Venemaa suursaatkond Tallinnas

Venemaa saatkond juhtis tähelepanu häiresignaalidele, mida NATO saadab Eestile

(Uuendatud 21:17 06.12.2019)
Kommenteerides Eesti poliitikute ja NATO laimu väidetavalt eksisteeriva "Vene ohu" kohta tuletas Venemaa saatkond meelde, et lahingraketti ei kaotanud Eesti taevasse sugugi mitte Venemaa hävituslennuk.

TALLINN, 6. detsember — Sputnik. Kaotatud lahingrakett ja NATO sõjatehnikaga seotud avariid — Venemaa saatkond Tallinnas kutsub üles järele mõtlema, missuguse signaali NATO oma tegudega tegelikult Eestile saadab.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg on teatanud, et oma kohalolekuga Baltimaades ja Poolas saadab allianss Venemaale "üsna võimsa signaali". Seda avaldust kommenteerides pidas Venemaa saatkond Tallinnas vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, missuguseid signaale saadab NATO Eestile endale.

Eriti tuletas diplomaatiline esindus meelde vahejuhtumit Eesti kohal taevas kaduma läinud õhk-õhk-tüüpi lahingraketiga, mille 7. augustil 2018 lasi kogemata välja Hispaania lennuväe hävitaja. Nagu juurdluse käigus selgus, oli imekombel ohvriteta lõppenud vahejuhtumi põhjuseks piloodi viga. Välja lastud rakett aga jäigi leidmata.

"Muide, erilist kära selle ümber ei tehtud. See on arusaadav, sest jutt käis ju NATO liitlasest," märgib Venemaa saatkond.

Pole raske ette kujutada, missugune oleks olnud reaktsioon, kui midagi sarnast oleks Eesti piiri lähedal juhtunud Venemaa lennukiga, räägitakse teates. Diplomaatiline esindus tuletas meelde ka Eesti teedel sageli juhtunud liiklusõnnetusi, milles on osalenud NATO liitlaste sõjatehnika.

Sellega seoses tuletas Venemaa saatkond meelde president Vladimir Putini sõnu, kes novembris foorumil "Venemaa kutsub" esinedes ütles selge sõnaga, et Venemaa ei kavatse kedagi rünnata. Riigipea rõhutas, et "Vene oht" on nende väljamõeldis, kes tahavad kasu lõigata oma eelsalgarollist Venemaa-vastases võitluses, saada selle eest mingeid boonuseid ja eeliseid.

"Üsna olulisena näib tema tõdemus, et Euroopa suurriikide liidritele on see täiesti ilmselge," lisasid diplomaadid.

"Tahaks, et niisugused signaalid jõuaksid nende Eesti poliitikuteni, kes püüavad ohjeldamatult ekspluateerida näilise Vene agressiooni teesi. Võib-olla siis ei olekski vaja võõrväekontingente Eesti pinnal hoida ega kadunud rakette taga otsida," öeldi Venemaa saatkonnast kokkuvõtteks.

Venemaa saatkond Tallinnas
© Посольство России в Эстонии

Moskvas on korduvalt rõhutatud, et avaldused väidetava "Vene ohu" kohta on ohtlikud. Venemaa juhtkond ei lakka kinnitamast, et Venemaal ei ole agressiivseid kavatsusi ja ta ei ründa kunagi ühtegi NATO riiki, aga kõik avaldused võimaliku Vene "agressiooni" kohta on ainult ettekäändeks alliansi sõjalise kohaloleku suurendamiseks Venemaa külje all.

Seejuures on Venemaa välisminister Sergei Lavrov varem märkinud, et Balti regioonis ei ole ohte, mis õigustaksid selle militariseerimist. Tema sõnul ei ole Balti riigid pärast NATOsse astumist oma Venemaa-vastaseid avaldusi ja Venemaa-vastast poliitikat mõõdukamaks muutnud, vaid neist on tegelikult saanud ühed läänemaailma liidrid russofoobia osas.

Lugege lisaks:

Tagid:
poliitika, Venemaa, NATO, Eesti, Venemaa suursaatkond
Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
NATO idarindel
NATO tippkohtumine
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde