Venemaa välisminister Sergei Lavrov

Lavrov: Euroopa Liit ei ole suhetes Venemaaga valmis võrdõiguslikkuseks

(Uuendatud 16:13 18.12.2019)
Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul püütakse Brüsselis jaotada Euroopat kunstlikult "tõeliseks" ja "ülejäänuks" ning mõiste "Euroopa" on saanud lõplikult Euroopa Liidu sünonüümiks.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Venemaa ja Euroopa Liit jäävad olulisteks majandus- ja kaubanduspartneriteks ning suurimateks naabriteks, kes suudavad rahu, õitsengu ja turvalisuse eest selles Euraasia osas iseseisvalt vastutust kanda, kuid Euroopa Liit ei ole valmis võrdõiguslikeks suheteks, väitis Venemaa välisminister Sergei Lavrov oma artiklis "Naabritena Euroopas", mis ilmus ajalehes Rossiiskaja Gazeta.

Ministri sõnul püütakse Brüsselis jaotada Euroopat kunstlikult "tõeliseks" ja ülejäänuks.

"Brüsseli sõnavaras on mõiste "Euroopa" saanud lõplikult Euroopa Liidu sünonüümiks – justnagu oleks olemas "tõeline" Euroopa, mis tähendab Euroopa Liidu liikmeid, kuid kõigil teistel selle mandri riikidel tuleb veel "eurooplaste kõrge tiitel" välja teenida. Sedasi üritatakse taas kontinenti kunstlikult osadeks jaotada, moonutatakse nii geograafiat kui ajalugu," kirjutas Lavrov.

Ta on veendunud, et niisugune lähenemisviis on sügavalt ekslik ega tule Euroopa lõimumisele enesele sugugi kasuks. Nagu Venemaa välisminister rõhutas, oli, on ja jääb Venemaa geograafiliselt, ajalooliselt, majanduslikult ja kultuuriliselt Euroopa lahutamatuks osaks.

"Evides oma algupärast identiteeti, mille üle me õigusega uhked oleme, moodustame me osa Euroopa tsivilisatsiooniruumist. Sajandite vältel on Venemaa andnud oma panuse selle avardumisse lausa Vaikse ookeanini välja," märkis Lavrov.

Tema arvates avab järjekordse ametkondliku tsükli algus Euroopa Liidus võimaluse uueks alguseks ka suhetes Venemaaga. "Vähemasti on see ajendiks tõsiselt järele mõelda, kes me teineteise jaoks selles kiiresti muutuvas maailmas oleme," usub minister.

Lavrov jutustas USA ettepanekust viia läbi teine referendum Krimmi asjus
© Sputnik / Сергей Мальгавко

Tema sõnul on Moskva avatud vastastikku kasulikule, õiglasele ja tulemusttoovale koostööle Euroopa Liiduga käsikäes liitlaste ja kõigi teiste partnerite huvidega Euraasias.

"Ainult nii saab rajada kestlike suhete elujõulise mudeli, mis vastab kogu Euraasia mandri riikide ja rahvaste huvidele ja püüdlustele," sedastas Lavrov kokkuvõtteks.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et Venemaa ja Euroopa Liidu suhted halvenesid olukorra tõttu Ukrainas ja Krimmis, mis poolsaarel toimunud rahvahääletuse tulemusena 2014. aasta märtsis Venemaaga taasühines. Euroopa Liit süüdistas Venemaad sekkumises ja kehtestas tema vastu sanktsioonid.

Moskva võttis tarvitusele vastumeetmed ja kinnitas korduvalt, et temaga sanktsioonide keeles rääkimine kontraproduktiivne. Venemaa on korduvalt teatanud, et ta ei ole Ukraina konflikti osapool ega Minski lepete subjekt.

Lugege lisaks: 

Tagid:
poliitika, Venemaa välisministeerium, Sergei Lavrov, EL, Venemaa
Samal teemal
Lavrov ja Putin samal aastal? Reinsalu kutsus Venemaa kolleegi Eestisse
Lavrov nimetas Venemaa meedia õiguste rikkumise peamise eesmärgi välismaal
Lavrov viskas nalja Venemaa USA presidendivalimisteks "valmistumise" üle
Lavrov kommenteeris WADA soovitusi Venemaa kõrvalejätmiseks
Millest Lavrov ja Trump Washingtoni kohtumise ajal rääkisid — video
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde