NATO tippkohtumine Londonis

Ekspert: NATO põhiprobleem on vaenlase puudumine

(Uuendatud 20:00 05.12.2019)
Politoloog Sergei Mihhejev on kindel, et sõjalise bloki NATO juubelitippkohtumine Londonis ei lahendanud alliansis kogunenud probleeme.

TALLINN, 5. detsember — Sputnik. Vene eksperdi Sergei Mihhejevi arvates on NATO oma seitsmekümnendaks aastapäevaks jõudnud ilmsete kriisi märkideni.

"Kõige suurem probleem on see, et NATOl ei ole reaalset vaenlast," ütleb Sergei Mihhejev. "Selles olukorras tekitab USA intensiivne patronaaž Euroopas järjest rohkem küsimusi. Milleks on Vanale Maailmale vaja sellist sõprust USAga? Eriti veel siis, kui Ameerika president Donald Trump nõuab, et sellele kulutataks järjest rohkem raha. Kus on vaenlane? Näidake teda!"

Политолог Сергей Михеев.
© Sputnik / Владимир Трефилов
Politoloog Sergei Mihhejev

Politoloog arvab, et NATO sisekriis on kahtlemata ilmne, mida on kinnitanud ka arvamuste vastandlikkus tippkohtumisel.

"Poola, Leedu, Läti ja Eesti räägivad, et "kuri" Moskva tahab neile täna-homme tankidega kallale tungida ja kõik maatasa teha," räägib Sergei Mihhejev.

"Teist leeri esindab Türgi president Recep Tayyip Erdoğan, kes teatas tippkohtumisel otse, et ei usu Venemaa-poolset ohtu ja kavatseb arendada suhteid nii Venemaa kui NATOga. Ja selles kontekstis muutub USA positsioon järjest kummalisemaks."

Trumpile omane otsekohesus on olemasolevad vastuolud pinnale tirinud ja teravamaks muutnud, arvab Mihhejev.

"NATO vajab uuendamist, prioriteetide ja tegevusformaatide revideerimist," ütles politoloog. "Kuid Donald Trump ei öelnud tippkohtumisel midagi uut. Ta tegi ettepaneku maksta rohkem raha "kaitse" eest. Pole tähtis, kelle eest end kaitsta. See ei tundunud mulle veenev.

Ja muide, sellest küljest on iseloomulik NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi avaldus, kes ütles, et mitte ühelegi NATO riigile ei ole praegu otsest sõjalist ohtu. Aga kuidas see sobib siis kokku Poola, Leedu, Läti ja Eesti seisukohaga? Ja USA avaldusega, et nemad päästvat ja kaitsvat kellegi eest kogu Euroopat?"

Лидеры стран НАТО на саммите организации в Лондоне
© REUTERS / POOL
NATO riikide liidrid organisatsiooni tippkohtumisel Londonis

Lausvastuolud, mida juubel ei silu, arenevad politoloogi arvates kindlasti edasi. 

"Ühendriikidel ei ole vaja Eesti, Läti ja Leedu raha," arvab Mihhejev. "Neil on vaja Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia raha. Euroopa suurriikidele hakkab nõue maksta julgeoleku eest näima järjest provotseerivamana.

Trump pillub projektile Nord Stream 2 avameelselt kaikaid kodaratesse. See gaasijuhe on Saksamaa majandusele väga oluline — Merkel on teinud sellele projektile suuri panuseid.

Trump aga takistab ühest küljest raha teenida, aga teisest küljest — nõuab raha. Liiga otsekoheselt ja ma ütleksin, et häbematult. Mitte midagi peale ärrituse see nõudmine suurtel riikidel esile kutsuma ei hakka."

Лидеры стран НАТО на саммите организации в Лондоне
© AFP 2019 / CHRISTIAN HARTMANN
NATO riikide liidrid organisatsiooni tippkohtumisel Londonis

Eksperdi arvates ei saa Hiinast kindlasti bloki vastast.

"Võib-olla Trump olekski tahtnud NATO ümber orienteerida Hiinale," ütles Sergei Mihhejev. "Kuid Euroopa on valmis osalema Hiina globaalprojektides, näiteks projektis "Üks vöö, üks tee".

Need projektid on Euroopale vajalikud. Ja mulle näib, et Trumpi vastasseis Hiinaga eurooplastele sugugi ei meeldi. Nii et alliansis on küpsenud ilmne kriis. NATO on ju XX sajandist pärit organisatsioon. Ja ta tassib endaga uude sajandisse kaasa möödunud sajandi pingeid nagu saba."

Lugege lisaks:

Tagid:
strateegia, Poola, Baltimaad, USA, Euroopa, Venemaa, NATO
Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
Türgi nõustus NATO Balti riikide kaitseplaaniga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde