kuulutatud ajakirjanike toetamise vajalikkust.

Võšinski ütles, et kui ajakirjanik on võimude surve all, pole tähtis, mis vormis see surve väljendub: kas vahistamise ohuna või vahistamise endana.

"Kuid just nimelt see surve võimaldab end kokku võtta, keskenduda ja teadvustada, mida sa teed ja miks. Meie Eesti kolleegid ja kõik teised saavad suurepäraselt aru, miks neid rõhutakse, seetõttu on toetus nende jaoks eriti oluline," ütles ta.

Võšinski rõhutas, et ei taha, et kõike toimuvat võetaks liiga traagiliselt, mistõttu toetuskampaanias endas on kübeke huumorit ja irooniat. "Kolleegid, me saame teie nimel jagu kõigist raskustest," pöördus ta Sputnik Eesti töötajate poole.

Veidi varem oli Rossija Segodnja avalike suhete juht Pjotr Lidov-Petrovski pärast Sputnik Eesti toimetuse olukorra põhjalikku kommenteerimist väljendanud lootust, et üheskoos ületatakse kõik raskused.

"Me oleme hiiglaslik rahvusvaheline organisatsioon, kes ei lase omadele liiga teha," teatas ta.

Esimeste seas liitus Võšinski algatatud spontaanse mobiilivideoga agentuuri välismaise ringhäälingu juht Tural Kerimov.

Toetussõnadega pöördus Eesti kolleegide poole ajaloolane ja publitsist Armen Gasparjan.

"Terve Sputnik Eesti kollektiiv on sattunud Eesti võimude tohutu surve alla. Neid ähvardab ainuüksi Sputniku kasuks töötamise eest alates 2020. aasta jaanuarist kriminaalvastutus. Midagi sellist pole kusagil mujal Euroopas. Kuid kolleegid Eestist peavad mõistma, et nad ei jää kunagi üksi," ütles ta.

Mobiilivideoga on liitunud teabeagentuuri hispaania-, hiina- ja ingliskeelse uudisvoo korrespondendid.

Saanud teada tavatust kampaaniast, liitus sellega ka Sputniku lähivälismaa juht Andrei Blagodõrenko.

Sputnik Leedu peatoimetaja Marat Kasem, kes ei tunne sõnavabaduse olukorda "demokraatlikus" Euroopas mitte ainult kuulu järgi, tervitas oma kolleege ja soovis, et nad sellele katsumusele lihtsalt vastu peaksid.

"Võtke seda kui trenni. Kujutage ette, et elu on teile valmis seadnud sellise seiklusmängu. Te saate sellega hakkama ja edaspidi läheb kõik ainult paremaks. Me oleme koos. Me oleme jõud. Meie päralt on tõde," ütles ta.

Ka Sputniku lähivälismaa direktsiooni noored on mõttes kolleegidega Sputnik Eestist!

Oma toetust on väljendanud araabiakeelse uudisvoo toimetaja-tõlkija Miari Mustafa Ahmad ja pärsiakeelse uudisvoo peatoimetaja Reslan Gala Hassan.

Rossija Segodnja poliitikavaatleja Vladimir Kornilov teatas Sputnik Eesti ümber valitsevat olukorda kommenteerides, et see on tekitanud tal tõelise šoki. Oleks arvanud, et viimastel aastatel on kõik juba harjunud Venemaa ajakirjanike suhtes tekitatavate segadustega, kuid seda, et ajakirjanikke on hakatud ähvardama kriminaalvastutusega ainuüksi oma meediaväljaandes töötamise eest, tähendab, et laeva keres on auk. Tema sõnul on valjuhäälsed jutud lääne sõnavabadusest, demokraatiast ja sõltumatust meediast osutunud tegelikkuses sisutühjaks.

"Ma olen sügavalt nördinud selle ülekohtu üle, mida tehakse meie kolleegide suhtes, ja loodan väga, et Eesti võimud saavad sõnavabaduse asjad oma riigis korda," ütles Vladimir Kornilov.

Oma sangpommi tõstis Sputnik Eesti toetuseks ka Baltnewsi juht Andrejs Starikovs ja Sputnik Tadžikistani korrespondent Ruben García.

Oma solidaarsust Sputnik Eestiga on väljendanud ka kolleegid Sputnik Kõrgõzstanist...

ja Sputnik Gruusiast.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud sellest, kuidas portaali töötajad on saanud Politsei- ja Piirivalveametilt kirja otsese ähvardusega, et kui nad enne 1. jaanuari 2020 ei katkesta suhteid Rossija Segodnjaga, algatatakse nende vastu kriminaalasi.

Venemaa president Vladimir Putin on Sputnik Eesti olukorda kommenteerides teatanud, et Venemaa võimud teevad kõik selleks, et toetada Sputniku tööd teistes riikides. Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Lugege lisaks: 

Tagid:
toetus, ajakirjandus, Rossija Segodnja, poliitika, ähvardus, Eesti, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
Samal teemal
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde