Sputnik Eesti pressikeskus

Sputnik Eesti töötajate hirmutamine ametivõimude poolt on tekitanud tugevat vastukaja

(Uuendatud 12:10 19.12.2019)
Eesti võimude katsed Sputnik Eesti töötajaid hirmutada tekitavad üha laialdasemat vastukaja. Meediakanalile Eestis osaks saanud surveavaldusest on teada saadud ÜROs. Ettevalmistamisel on avaldused ENPAle, OSCEle, ENle ja teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele.

TALLINN, 19. detsember — Sputnik. ÜRO peasekretär Stéphane Dujarric lubas tutvuda Sputnik Eesti töötajate ähvardamistega seotud olukorraga.

"Kuulsin sellest nüüd esimest korda. Lubage mul selles selgust saada," lausus Dujarric pressibriifingul, vastates ühe ajakirjaniku palvele juhtumit kommenteerida, ja lubas Sputnik Eesti töötajate ähvardusi puudutava olukorraga lähemalt tutvuda.

Talle teatati, et Sputnik Eesti töötajad on saanud Eesti Politsei- ja Piirivalveametilt kirju otseste ähvardustega alustada nende suhtes kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks ei lõpeta töösuhet emaettevõtte, rahvusvahelise infoagentuuriga Rossija Segodnja.

"Mul ei ole selle kohta piisavalt üksikasju. Lubage mul selle küsimuse juurde hiljem tagasi pöörduda," vahendab tema sõnu agentuur RIA Novosti.

Sputnik Eesti teema tuleb arutlusele ENPA talveistungil

Sputnik Eesti töötajate ahistamise valguses tõstatab Venemaa delegatsioon Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) talvisel istungjärgul 2020. aasta jaanuaris tingimata küsimuse Eesti sõnavabadusest, teatas Riigiduuma asespiiker Pjotr Tolstoi.

Заместитель председателя Государственной Думы РФ, руководитель делегации РФ в ПА ОБСЕ Петр Толстой
© Sputnik / Александр Натрускин
Venemaa riigiduuma asespiiker Pjotr Tolstoi

Tolstoi hinnangul kujutab Sputnik Eestiga seotud olukord endast "ennekuulmatut häbematust, rahvusvaheliste õigusaktide, sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsiooni 10. artikli hoolimatut rikkumist."

"Kõik see ei jää vastuseta ning viimaste sündmuste valguses tõstatame koos kolleegidega kindlasti küsimuse sõnavabadusest ja teistest ärevusttekitavatest nurinähtustest Eestis," teatas Tolstoi RIA Novostile.

Venemaa Föderatsiooninõukogu riikliku suveräänsuse kaitsekomisjoni liige Oleg Morozov tegi ettepaneku kuulutada kõnealuse otsusega seotud Eesti ametnikud persona non grata'ks.

Олег Морозов - член комитета Совета Федерации РФ по международным делам
© Sputnik / Владимир Федоренко
Venemaa Föderatsiooninõukogu riikliku suveräänsuse kaitsekomisjoni liige Oleg Morozov

Ta põhjendas oma ettepanekut sellega, et tema hinnangul kujutavad Sputnik Eesti töötajatele suunatud ähvardused endast ennekuulmatut meedia survestamist, ajakirjanikke tahetakse poliitilistel põhjustel vaikima sundida.

MIА Rossija Segodnja on valmis kaastöötajaid kaitsma

Meediaagentuur Rossija Segodnja peab Eesti võimude tegevust Sputnik Eesti suhtes meelevaldseks omavoliks ja pöördub vastava märgukirjaga rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

Pressiteates on märgitud, et oma sammude põhjendusena on Eesti pool esile toonud Euroopa Liidu poolt 17. märtsil 2014. aastal kehtestatud sanktsioonid terve rea Venemaa füüsiliste ja juriidiliste isikute vastu.

Sellega seoses teatas MIA Rossija Segodnja järgmist:

"Tahame meelde tuletada, et rahvusvahelist infoagentuuri Rossija Segodnja ei ole mitte üheski Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjas. Me peame Eesti võimude tegevust häbematuks omavoliks ja kavatseme pöörduda niisuguste rahvusvaheliste organisatsioonide poole nagu ÜRO, OSCE, Euroopa Nõukogu, UNESCO, Euroopa Inimõiguste Kohus nõudega anda sellele viimaste aastate jooksul pretsedenditule sõnavabaduse rikkumise juhtumile asjakohane hinnang ja võtta tarvitusele meetmed oma kutsetööd tegevate ajakirjanike õiguste tagamiseks."

Avalduses märgitakse, et RIA Rossija Segodnja teeb omalt poolt kõik temast oleneva, et kaitsta Sputnik Eesti töötajaid kriminaalvastutusele võtmise eest. Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski tõstatab küsimuse ajakirjanike ähvardamisest arutamiseks Venemaa presidendi Vladimir Putini juures tegutsevas inimõiguste nõukogus.

Вышинский о ситуации вокруг Sputnik Эстония

Sputnik Eesti peatoimetaja täpsustas toimuva üksikasju

Eesti võimud ähvardavad töötajaid kriminaalvastutusele võtmisega ainult selle eest, et nad töötavad Venemaa riiklikus meediakanalis, ütles RIA Novostile Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva.

Ajakirjanik märkis, et Sputni Eesti "majandusblokaad" algas juba kaks kuud tagasi, kuid ähvarduskirjad said agentuuri töötajad kätte selle nädala alguses.

Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева рассказывает об особенностях интернет-журналистики
© Sputnik / Вадим Анцупов
Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva

"Esmaspäeval hakkas Rahapesu andmebüroo läkitama kõigile Sputnik Eesti töötajatele kirju, kus täiesti avalikult öeldakse, et kui me ei lõpeta töösuhet või mis tahes muul kujul koostööd infoagentuuriga Rossija Segodnja, siis ähvardab meid kriminaalvastutus. Seega kavatsetakse meid, jämedalt väljendudes, istuma panna üksnes selle eest, et kõik me töötame Venemaa riiklikus meediakanalis," märkis ta.

"RIA Rossija Segodnja juhtkond uurib tekkinud olukorda," rõhutas Cherysheva.

Nagu Sputnik Eesti teatas, on RIA Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on juba rääkinud Sputnikus töötajate ülekuulamistest, hirmutamistest ja pangakontode sulgemisest Eestis. Tema sõnul pole Sputnik mitte kusagil kokku põrkunud sääraste probleemidega, nagu selles riigis.

Tänavu 12. detsembril juhtis Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova OSCE ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste struktuuride tähelepanu teabegentuuri Sputnik avalikule tagakiusamisele Eestis. Zahharova sõnul seistakse Eestis silmitsi kriitilise olukorraga seoses Venemaa teabeagentuuri Sputnik kohaliku bürooga.

Zahharova sõnul on Eestis kujunenud Venemaa teabeagentuuri Sputnik kohaliku büroo suhtes kriitiline olukord. "Sellele avaldatakse Eesti võimude poolt ennekuulmatut haldussurvet," teatas Zahharova.

2019. aasta oktoobri lõpus külmutasid rahvusvaheliste panganduskontsernide Eesti filiaalid töötasude, maksumaksete ja bürooruumide rendimaksete ülekanded.

Eesti on ainus Balti riik, kus on olemas teabeagentuuri ja raadio Sputnik täisväärtuslik toimetus ja büroo. Kollektiiv koosneb 35 inimesest, kellest 33 on Eesti kodanikud, kes töötavad RIA Rossija Segodnjaga sõlmitud töölepingu algusel. Agentuur maksab iga kuu Eesti riigieelarvesse maksudena ligi 30 000 eurot.

Baltimaade võimud on korduvalt teinud takistanud Venemaa meediakanalite tööd. Venemaa välisministeerium on teatanud, et nende riikide puhul on ilmselgeid tunnuseid kooskõlastatud tegutsemisliinist.

Venemaa välisministeerium on märkinud, et meedia ahistamise juhtumid Baltimaades "näitavad ilmekalt, kui paljukest tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Eesti, sõnavabadus, ÜRO, Elena Cherysheva, RIA Rossija Segodnja, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
Samal teemal
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde