Venemaa riigiduuma väliskomitee juht Leonid Slutski

Slutski ütles, mis võiks aidata kaitsta Sputnik Eesti töötajaid

(Uuendatud 17:26 21.12.2019)
Olukord, kus Eesti võimud survestavad Sputnik Eesti toimetuse töötajaid, suudetaks ehk lahendada kahe riigi juhtide kontaktide tasemel. Sellist lootust avaldas Venemaa riigiduuma väliskomitee juht Leonid Slutski.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Venemaa riigiduuma väliskomitee juht Leonid Slutski loodab, et olukord Sputnik Eesti ümber suudetakse lahendada kahe riigi juhtide kontaktide tasemel. Kuid välistatud pole ka tähelepanu juhtimine sellele teemale mitmesugustel rahvusvahelistel foorumitel.

"Loodame, et võib-olla õnnestub see olukord lahendada meie riikide juhtide kontaktide raames. Meil on veel aega, mistõttu ma, kui võtta minu isiklik seisukoht, loodan pigem sellele kui rahvusvaheliste organisatsioonide sekkumisele," teatas Slutski pressikonverentsil teabeagentuuris Rossija Segodnja.

Muide, tema sõnade järgi, mida tsiteerib Telegrami-kanal Sputnik Lähivälismaa, Vene pool juhib ka edaspidi selliste suurte rahvusvaheliste organisatsioonide nagu ENPA ja OSCE tähelepanu sellele, et niisugused asjad on lubamatud ja neil puudub igasugune õiguslik alus.

Eesti võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, lisandusid Sputniku Eesti toimetuse ajakirjanike pidevale otsesele survele katsed kogu meediagrupi ja tema lepingupartnerite finantstegevust segada ning politsei ähvardab ajakirjanikke kriminaalasjadega, kui need ei lõpeta töötamist teabeagentuuris enne 1. jaanuari 2020.

Sellise ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata. Sellele vaatamata külmutasid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid juba 2019. aasta oktoobri lõpul töötasude, maksude ja Sputnik Eesti büroopinna renditasu ülekanded.

Edgar Savisaar avaldas toetust Sputnik Eestile
© Sputnik / Вадим Анцупов

Rahvusvaheline infoagentuur Rossija Segodnja peab Eesti võimude tegevust Sputnik Eesti suhtes omavoliks ja pöördub ka vastava märgukirjaga rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon kutsus Sputnik Eesti töötajate kriminaalkaristusega ähvardamist kommenteerides Eesti võimuasutusi üles hoiduma Euroopa Liidu sanktsioonide suvalisest tõlgendamisest ja tarbetutest piirangutest agentuuri toimimisele.

Venemaa president Vladimir Putin lubas toetada Sputnik Eesti töötajaid, kellele Eesti ametivõimude poolt ennekuulmatut survet avaldatakse. Nõnda väitis ta suurel pressikonverentsil peatoimetaja Elena Cherysheva küsimusele vastates.

Venemaa presidendi juures toimiv inimõiguste nõukogu kutsus Euroopa ja Euroopa Liidu rahvusvahelisi õiguskaitseühendusi võtma Sputnik Eestiga seotud olukord oma kontrolliva pilgu alla.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks: 

Tagid:
sõnavabadus, poliitika, Venemaa, Eesti, Leonid Slutski
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
Samal teemal
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde