Venemaa president Vladimir Putin Prantsusmaal

"Venemaa ründas kogu Euroopat Prantsusmaa territooriumilt": asi on kättemaksus

(Uuendatud 21:08 07.12.2019)
Lääne meedia arutab aktiivselt sensatsiooni: Prantsusmaalt on leitud Vene diversantide baas. Kõnealune uudiste laviin on spetsiaalselt ajastatud ajale, millal Pariisis valmistutakse Normandia formaadis kohtumiseks, arvab RIA Novosti kolumnist.

TALLINN, 7. detsember — Sputnik. Lääne meedia arutab aktiivselt sensatsiooni: Prantsusmaalt on leitud Vene diversantide baas. NBC kirjutab: "Vene agendid valmistusid andma lööke mõrtsukate peiduurkast Prantsuse Alpides, räägivad luure esindajad." The Telegraph: "Vene spioonid kasutasid Prantsuse Alpe baaslaagrina Suurbritannia ja teiste riikide ründamiseks."

Kõik pealkirjad jutustavad ümber värsket artiklit Prantsuse ajalehes Le Monde, kirjutab RIA Novosti kolumnist Viktor Marahhovski. Artikli mõte: ajalehe anonüümsed allikad teatavad, et Venemaa luurel oli baas Ülem-Savoias (Haute-Savoie, mägine piirkond, kus asuvad Mont Blanc, Lac d"Annecy järv ja paljud kuurordid).

Seal viibis ajavahemikus 2014–2018 anonüümsete isikute andmetel vähemalt 15 Venemaa sõjaväeluure (GRU) töötajat, sealhulgas kuulsad Petrov ja Boširov. Need töötajad sõitsid Savoiast mitmetesse Euroopa Liidu piirkondadesse "mõrvu ja sabotaaži" toime panema.

Seejuures, lisab väljaanne tagasihoidlikult, ei õnnestunud lääne eriteenistustel leida ja konfiskeerida "relvi või mis tahes asitõendeid". Samuti ei õnnestunud leida "mõrvade ja sabotaaži" jälgi Prantsusmaa enda territooriumilt. 

See-eest on alust eeldada, et just nimelt siit oli antud löök Suurbritannia südamesse — Skripali mürgitamine Salisburys. Siitsamast anti lööke Bulgaaria pihta (kolme mehe kohutav mürgitamine 2015. aastal, kasutati närvimürki Novitšok, ohvreid ei olnud) ja Montenegro pihta (kohutav riigipöördekatse, ohvreid ei olnud, riigipööret ei toimunud).

Viktor Marahhovski sõnul on üldiselt meie ees uus highly likely laine, millest pole vist enam võimalik välja pigistada midagi uut (peale järjest põletavama küsimuse, mis see hirmus Novitšok on, millega venelased on juba aastaid inimesi mürgitanud, kuid kõik on millegipärast ellu jäänud).

Kolumnist kirjutab, et esiteks ei salga keegi, et kõnealune uudiste laviin on spetsiaalselt ajastatud ajale, millal Pariisis valmistutakse Normandia formaadis kohtumiseks Donbassi küsimuses Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa ja Ukraina osavõtul.

Sellest räägib avameelselt Deutsche Welle kommentaaris Euroopa Komisjoni rahastatava salapärase, kuid autoriteetse mittetulundusliku Praha "mõttekoja" ekspert: "See andmeleke võib olla otseseks signaaliks Kremlile. Ma ei arva, et see on kokkusattumus." 

Teiseks, nagu märgib sama väljaanne, püüab Prantsusmaa president Emmanuel Macron viimasel ajal aktiivselt vähendada pinget suhetes Venemaaga ja taastada üldse normaalse koostöö. Nüüd aga peab Prantsuse valitsus "väljendama protesti ja saatma välja mõned Vene diplomaadid". Ja sellest saab "Macroni trump", sest see "näitab, et Prantsusmaa ei ole naiivne", arutleb Marahhovski.

Täismahus artiklit saab lugeda RIA Novosti veebilehel

Sputnik Eesti on ennem kirjutanud, et "Normandia neliku" (Ukraina, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa) liidrite kohtumine Ukraina olukorra normaliseerimiseks toimub 9. detsembril Pariisis. Venemaa presidendi abi Juri Ušakovi sõnul võib toimuda ka Putini ja Zelenskõi eraldi kahepoolne kohtumine.

Lugege lisaks: 

Tagid:
poliitika, Normandia nelik, infosõda, Venemaa, Prantsusmaa
Teema:
Normandia neliku tippkohtumine (14)
Samal teemal
"Näljased" hiinlased ja karu koera asemel: SputnikPro seletas libauudiste tekkimist
"Metroosse kätekõverduste eest": ekspert rääkis libauudiste põhimõtetest
Jälle venelased? Kust kasvavad Norra libauudiste jalad
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde