Начальник Генерального штаба Вооруженных сил РФ генерал армии Валерий Герасимов

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem: NATO tegevus valmistab ette ulatuslikku konflikti

(Uuendatud 09:23 19.12.2019)
Vene Föderatsiooni relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov on kindel, et Põhja-Atlandi alliansi sõjaliste õppuste intensiivistamine Balti ja Musta mere piirkonnas on ette nähtud NATO ettevalmistamiseks ulatuslikus sõjalises konfliktis osalemiseks.

TALLINN, 19. detsember — Sputnik. USA raketitõrjekomponentide jätkuv paigaldamine Euroopasse "Vene sõjalise ohu" ettekäändel suurendab pingeid ja vähendab turvataset Venemaa-NATO kontaktliinil, leian armee peastaabi ülem Valeri Gerassimov. 

NATO laieneb aktiivselt

Valeri Gerassimov jagas oma muret briifingul välisriikide sõjaliste atašeede ees esinedes.

Väljaande "Krasnaja Zvezda" sõnul rõhutas ta publikule, et NATO doktriindokumentides säilitatakse endiselt Venemaa vastase-staatust ning viimasel alliansi tippkohtumisel Londonis öeldi, et toetavate jõudude kiire edasiliikumisvõime NATO idatiivale on oluliselt suurenenud. 

Gerassimov tuletas meelde, et alates 2016. aastast on NATO liikmesriigid suurendanud kaitsekulutusi kokku 130 miljardi dollari võrra ja aastaks 2024 on ette nähtud selle nende tõstmine täiendava 400 miljardi dollari jagu.

Lisaks otsustati tippkohtumisel globaalse kosmoses domineerimise tagamiseks tunnustada kosmos sarnaselt maa, õhu, mere ja küberruumiga eraldi sõjapidamise valdkonnaks.

"Jätkub USA raketitõrjekomponentide paigutamine Euroopasse. Baltimaades, Poolas, Musta ja Läänemere vetes sageneb sõjaline tegevus ning kasvab bloki sõjaliste õppuste intensiivsus. Need stsenaariumid näitavad NATO sihipärast ettevalmistust oma vägede kaasamiseks laiaulatuslikesse sõjalistesse konfliktidesse, "ütles ta.

Dialoogi tuleb jätkata

Samal ajal rõhutas Venemaa peastaabi ülem vajadust jätkata dialoogi Venemaa-NATO formaadis, et vähendada ohtlike sõjaliste vahejuhtumite riske.

Gerassimov tuletas ka meelde, et omaenda kasvava aktiivsuse taustal propageerivad NATO liitlased samaaegselt nn "Venemaa sõjalise ohu" teesi. "Venemaa iga sammu oma sõjalise julgeoleku tagamisel esitatakse kui "ohtu rahule", selgitas ta.

Kindrali sõnul suurendab alliansi selline tegevus pingeid ja vähendab Venemaa-NATO piiri turvalisuse taset.

NATO eirab Venemaa koostöövalmidust

Sputnik Eesti on juba kirjutanud sellest, kuidas detsembris ütles Venemaa president Vladimir Putin, et NATO lähedus Venemaa piiridele kujutab ohtu riigi julgeolekule.

"Nüüd, nagu teate, pole Nõukogude Liitu, pole Varssavi pakti, see tähendab sõjaväepakti, mis loodi vastusena NATO-le, kuid NATO mitte ainult ei eksisteeri, vaid lausa areneb," ütles ta.

Putin juhtis tähelepanu asjaolule, et NATO loomise ajal kuulus organisatsiooni 12 riiki ja nüüd on selles juba 29 liiget.

Samal ajal moodustavad alliansi sõjalised kulutused üle 70% globaalsete sõjaliste kulude mahust.

Lugege lisaks:

Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
Lavrov: Euroopa Liit ei ole suhetes Venemaaga valmis võrdõiguslikkuseks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde