Helsingi ülikooli dotsent, ühiskonna- ja poliitikateaduste doktor Johan Bäckman

Johan Bäckman: Mart Helme kriitika kujutab endast soomlastele lausutud hoiatust

(Uuendatud 09:58 18.12.2019)
Helsingi ülikooli dotsent, ühiskonna- ja poliitikateaduste doktor Johan Bäckman kommenteeris Eesti siseministri Mart Helme kriitikat Soome uue valitsuse suhtes.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Olukorra analüüsimiseks tuleb selgesti aru saada, mida Eesti siseminister Mart Helme täpselt ütles, leiab Johan Bäckman. Helme ütlus, et (Soome uue peaministri – toim.) Sanna Marini väga noor ja kogenematu valitsus kavatseb "Soome riigi likvideerida ja teha sellest mingit sorti europrovintsi" on politoloogi hinnangul soomlastele hoiatus Eesti poliitikult.

"Asjalood on sedasi, et nüüdne Soome valitsus on tõepoolest väga nõrk ja usaldus tema suhtes ülimalt madal. Praegu kujuneb Soomes kõige populaarsemaks erakonnaks Põlissoomlased (Perussuomalaiset), kelle reiting on kiiresti kasvamas, mistõttu pole välistatud, et lähimal ajal kukub valitsus kokku ja siis tulevad erakorralised valimised," ütles Johan Bäckman Sputnik Eestile antud intervjuus.

Politoloog lisas, et Sanna Marini ees seisab väga palju poliitilisi probleeme, millega ta vaevalt küll toime tuleb. Mart Helme hoiatus soomlastele kajastab mõistagi tema poliitilist seisukohta, kuid kogenud poliitikuna tegi ta lihtsalt teatavaks keerulise olukorra, mis on Soomes nüüd välja kujunenud, leiab Bäckman.

Sputnik Eesti kirjutas esmaspäeval, et Eesti siseminister Mart Helme kritiseeris teravalt Soome uut valitsust, mida juhib 34-aastane Sanna Marin. Marini valitsuse võimuletulekut Soomes nimetas Eesti siseministeeriumi juht ja kohalike rahvuskonservatiivide pealik Mart Helme "punaseks" revanšiks ja vasakjõudude ajalooliseks kättemaksuks lüüasaamise eest kodusõjas sada aastat tagasi.

"See, mis on nüüd juhtunud Soomes, no see ajab ikka ihukarvad püsti," kommenteeris Helme. "Ja ma tuletaksin meelde ikkagi Vladimir Uljanov-Lenini ütlust, et igast köögitüdrukust võib saada minister, või kuidas ta ütles. Nüüd me siis näeme, kuidas ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister ja kuidas seal mõnestki teisest tänavaaktivistist ja harimatust inimesest on saanud samuti valitsuse liige," teatas Eesti siseminister.

Sanna Marin vastas Eesti siseministri kriitikale Twitteris - öeldes, et tunneb Soome üle uhkust ka seepärast, et igaühest, ka poemüüjast võib päritolust sõltumata saada sobivate omaduste korral ükskõik kes, kasvõi peaminister.

Mart Helme kommentaari pärast vabandasid Soome poole ees president Kersti Kaljulaid, kes võttis ühendust president Niinistöga ja Sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar, kes Marinile isikliku vabanduskirja saatis. Jüri Ratas nimetas toimunut kohatuks ja valitsuse seisukohta mitte kajastavaks.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, valis Soome parlament riigi peaministriks 34-aastase Sanna Marini Sotsiaaldemokraatlikust Parteist, kes varem oli transpordi- ja sideministri ametikohal. Tema poolt hääletas 99 ja vastu 70 rahvasaadikut.

Johan Bäckmani kommentaari saab kuulata siin:

Бекман: критика эстонского министра Марта Хельме — это предупреждение финнам

Lugege lisaks:

Tagid:
Johan Bäckman, Eesti, Soome, Sanna Marin, Mart Helme
Samal teemal
Johan Bäckman: Eestil tasub enesealalhoiu mõttes võtta eeskuju Soomest
Helme taunib Kaljulaidi nägemust eestlusest
Helme: valitsus teeb plaane NATO "ajusurma" realiseerumise puhuks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde